KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2263 Haldusasi A.H.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohust

) § 2 lg 3 tähenduses. Nimelt on AvTS §s 6 sätestatud, et teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks, mis tuleb vastavalt sama seaduse § 18 lg-le 1 täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

§ 2

lg 3 kohaselt on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine ja/või taotleb sama seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

§ 6

kohaselt vastatakse selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Eeltoodust tulenevalt ei saa mistahes pöördumist ametiasutuse poole pidada teabenõudeks, kuna AvTS §-st 6 tulenevalt küsitakse teabenõudega asutuses juba olemasolevat teavet (nt dokumenti või väljavõtet), mistõttu on ka vastamise tähtaeg väga lühike, so 5 päeva. Kui aga isik soovib asutuse hinnangut või soovib mingi toimingu tegemist, siis see ei ole teabenõue. Sel juhul on tegemist selgitustaotlusega

§ 2lg 3 tähenduses.

Antud juhul soovib kaebaja PPA-lt tema kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse kohta dokumentide esitamist, kuigi kaebusest ega selle lisadest ei nähtu, et vastav asjaolu on PPA poolt tuvastatud või et PPA valduses on vastavad dokumendid. Nähtuvalt kaebusest soovib avaldaja PPA-lt rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse kohta dokumentide esitamist, kuna leiab, et selle alusel tehtud isikukoodi kanne ei ole õiguspärane. Seega taotleb kaebaja 21.10.2013 PPA-le esitatud pöördumises teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine, mistõttu on tegemist selgitustaotlusega (

§ 2lg 3).

Et käesoleval juhul on 21.10.2013 pöördumise näol tegemist selgitustaotlusega, on PPA-l vastavalt

§-le 6 aega kaebajale vastata kuni 20.11.

1. Seega puudus kaebajal õigus 27.10.2013 pöörduda kaebusega halduskohtu poole põhjusel, et PPA ei ole tema 21.10.2013 pöördumisele vastanud. Kuna kaebaja esimesele pöördumisele, so 18.08.2013 pöördumisele, on PPA kaebajale juba 26.08.2013 vastanud, ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, justkui ei oleks PPA tema 18.08.2013 pöördumisele reageerinud. Vastavat asjaolu on kaebaja ise väitnud oma teistkordses pöördumises PPA-le, mille p-s 1.2 on ta välja toonud, et e-posti aadressilt maige.lepp@politsei.ee on 26.08.2013 kaebajale teatatud, et rahvastiku arvestuse kaart ei ole karistusseadustiku (edaspidi KarS) tähenduses võltsitud dokument (toimiku lk 33). Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud ennatlikult, mistõttu puudub antud juhul kaebajal ilmselgelt asjas kaebeõigus. Seega tuleb kaebus jätta sel põhjusel läbi vaatamata.
2. Kaebaja palub kohustada PPA-d väljastama dokumentaalsed tõendid kaebaja kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse osas ning tunnistada vastav tegemata toiming põhiseadusevastaseks. Samas ei nähtu aga kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest, et rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse fakt oleks juba tuvastatud. Kohus selgitab, et PPA saab algatatud menetluse raames tuvastada dokumendi võltsitust KarS §-des 344-350 sätestatud juhtudel, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava menetluse algatamise avaldusega PPA poole pöördunud. Samuti ei kuuluks sel juhul menetluse algatamata jätmise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Sealjuures kaebaja teine nõue - tunnistada PPA tegemata toiming põhiseadusvastaseks - ei ole samuti kohtu pädevuses. Vastavalt põhiseaduse § 15 lg-le 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-le 1 ja HKMS § 158 lg-le 4 on kohtu kohustus kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Järelikult tegemata toimingu põhiseaduspärasuse kontrollimine ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine kohtu pädevusse ei kuulu, 2 mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.
3. Nähtuvalt kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest on esitatud nõude laiemaks ehk lõppeesmärgiks kaebajaga seotud isikukoodi tühistamine (kaebaja leiab, et tal puudub õiguspärane isikukood, kuna eeldatavalt vastava kande aluseks olev rahvastiku arvestuse kaart ei ole kaebaja poolt koostatud ega allkirjastatud). Kohtu hinnangul ei ole esitatud nõuetega kaebuse laiemat eesmärki võimalik saavutada. Kaebusele lisatud AS Andmevara 08.08.2013 kirjast nr 201308081055315 ilmneb, et kaebaja isikukood on eeldatavasti loodud rahavahetuse nimekirjade või rahvastiku arvestuse kaardi alusel, kuna
4. aastal moodustati isikukoode nende dokumentide alusel. Kui kaebaja leiab, et rahvastiku arvestuse kaardil kajastatud isikukood ei kuulu temale tulenevalt kaardi andmete ebaõigsusest, siis on tal rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 55 alusel õigus nõuda andmeandjalt ebaõigete andmete parandamist. Kohus selgitab, et isikukoodid moodustatakse (antakse ja muudetakse) RRS § 50 alusel ning selle alusel kehtestatud regionaalministri 07.01.2005 määruse nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord“ kohaselt. RRS § 50 lg 3 kohaselt võib isikukoodi moodustada isikule, kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri moodustamist koostatud ja Eesti Vabariigis säilitatavatelt dokumentidelt, kui see on vajalik vigade vältimiseks andmete töötlemisel rahvastikuregistris. Seega, kui kaebaja soovib registriandmete muutmist rahvastiku arvestuse kaardi ebaõigusele tuginedes, tuleks tal esmalt pöörduda vastava sooviga andmeandja poole ning haldusmenetluse raames taotleda ka rahvastiku arvestuse kaardi õigsuse kontrollimiseks ekspertiisi. Alles seejärel on kaebajal võimalus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal esitatud nõuetega võimalik kaebuse eesmärke saavutada. Samuti puudub kaebajal asjas kaebeõigus ning osaliselt kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu tuleb kaebus tagastada kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse A.H.ile läbivaatamatult, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3