Menetluskulude väljamõistmise seisukohalt pole oluline, et KIK tugines otsuse kehtetuks tunnistamisel mitte ainult riigiabi osas muutunud seisukohale. Kaebuse ja otsuse kehtetuks tunnistamise motiivid ei pea täielikult kattuma. KIK oleks saanud vältida kulukat ja aeganõudvat kohtumenetlust, kui ta oleks enne OÜ „Polli Prügila“ taotluse rahuldamist pöördunud Euroopa Komisjoni poole riigiabi küsimuses. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 22.02.2013.a. määruses märkinud, et KIK oleks Euroopa Komisjoni pöörduma enne otsuse nr 1-25/204 tegemist. Ekslik ja vastuolus tõhusa õiguskaitse põhimõttega on vastustaja ja kolmanda isiku OÜ „Polli Prügila“ seisukoht, et menetluskulud tuleks välja mõista kaebajalt halduskohtumenetluse seadustiku(
) § 108 lg 4 alusel, kuna vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine pole tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja on otsuste nr 1-25/158 ja 1-25/204 peale esitatud kaebuste menetlemise tulemusena saavutanud soovitud tulemuse. Vastustajale välise õigusabiga seotud menetluskulude väljamõistmine pole põhjendatud. Selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest või peab esinema muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näit. kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras vms, mida praegusel juhul ei esine. Käsitletav haldusasi ei väljunud KIK-i igapäevase põhitegevuse raamidest ning kaebajal puudub põhjus kahelda vastustaja palgaliste juristide asjatundlikkuses. Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt pole põhjendatud. Kaebuse esitamise ajal 19.10.2011.a. lahendas KIK kolmanda isiku poolt esitatud vaiet, mille eesmärgiks oli otsuse 1-25/204 p 10 kehtetuks tunnistamine. Selle punkti kehtetuks tunnistamisel oleks KIK pidanud toetuse kolmandale isikule välja maksma ilma Euroopa Komisjoni poole pöördumata. Kaebuse esitamisega muutus vaide lahendamine võimatuks ning vastustajal oli võimalik pöörduda riigiabi teatisega Euroopa Komisjoni. Juhul kui kohus peaks siiski pidama menetluskulude väljamõistmist kaebajalt kolmanda isiku kasuks õigustatuks, palub kaebaja lugeda menetluskulude suurus põhjendamatuks. Kolmas isik on endale ise põhjustanud liigseid menetluskulusid, asudes algusest peale ebaõigetele seisukohtadele, et tegemist pole riigiabiga ning et kaebajal puudub kaebeõigus, kulutades nende seisukohtade põhjendamisele märkimisväärselt palju raha. 3 Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulude taotlus rahuldamata. Asjas on vaidlustatud kaks haldusakti, millest KIK on tunnistanud kehtetuks otsuse nr 1-25/204, kuid mitte otsust nr 125/158, viimasena nimetatu osas on kaebaja ise vaidlusest loobunud. Seega pole igal juhul põhjendanud kaebaja kohtukulude väljamõistmine vähemalt pooles ulatuses. Vastustaja palub kohtul kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku(
) § 108 lõike 6 alternatiivset dispositsiooni ning mitte nõuda KIK-lt menetluskulude kandmist ka otsuse nr 1-25/ 204 osas, kuivõrd selle haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest. 18.07.2013.a. otsusest nr 1-25/180 nähtub selgelt, et selles pole võetud omaks kaebust, vaid on lähtutud esiteks otsuse nr 1-25/204 punktist 10 ning teiseks muutunud ja uutest asjaoludest. On ilmne ja see nähtub selgelt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013.a. määruse punktist 19, et otsus nr 125/204, sealhulgas selle p 10 polnud õigusvastane. Tegemist oli haldusmenetluse seaduse(HMS) tähenduses õiguspärase kõrvaltingimusega haldusaktiga, kõrvaltingimuse sisuks on riigiabiõiguse nn standstill-klausel, mille kohaselt ei tohi riigiabiga hõlmatud tegevustega alustada enne, kui Euroopa Komisjon on võtnud selles suhtes oma seisukoha. KIK on jälginud otsuse punktist 10 tulenevat õiguslikult korrektset loogikat, esitanud Euroopa Komisjonile esialgse õiguskindluse taotluse ning lähtunud tühistamisotsuse tegemisel komisjonilt saadud vastusest ja Eesti riigi poolt võetud seisukohast(otsuse nr 1-25/180 p 3, 4). Lisaks on KIK tühistamisotsuse tegemisel lähtunud muutunud olukorrast(otsuse B-osa) ning STS §-st 18 lg 6 p 1 ja HMS §-st 66 lg 2 p 1, 2. Need on avalikust huvist lähtuvad õiguspärased alused ega ole seotud kaebusega. HMS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt saab kehtetuks tunnistada ka haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane. Ka kaebaja enda põhjendused kinnitavad, et otsus nr 1-25/204 polnud iseenesest õigusvastane, vaid kaebaja kartis, et KIK võib selle otsuse hiljem p 10 kehtetuks tunnistamisega õigusvastaseks muuta. Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine vastustajalt on mingis mahus põhjendatud, siis tuleks menetluskulude mõistliku suuruse hindamisel lähtuda KIK-i kantud menetluskuludest ja lugeda mõistlikeks kogukuludeks mitte rohkem kui 6 500 eurot ning sellest välja mõista maksimaalselt pool. Kuna kaebaja loobus otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebusest, taotleb vastustaja selles osas
Vastustaja on tasunud Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ arvete alusel 6 253,21 eurot menetluskulusid, millest on põhjendatud poole, s.t. 3 126,6 euro väljamõistmine kaebajalt. Kohtuasi on olnud keeruline, kaebaja poolt on esitatud mitmeid taotlusi, määruskaebusi ja tehtud muid menetlustoiminguid, millekohast pädevust ei saa KIK-lt eeldada, kuna see pole KIK-i põhitegevus. Teised menetlusosalised on olnud esindatud advokaatidega, kelle kulud on olnud KIK-i kuludest kolm korda suuremad. See näitab, et KIK-i kulud on kindlasti põhjendatud ja vajalikud. Kolmas isik OÜ „Polli Prügila“ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista advokaadibüroo Glikman, Alvi & Partnerid OÜ arvete alusel 17 062,76 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013.a. määruse punktist 19 ja määrusest tervikuna tuleneb, et otsus nr 1-25/204 ei saa kaebaja õigusi rikkuda, sest otsuse p 10 kohaselt pole toetuse saajal õigust alustada projekti elluviimist enne, kui Euroopa Komisjon on andnud kinnituse, et toetuse kujul pole tegemist riigiabiga, või riigiabi andmise loa. Kuid kaebus tuleks edasise menetlemise korral jätta rahuldamata isegi siis, kui see rikuks kaebaja õigusi, sest kaebaja motiivid on ainetud. Vastustaja tunnistas otsuse kehtetuks HMS § 66 lg 2 alusel kui õiguspärase ja põhjusel, et on ilmnenud uued, taotluse esialgset rahuldamist välistanud faktilised asjaolud – muutunud on seisukoht, mida käsitada riigiabina ning muutunud on jäätmeturu olukord -, mis ei saa aga olla tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja on põhjendanud otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamist sellega, et Euroopa Komisjoni 4.03.2013.a. e-kirjas soovitati kaaluda riigiabi andmist otsuse 2012/21/EL alusel ning Eesti Vabariik kinnitas 28.05.2013.a., et projekti toetamise korral otsusest nr 2012/21/EL ka lähtutakse. Vastustaja rõhutas otsuses 1-25/180, et ehkki ta saab toetuse taotlust menetleda üksnes meetme määruse alusel, peab ta lähtuma riigi 28.05.2013.a. kirjas märgitust. Kuna aga otsuse 2012/21/EL täitmine eeldab uute, meetme määruses nimetamata asjaolude tuvastamist, siis pole otsuse nr 1-25/204 täitmine vastustaja hinnangul võimalik. Selline väidetav võimatus pole aga mingil viisil tingitud kaebusest ega haaku selles esitatud ekslike riigiabi positsioonidega. Erinevalt kaebajast pole Euroopa Komisjon pidanud 4 projekti rahastamist ebaseaduslikuks riigiabiks ning õigusvastaseks riigiabiks ei pea projekti rahastamist ka KIK. Seega polnud otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamine tingitud kaebusest ning menetluskulud peavad jääma kaebaja kanda. Otsuse nr 1-25/158 tühistamiseks esitatud kaebus on aga perspektiivitu. Tallinna Ringkonnakohus on 22.02.2013.a. määruse punktis 18 avaldanud, et otsus on õiguspärane, kuna kaebaja taotlus toetuse saamiseks ei vastanud meetme määruse tingimustele. Kaebaja pole välja toonud ühtki asjaolu, mis ringkonnakohtu järeldusi muudaks. Kolmas isik osales menetluses kuni haldusakti kehtetuks tunnistamiseni vastustaja poolel, seega kannab tema menetluskulud
Võttes arvesse kohtuasja ajalist kestust, mahukust, keerukust ja määruskaebemenetlusi on kolmanda isiku menetluskulud olnud vajalikud ja põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED Käsitletavas haldusasjas on liidetud ühte menetlusse kaks erineval ajal erinevate haldusaktide tühistamiseks esitatud kaebust. Üks kaevatud haldusaktidest on kohtumenetluse ajal kehtetuks tunnistatud. Vastavalt
§-le 152 lg 1 p 4 ja lg 2 lõpetab halduskohus menetluse, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei taotle kummagi vaidlustatud otsuse osas menetluse jätkamist, kinnitades, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamisega on ta saavutanud ka otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse eesmärgi. Seega loobus kaebaja otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebusest.
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastavalt
§-le 152 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse, kui ta võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus leiab, et otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebusest loobumine on seaduslik ja võtab selle vastu. Otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetluse lõpetab kohus
§ lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel(
Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud(
Kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, tagastatakse kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv(§ 104 lg 5 p 4), menetluskulud kannab aga vastustaja, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest(§ 108 lg 6), Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda(§ 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud(§ 109 lg 6). Otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse osas kantud kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt puudub alus. Tallinna Ringkonnakohus on nii oma 30.11.2011.a. määruse punktis 17 kui ka 22.02.2013.a. määruse punktis 18 järjepidevalt rõhutanud, et otsuse nr 1-25/158 eduväljavaated on kasinad. STS § 16 lg 2 p 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust hindamata, kui taotlus ei vasta sama seaduse §-s 15 lg 1 sätestatud nõuetele. STS § 15 lg 1 p 2 kohaselt peab taotlus vastama nõudele, et toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele. Vaidlus puudub selles, et rahuldamata jäetud taotluses soovis kaebaja saada toetust jäätmekäitluskeskuse rajamiseks Tartus Klaasi tn 3 selliselt, et sinna ladestusala rajamise asemel kasutaks ta ladestusalana Tormas asuvat prügilat. Otsuse nr 1-25/158 kohaselt ei vasta taotlus meetme tingimustes sätestatud toetatavale tegevusele selle poolest, et toetatavaks tegevuseks on ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruse nr 22 §-st 2 lg 2 p 3 ja §-st 4 tuleneb üheselt, et määruse nr 22 alusel toetatavaks tegevuseks on sellise jäätmekäitluskeskuse rajamine, kus toimub ka taaskasutusse mitteminevate jäätmete ladestamine ning seega ei vastanud kaebaja tegevus, millele ta määruses nr 22 sätestatud meetme raames toetust taotles, meetme tingimuste kohaselt toetatavale tegevusele. Kohus nõustub ringkonna poolt otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse eduväljavaatele antud hinnangu ja põhjendustega. Menetluse jätkumisel oleks see kaebus jäänud rahuldamata. Küll aga peab kohus põhjendatuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel kaebaja kantud kulude väljamõistmiseks vastustajalt. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal me5 netluskulude kandmise kohustuse tekkimiseks ei pea kaebuse ja otsuse kehtetuks tunnistamise motiivid täielikult kattuma ning et KIK oleks saanud vältida kohtumenetlust otsuse nr 1-25/204 osas, kui ta oleks riigiabi küsimuses pöördunud Euroopa Komisjoni poole enne OÜ „Polli Prügila“ taotluse rahuldamist. Otsusega nr 1-25/204 määratud 3 195 582,43 euro suuruse toetuse kohest eraldamist kolmandale isikule takistas üksnes otsuse punktis 10 sätestatud tingimus, et toetuse saaja ei tohi alustada projekti tegevustega enne, kui KIK on saanud Euroopa Komisjonilt õiguskindluse kinnituse riigiabi puudumise kohta või riigiabi andmise loa. Kohtu arvates olukorras, kus KIK polnud veel riigiabi küsimuses Euroopa Komisjoni poole pöördunud, kolmas isik aga taotles KIK-le esitatud vaides otsuse p 10 kehtetuks tunnistamist ning KIK polnud vaiet veel lahendanud, oli põhjendatud kaebaja poolt otsuse nr 1-25/204 vaidlustamine halduskohtus eesmärgiga takistada konkurentsi kahjustamist jäätmeturul, kus kaebaja osaleb. Sest kaebajal polnud garantiid, et KIK kolmanda isiku vaiet ei rahulda ja otsuse punkti 10 kehtetuks ei tunnista, vaidemenetluse lõpptulemust ootama jäädes aga oleks kaebaja mööda lasknud otsuse nr 1-25/204 halduskohtus vaidlustamise tähtaja. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista mõlema kaebuse menetluskulud, advokaadibüroo SORAINEN AS arvete alusel kokku 17 361,81 eurot, mis koosnevad 25,53 eurost riigilõivust ja 17 336,28 eurost õigusabikuludest. Kohtu arvates on õigusabikulud liiga suured. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja kestust on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8000 eurot, millest hinnanguliselt pool tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel. Eeltoodust lähtudes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 4000 eurot õigusabikulusid.
lg 5 p 4 alusel kuulub advokaadibüroole SORAINEN AS tagastamisele tema poolt otsuse nr 1-25/204 peale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot, otsuse nr 1-25/158 menetluses tasutud riigilõivud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulud 6 253,21 eurot, mis koosnevad täies ulatuses kulutustest advokaatide õigusabile, jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil pole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Vabariigi Valitsuse 19.04.2007.a. määruse nr 111 „Perioodi 20072013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ § 6 p 1 kohaselt on KIK selle perioodi struktuuritoetuse andmist korraldav asutus. Seega ei välju kohtuasi vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest ning õigusabikulude väljamõistmine pole põhjendatud. Kolmas isik palub advokaadibüroo Glikman, Alvi & Partnerid OÜ arvete alusel kaebajalt menetluskuludena välja mõista 17 103,32 eurot, mis koosneb 17 062,76 eurost õigusabikuludest ja 40,56 eurost kolme määruskaebuse pealt tasutud riigilõivust. Kohtu arvates on õigusabikulud liiga suured. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja kestust on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8000 eurot, millest hinnanguliselt pool tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel ning mis
Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks
lg 7 ja 8 esimeste lausete alusel välja mõista 4000 eurot otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse menetluses kantud õigusabikulusid. Kuna kõik kolm määruskaebust on kolmas isik koostanud otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetluses, jäävad määruskaebustelt tasutud riigilõivud kolmanda isiku enda kanda. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.