lg 1, § 38 lg 1 üldregulatsioonist ja maksumaksja saab ise valida soetusmaksumuse määramise täpse korra, sest tekkinud olukorra osas eriregulatsioon puudub.
Nimeatud paragrahv ei näe ette, et isik peaks vara soetamisel tuvastama selle oluliste osade soetusmaksumuse. Kinnistu puhul on see ka võimatu, sest selle olulisi osasid võib olla lõpmatult palju. Kaebaja soetas kinnistu koos kõigi selle oluliste osadega ning kinnistu soetusmaksumuseks oli selle müügihind, millele lisanduvad notaritasud ja muud lõivud. Antud juhul ületas vara soetusmaksumus vara müügihinna ning kaebajal ei tekkinud vara müügist maksustatavat tulu. Tulu teenimiseks peab isiku vara suurenema, talle peab laekuma raha. Arvestades tehingu majanduslikku sisu ja maksevõimelisuse põhimõtet, ei ole kaebaja vara müügist tulu saanud. Kinnistu puhul on tegemist tervikuga ning maksumaksja ei pea asuma seda osadeks jaotama Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja saanuks raieõiguse müügil arvesse võtta üksnes eraldi tuvastatud kasvava metsa raieõiguse soetusmaksumust võõrandatud raieõiguse ulatuses. Kaebaja on pidanud eraldi arvestust kinnistuga seotud tehingutest saadud tulude ja kulude kohta ning säilitanud ka kõik vastavad dokumendid. Siiani ei ole kaebaja kinnistuga seotud tehingutelt kasumit teeninud. Maksuhalduri poolne metoodika valik kaebaja maksustamisel on õiguslikult põhjendamata. Füüsiliselt isikult ei saa nõuda sellist põhjalikku arvestuse pidamise kohustust, mida eeldab maksuhalduri maksuotsuses kasutatud metoodika. Maksuotsuses leitud kasvava metsa raieõiguse soetusmaksumus määratud sumas on tõendamata. Maksuhaldur on toetunud maksuotsuses notariaalse müügilepingu p 4.1, kus on toodud kinnistu hind 153 200 eurot, millest kasvava metsa hinnaks on märgitud 120 000 eurot ning leidnud, et kogu metsamaterjali soetusmaksumus oli 120 000 eurot. Kaebaja väidetel ei ole kasvava metsa hinna osas tegemist lepingu olulise tingimusega. Pooled ei pea lepingus märkima, kuidas müügihind kujunes. Oluliseks tingimuseks on kinnistu müügihind, millest tuleb vara väärtuse hindamisel lähtuda. Antud juhul puudub eksperthinnang kasvava metsamaterjali tegeliku väärtuse kohta. Seetõttu ei pruukinud kasvava metsa väärtuseks olla 120 000 eurot. Tegemist on üksenes informatiivse osaga lepingust. Kaebaja väidetel ei saa maksuhaldur asuda seadust täiendama ning maksukohustuslasele kahjulikumat metoodikat rakendama. Maksude määramine saab toimuda seaduste alusel. Antud juhul puudub
regulatsioon, mis kohustaks füüsilist isikut eraldi määrama kinnistu oluliste osade maksumuse. Seetõttu ei põhine maksuhalduri metoodika seadusel. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Maksuhaldur on soetusmaksumuse tuvastamisel lähtunud kaebaja poolt esitatud ja maksumenetluses kogutud tõenditest. Vastustaja hinnangul ei ole sugugi mahukas ja aega nõudev kinnistu ostuhinna jagamine kaheks: hinnaks, mida saab arvesse võtta kinnistu võõrandamisel ja hinnaks, mille saab arvesse võtta kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel. Antud juhul on kinnistu ostuhind jagatud kaheks juba 10.02.2011 kinnistu müügilepingus. Kui seaduses erireegleid kehtestatud ei ole, tuleb vara seotusmaksumuse kindlaks tegemiseks leida oma metoodika. Lähtudes
g 1 saab varaks lugeda ka kasvava metsa raieõigust, kuna tegemist on raieõigusega. Maksustamisele kuulub kasu varalise õiguse 2 3-12-2468 müügist.
lg 1 järgi on kasu müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe, antud juhul kasvava metsa soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Kuna kaebaja ei müünud kogu metsa ning ei teinud ise kindlaks soetusmaksumust, siis tuvastas selle maksuhaldur. Maksuotsuse vaidlustamisel peab maksukohustuslane tõendama, et maks määrati valesti. Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kaebaja leppis vaidlusaluse kinnistu soetamisel müüjaga kokku nii kinnistu müügihinnas kui ka seal kasvava metsa hinnas. Kaebaja on lepingu allkirjastanud, seega on ta nõustunud kõigi lepingu tingimustega. Kuna lepingus on toodud kasvava metsa soetusmaksumus on selle alusel võimalik arvestada soetushetke tihumeetri hind ja võõrandatud raieõiguse soetusmaksumus. Kaebaja ei ole vaidlustanud soetatud metsatagavara suurust, võõrandatud raieõiguse suurust ega maksuhalduri arvestust ühe tihumeetri soetusmaksumuse leidmisel. Vastustaja on määranud maksu seaduse alusel. Maksuhaldur on tuginenud
Maksuotsuse p 2 on äratoodud maksusumma määramise metoodika. Maksuhalduri hinnangul ei ole tegemist keeruka maksuvaidlusega, mistõttu ei ole kaebaja menetluskulud kogu ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb kaebuse rahuldamisel neid vähendada 1/3 võrra. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 23.11.2012 vastustaja 06.11.2012 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.
lg 1 järgi on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Kaebaja ostis vaidlusaluse kinnistu 10.02.2011. Lepingu esemeks oli maa koos selle oluliste osadega, sh maatükil kasvava metsaga (lepingu p 1.1, 1.3, 3.1). Kinnistu müügihind oli lepingu p 4.1 kohaselt 153 200 eurot, millest kasvava metsa maksumus oli 120 000 eurot (tl 32). Lepingu sõlmimiseks peavad lepingupooled saavutama kokkuleppe kõigis lepingu olulistes tingimustes. Lepingu eseme hind on lepingu oluline tingimus. Eespool käsitletud lepingus on selle eseme müügihinnas eraldi välja toodud kasvava metsa maksumus. Kuna mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud, on nad sellega nõustunud kõigi lepingu tingimustega sh kasvava metsa maksumusega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu ostu-müügileping kehtib. Lähtudes eeltoodust ei ole kasvava metsa hinna märkimisel lepingusse tegemist „informatiivse märkusega“ (tl 8), vaid poolte kokkuleppega kasvava metsa hinna osas kinnistu müümisel. Seega omandas kaebaja 10.02.2011 kasvava metsa maksumusega 120 000 eurot. Lähtudes
lg 1 maksustatakse tulumaksuga kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.
lg 1 alusel on kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või 3 3-12-2468 kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksuotsuses ei ole tehtud kaebajale etteheiteid seoses puudustega kinnistu dokumentide vormistamisel ja/või maksuhaldurile esitamisel. Kuna kinnistu ostu-müügilepingus on selgelt välja toodud kasvava metsa soetusmaksumus sai antud summa alusel välja selgitada, millise osa hõlmas võõrandatud raieõigus kogu metsa tagavarast ning vastavas proportsioonis maha arvata soetusmaksumus. Kaebaja väide, et tema soetas endale sobiva hinnaga kinnistu tervikuna, mitte eraldi maad ja sellel kasvavat metsa, ei mõjuta iseenesest mingilgi moel hinnangut omandatud kasvava metsa tagavarale ega selle eest tasutud summa suurust. Maksuotsuses on tulumaksu määramise metoodika üksikasjalikult lahti seletatud. Tulumaksu määramise metoodika kirjeldus on osa maksuotsuse motivatsioonist, põhinedes sellel, millist liiki lähteandmete põhjal ning millisel arvutuslikul viisil on konkreetsetel asjaoludel kindlaks määratud seadusele vastav maksusumma (tl 12-13). Kui maksusumma on määratud, siis vastavalt MKS § 150 lg 1 väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti. Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus vaidlustanud maksuhalduri arvestust, vaid seadnud kahtluse alla konkreetsete andmete maksuhalduri poolsete arvutuste aluseks võtmise põhjendatuse (eelkõige kasvava metsa soetamismaksumuse ja metsatagavara suuruse osas). Kuna kaebaja vaidlustab maksuotsuses kasvava metsa maksumuse tuvastamist lepingus märgitud müügihinna alusel, tuli kaebajal kohtu hinnangul lähtudes MKS § 150 lg 1 tõendada oma väiteid maksuhalduri poolt metsa maksumuse ebaõige tuvastamise kohta ( näiteks tulenevalt metsatagavara juurdekasvust/looduslikest kadudest/võimalikest raietest vmt). Asjas ei ole esitatud väited ega tõendeid selle kohta, et kaebaja on kinnistu ostuhinna tasumisest keeldunud, on alandanud hinda või taganenud lepingust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu pooled on rikkunud lepingutingimusi ega selle kohta, et lepingu aluseks/lisaks olnud dokumentides on avaldatud tegelikkusele mittevastavat teavet. Kaebaja ei ole esitanud ka muid tõendeid vara soetusmaksumuse suurenemise või vähenemise asjaolude kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik järeldada, et maksuotsuses on kinnistul kasvanud metsa tagavara ekslikust suurusest lähtumise tõttu määratud kaebaja poolt tasumisele kuuluvat tulumaksu seaduses ettenähtust suuremas ulatuses. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik 4 3-12-2468 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta K. K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2468 muutmata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.