KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 24.mail 2013.a. Paide kohtumajas 2-13-3819 MK`i, EK`i ja MK`i hagi EK`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
- MK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxxx xxxx
- EK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxx xxxx
- MK, isikukood, xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxx xxxx Hagejate seaduslik esindaja RK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxxx xxxx Kostja: EK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxxx Hagihind 2076.75 eurot Asja läbivaatamise aeg 09.05.2013.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista EK MK`i, EK`i ja MK`i ülalpidamiseks alates 01.veebruar 2013.a. igakuuliselt elatis 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot) lapse kohta kuni MK`i täiesealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, EK`i täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx ja MKi täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta.. 3.Elatis maksta EK`i poolt RK`i a/arvele nr xxxxxxxxxxxx xxx xxxx, märkides selgitusse „elatis“. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta riigilõiv kostja kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue 13.07.2010.a. Pärnu Maakohtu määruse alusel tsiviilasjades nr 2-10-13419 ja nr 2-10-13426 on kinnitatud RK`i EK`i vahel kompromiss, mille kohaselt maksab EK alates 01.05.2010 kuni tütar MK`i ja EK`i täisealiseks saamiseni igakuuliselt elatist 1200 krooni ühele lapsele ning alates 19.03.2010 kuni tütar MK`i täisealiseks saamiseni igakuuliselt 1500 krooni, kandes elatise RK arveldusarvele. Hagejad leiavad, et kohtumäärusega kokkulepitud summad ei kata ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ja lisaks on aastatega suurenenud kulutused eluasemele, toidule, huvitegevusele, koolitoidule jm. Samuti leiavad hagejad, et kostja elatustase on oluliselt paranenud, ta töötab xxxxxx, käib mitu korda aastas välisreisidel, külastab regulaarselt Spaasid jms. Samas on halvenenud hagejate esindaja, R K, elatustase, kuna väikese lapse (1,7-aastane) tõttu ei ole võimalik hagejal tööle minna ning laste vajaduste ja muude kulude eest aitavad tasuda hagejate esindaja sugulased. Hagejad taotlevad elatise suurendamist alates hagi esitamisest kehtiva miinimummäärani lapse kohta kuus, paludes suurendada M ja EK`i elatist igakuuliselt 83.31 eurot ja MK`i elatist igakuuliselt 64.13 eurot. Kohtuistungil jääb hagejate esindaja oma nõude juurde ja palub suurendatud elatis kostjalt välja mõista mitte alates hagiavalduse esitamisest (23.01.2013), vaid alates 01.02.
- Kostja vastuväited Kostja ei ole vaidlustanud hagejate vajadust ülalpidamist saada, kuid leiab, et elatise maksmine hagejate esindaja arvele ei ole põhjendatud. Kostja on teinud ettepaneku maksta igale lapsele igakuuliselt 50 eurot ning lapse täisealiseks saamisel stardiraha 1500 eurot. Kostja ei eita kohustust anda lastele elatist, kuid soovib seda teha vajalikku lastele ise ostes nagu on seda teinud varemgi. Ka leiab kostja, et hagejate poolt nõutud elatist ei ole ta võimeline nõutud summas majanduslikel põhjustel tasuma. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud laste igakuiste vajaduste suurust, kuid on leidnud, et seda võiks teha lastele vajalikke asju ostes ning raha maksmine on minimaalne. PKS § 100 lg 1 annab tõesti võimaluse anda ülalpidamist ka muul moel kui raha perioodilise maksmisega, kui selleks on mõjuv põhjus, kuid antud asjas need põhjused kohtu arvates puuduvad. Õige on kohtu arvates ka hagejate esindaja seisukoht, et ülalpidamiseks tuleb arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ning lapsi kasvatav vanem oskab igapäevaselt hinnata, millised kulutused on hädavajalikud ja põhjendatud. Kui kostja soovib lapsi täiendavalt toetada neile kingitusi tehes või neid reisile viies, siis see on kostja kui vanema õigus, kuid kuna hagejate esindaja ei ole nõus kostja poolt pakutud elatise andmise viisiga, ei saa kohus ka sellega nõustuda. 26.03.2013 määrusega andis kohus hagejatele menetlusabi seoses sellega, et hagejate esindaja majanduslik olukord on raske, tema igakuised sissetulekud lähevad täielikult pere vältimatute püsikulude katteks. Kostja on väitnud, et tema poolt saadav töötasu ja kohustused ei võimalda tal elatist nõutud summas tasuda. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest. 2 Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on oma varasemates lahendites korduvalt selgitanud, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, sealhulgas töötama ja vajadusel suurema koormusega. Kuigi PKS § 102 annab kohtule võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel, ei ole kostja neid põhjusi tõendanud. Kostja on töövõimeline ning tema sissetulek võrreldes hagejate ema omaga on tunduvalt suurem, mistõttu puudub alus nõutud elatise suuruse vähendamiseks. Nõutud elatise suurus vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrale, mille alusel on lapse ülalpidamiskulutused kuus alates 01.01.2013.a. minimaalselt 320 eurot. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 alusel makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab antud nõude puhul kumbki pool oma menetluskulud ise. Samas rahuldas kohus 26.03.2013 määrusega hagejate taotluse menetlusabi saamiseks. Seega ei ole hagejad hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Antud juhul kohus rahuldas hagejate nõude ning TsMS § 164 lg 2 mõttest tulenevalt kahjustaks menetluskulude jätmine hagejate kanda oluliselt viimaste olulisi vajadusi ega oleks õiglane. Seega jätab kohus riigilõivu kostja kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3