Obsah (6)

§ 180§ 182§ 37§ 108§ 103§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2075 Haldusasi Avermont Invest OÜ kaebus Jõ

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja esitas 28.04.2009 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile geoloogilise uuringu loa taotluse kohaliku tähtsusega Jägala lubjakivimaardla Jägala II uuringuruumile. Kõnealune uuringuruum paikneb Harju Maakonnas, Jõelähtme vallas, Ruu külas, Tammiku katastriüksusel. Kaebajale on kinnistu omaniku (Coreen Invest OÜ) poolt antud õigus taotleda geoloogilise uuringu luba ja teostada sellele järgnevad uuringud.
2. Keskkonnaamet pöördus oma 04.06.2009 kirjaga nr HJR 10-3/11167-4 vastustaja poole kaebuse esitaja Jägala II geoloogilise uuringu loataotluse osas arvamuse andmiseks. Vastustaja ei nõustunud oma 30.06.2009 kirjaga nr 19-8/2606-1 geoloogilise uuringu loa väljastamisega Jägala II uuringuruumi. Vastustaja leidis, et enne looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020 valmimist ja heakskiitmist puudub teave kvalifitseeritud kaalutlusotsuse tegemiseks. Lisaks on Jõelähtme Vallavalitsus algatanud 06.10.2003 korraldusega nr 694 Ruu küla, Tammiku maaüksusel detailplaneeringu ja kinnitanud lähteülesande, mis on uuendatud Jõelähtme Vallavalitsuse 06.07.2006 korraldusega nr
4. Kaebuse esitaja saatis 26.03.2012 Keskkonnaametile kirja, kus palus Jägala II geoloogilise uuringu loamenetlust jätkata, kuivõrd Vabariigi Valitsus kinnitas 10.03.2010 ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava ning kohaliku omavalitsuse algatatud detailplaneeringu lähteülesanne on aegunud. Keskkonnaamet pöördus 02.07.2012 kirjaga nr HJR 10-3/12/7759-6 vastustaja poole arvamuse küsimiseks.
5. Vastustaja arutas küsimust 30.08.2012 istungil, kus otsustati keelduda geoloogilise uuringu loataotlusele nõusoleku andmisest. Keeldumise põhjendused esitati kaebajale 31.08.2012 kirjas. Selles märgitakse, et uuringuluba taotletakse eesmärgiga saada hiljem lubjakivi kaevandamisluba; uue lubjakivi kaevanduse rajamine Jõelähtme valda, Ruu küla juurde ei ole kooskõlas Ruu küla huvidega ega ka Jõelähtme valla huvidega põhjusel, et nimetatud omavalitsusüksuste huvideks on eelkõige huvi puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimise vastu ning huvi selle vastu, et kaevandamisest tulenevalt ei väheneks Ruu küla ümbruskonnas asuva kinnisvara väärtus, mida aga Ruu külla rajatav uus kaevandus võiks oluliselt riivata. Uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävad majapidamised (Vahtra kinnistu 15 m; Mõisamäe kinnistu 40m; Kuriste kinnistu 170m), millele tekib oluline negatiivne mõju. Samuti ei ole kaebuse esitaja loataotlus kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga (ei näe ette seal mäetööstusmaad); Jõelähtme vald ei ole nõus tootmisüksuse rajamiseks vajalikku detailplaneeringut kehtestama; vastuolu on Harju maakonna teemaplaneeringuga, mille kohaselt paikneb ala rohevõrgustiku tuumalas, kus kaevandamine mäetööstusmaa sihtotstarbeta kinnistul on välistatud; Tammiku kinnistu territooriumile võib tõenäoliselt jääda kaitset vajavaid taime- ja loomaliike ning elupaigatüüpe; Tammiku maaüksusel ei ole välistatud teistsuguse suunitlusega detailplaneeringu kehtestamine. Puudub ka tõenäoliselt vajadus ehitustoorme järele, kuna Maardusse rajatava pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitamise käigus kaevandatakse välja suures mahus graniiti. Kui välistatud on kaevandamine, ei ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt uuringute läbiviimisega.
6. Keskkonnaamet teavitas oma 07.09.2012 kirjaga nr HJR 10-3/12/7759-8 kaebuse esitajat asjaolust, et vastustaja on keeldunud heakskiidu andmisest kaebuse esitaja loataotlusele.
7. Kaebuse esitaja esitas 01.10.2012 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles palub tuvastada keeldumise õigusvastasus ning teha vastustajale ettekirjutus kaebuse esitaja 26.03.2012 Jägala II geoloogilise uuringu loataotluse uueks läbivaatamiseks.
8. Kaebuse esitaja esitas Keskkonnaametile 05.12.2012 taotluse Jägala II geoloogilise uuringuloa taotluse menetluse peatamiseks seoses käesoleva kohtuasja menetlusega, mis 15.01.2013 rahuldati. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebaja taotleb keeldumise õigusvastasuse tuvastamist ja taotluse uuesti läbivaatamist ning 2 menetluskulud palub jätta vastustaja kanda. 8.
10. Maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p-i 9 kohaselt keeldutakse üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega. Kohaliku omavalitsuse mittenõustumise korral tohib üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsinguks või uuringuloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kui kohalik omavalitsus lähtub nõusoleku andmise üle otsustamisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, siis Vabariigi Valitsus hindab seda, kas riigi huvi kaalub üles kohaliku omavalitsuse poolt väljatoodud põhjused loa mitteandmiseks. Kohaliku omavalitsuse seisukohad on loa andjale ehk Keskkonnaametile siduvad ning neid ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-38-
11. Kaebajal on menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus. 8.
12. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2 kohaselt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Tegemist on kaebajat koormava toiminguga, mis sooritatakse haldusorgani diskretsiooniotsusega. Tehes menetlustoimingut HMS § 16 lg 1 mõistes, oleks haldusorgan pidanud HMS § 40 lg-st 2 tulenevalt andma kaebuse esitajale võimaluse oma arvamuse ning vastuväidete esitamiseks. Vastustaja on jätnud kaebuse esitaja menetlusse kaasamata ning on langetanud diskretsiooniotsuse üksnes avalikest huvidest lähtuvalt ning on jätnud kaebuse esitaja huvid täielikult tähelepanuta. 8.
13. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Kaebuse esitaja märgib, et viidatud sättest tulenevalt oleks vastustaja pidanud enne kaebuse esitaja loataotluse rahuldamisest keeldumist pidanud arvesse võtma ka kaebuse esitaja erahuve. Vastustaja 31.08.2012 kirja ja vastustaja 30.08.2012 istungi protokolli kohaselt on vastustaja keeldunud kaebuse esitaja loataotlusele heakskiidu andmisest põhjusel, et antud loataotluse rahuldamine võiks vastustaja hinnangul viia tulevikus uue lubjakivikarjääri rajamiseni Ruu külas, mis on aga vastustaja hinnangul selgelt vastuolus nii Ruu küla kui ka Jõelähtme valla huvidega. Seda põhjusel, et uue kaevanduse rajamisega võivad saada kahjustatud puhas looduskeskkond ja tervislikud elutingimused, samuti võib uus kaevandus negatiivselt mõjutada ümbruskonnas asuva kinnisvara turuväärtust. Samuti oleks Ruu küla juurde uue kaevanduse rajamine vastuolus Jõelähtme valla üldplaneeringuga ning võiks vastustaja hinnangul ohustada ka Tammiku katastriüksuse uuringuala territooriumile jäävaid ning tõenäoliselt kaitset vajavaid taime- ja loomaliike ning elupaigatüüpe. Kaebuse esitaja märgib, et eelpooltoodust tulenevalt on ilmne, et vastustaja on otsust tehes kaalunud üksnes avalikke huve, eelkõige kohaliku omavalitsuse huvi säilitada Ruu külas puhas looduskeskkond ja tervislikud elutingimused ning ka vältida piirkonnas asuva kinnisvara turuväärtuse võimalikku langust, kuid on täielikult jätnud arvestamata kaebuse esitaja erahuvid. Seda kinnitab ka asjaolu, et ei vastustaja 31.082012 kirjast ega 30.08.2012 istungi protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuse esitaja huve isegi kaalunud, rääkimata kaebuse esitaja erahuvide kõrvutamisest avalike huvidega. HMS § 40 lg 3 sätestatud aluseid taotleja ärakuulamata jätmiseks ei esinenud. 8.
14. Vastustaja on keeldumisel tuginenud mitmetele asjaoludele, sealhulgas Ruu külla rajatava kaevanduse kahjulikest mõjudest looduskeskkonnale ning ümbruskonnas asuva kinnisvara hindadele. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole vastustaja nimetatud seisukohtade tõendamiseks viinud läbi ühtegi olulise keskkonnamõju hindamise uuringut või mõnda muud toimingut, mis võimaldaksid vastustajal asuda seisukohale, et Ruu külla rajatav kaevandus võib negatiivselt mõjutada ümbritsevat elukeskkonda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd vastutaja vastavaid uuringuid läbi viinud ei ole, on vastustaja sellekohased väited alusetud ja paljasõnalised. 3 Samuti on vastustaja käesoleval juhul keeldunud ennatlikult kaebuse esitaja loataotlusele oma heakskiidu andmisest, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole Ruu külla kaevandust rajanud ning soovib saada luba Jägala II geoloogiliste uuringute teostamiseks. Kaebuse esitaja märgib, et kõnealuste geoloogiliste uuringute eesmärgiks on üksnes välja selgitada, kas Ruu külla lubjakivi karjääri rajamine on üldse perspektiivikas, samuti kas ja millist mõju võib Ruu külla rajatav karjäär omada ümbritsevatele elanikele. Kaebuse esitaja märgib, et Ruu külla lubjakivi karjääri rajamine ei ole otsustatud, kuivõrd sõltub karjääri rajamise perspektiivikus ja otstarbekus Jägala II geoloogiliste uuringute tulemustest, samuti tuleb kaebuse esitajal isegi juhul, kui uuringu tulemustest tulenevalt on Ruu külla lubjakivikarjääri rajamine perspektiivikas, läbida eelnevalt täiendav vastavasisuline haldusmenetlus. Seega on vastustaja põhjendused asjakohatud, samuti on nimetatud põhjendused tõendamata. 8.5.

§ 37

lg 2 p-i 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Kaebuse esitaja märgib, et kuna käesoleval juhul on ilmne, et vastustaja keeldumine on õigusvastane, eelkõige põhjusel, et vastustaja on jätnud kaebuse esitaja menetlusse kaasamata ning kaebuse esitaja erahuvid kaalumata ning kuna kohaliku omavalitsuse poolt antav arvamus on oma olemuselt siduv, esinevad käesoleval juhul alused vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebuse esitaja loataotluse uueks läbivaatamiseks.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. 9.
2. Vastustaja on antud juhul haldusmenetluses kooskõlastuse andjaks HMS § 16 lg 1 tähenduses ja menetlusosaliseks HMS § 11 lg 1 p 4 alusel. Haldusmenetluse menetlusosaliseks oleval kooskõlastuse andmist otsustaval haldusorganil teiste menetlusosaliste ärakuulamiskohustust ei lasu. Lisaks, MaaPS § 14 lg 2 kohase kohaliku omavalitsuse arvamuse esitamise näol ei ole tegemist HMS § 40 lg 2 tähenduses toimingu sooritamisega, mis võiks kahjustada menetlusosalise õigusi. Vahetult kohaliku omavalitsuse arvamuse avaldamisest, sõltumata arvamuse sisust, ei saa tuleneda menetlusosalisele mingeid õiguslikke tagajärgi. Samas, sõltumata ärakuulamise kohustuse puudumisest oli kaebajal võimalus oma seisukohti ja arvamusi vallale esitada. Haldusmenetluses menetlusosalise ärakuulamise eesmärk on üldjuhul isikule võimaluse andmine menetluses olulisi asjaolusid selgitada ja tagada, et negatiivne tagajärg ei saabuks isiku jaoks üllatuslikult. Antud juhul oli kaebuse esitajale teada, et 30.06.2009 kirjaga nr 19-8/2606-1 ei nõustunud vastustaja Jägala II geoloogilise uuringu loa väljastamisega. 01.02.2012, veel enne kui vastustaja 26.03.2012 pöördus Keskkonnaameti poole palvega Jägala II geoloogilise uuringu loamenetlust jätkamiseks, käis Jõelähtme vallavanema vastuvõtul MAQS Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaat Siim Roode Tammiku maaüksuse osas uuringuloale kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmise küsimust arutamas. Kaebuse esitaja jaoks ei saanud olla teadmata, et Keskkonnaamet Jägala II geoloogilise uuringuloa menetluse jätkamisel pöördub uuesti valla poole arvamuse saamiseks ning seetõttu oleks kaebuse esitaja saanud soovi korral esitada enda poolsed seisukohad ja arvamused kas kirjalikul kujul või osaleda vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolekul või vallavolikogu istungil, kuna nimetatud koosolekud ja istungid on avalikud ning nende toimumiste aja ja koha kohta on võimalik saada informatsiooni, kas valla kodulehelt, kohalike omavalitsuste infosüsteemist või valla kantseleist. Samuti ei ole kaebuses viidatud ühelegi täiendavale asjaolule, mida kaebuse esitaja oleks esile toonud, kui enne otsuse vastuvõtmist oleks vastustaja kaebuse esitaja esindaja(te)ga kohtunud. 9.
3. Ka oli vastustajale arvamuse andmisel teada kaebuse esitaja huvide olemasolu ja nende sisu. Keskkonnaameti 02.07.2012 kirjast nr 10-3/12/7759-6, millega küsiti kohaliku omavalitsuse arvamust Jägala II geoloogilise uuringu loa taotluse kohta, ja selle juurde lisatud uuringu loa taotlusest, uuringu loa andmise eelnõust ja keskkonnamõju eelhinnangust nähtus üheselt, et uuringu eesmärgiks on selgitada Jägala II uuringuruumi piires maavara (ehituslubjakivi) levikut, kasuliku kihi paksust, 4 materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna ning hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Kuna taotleja ja käesoleval juhul kaebuse esitaja näol on tegemist äriühinguga, mis on moodustatud ettevõtlusvabaduse realiseerimiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on kaebuse esitaja motiivid antud menetluses üheselt mõistetavad. 9.
4. Vastupidiselt kaebuse esitaja poolt kaebuses toodule, on vastustaja Keskkonnaametile antud arvamuses kaebuse esitaja huvisid kaalunud. Vastustaja on arvamuses asunud seisukohale, et kuna lubjakivi kaevandamine soovitud uuringuruumis on mitmetel põhjustel välistatud, siis ei ole otstarbekas teha ka kulutusi geoloogiliste uuringute läbiviimiseks sõltumata uuringu tulemustest. Samuti on vastustaja arvamuse andmisel hinnanud praktilist vajadust lubjakivi järele lähiaastakümnetel ning leidnud, et see puudub. Seetõttu puudub otstarbekus uuringute läbiviimiseks ja sellega seotud kulutuste tegemiseks. Vastustaja on seisukohal, et ka olukorras, kus poleks arvamuse andmise käigus kaalutud kaebuse esitaja erahuvisid, oleks Jõelähtme Vallavolikogu otsus õiguspärane. MaaPS § 14 lg 2 kohase arvamuse andmisel peabki kohalik omavalitsus lähtuma kohaliku omavalitsusüksuse enda ja kohaliku kogukonna huvidest, mis nähtub ka Riigikohtu lahenditest asjas 3-3-1-38-10; 3-4-1-9-09 ning Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsusest haldusasjas nr 3-11-
5. Menetlusosalise erahuvide kaalumine koosmõjus kohaliku omavalitsuse ja riigi huviga on vastustaja hinnangul haldusorgani pädevuses, kes haldusmenetluse lõpliku haldusaktiga lahendab ning kelleks antud juhul on Keskkonnaamet. 9.
6. Menetlustoimingu põhjendamisel ei pidanud tegema viiteid konkreetsetele tõenditele. On üksnes oluline, et mainitud otsusest nähtuksid vastustaja motiivid, miks vastustaja keeldus kooskõlastuse andmisest Jägala II geoloogilise uuringuloa väljastamisele. Vastavasisulised motiivid sisalduvad 31.08.2012 kirjas. Mis puutub kaevandamise loodustkahjustavasse mõjusse, siis tuleks see ühelt poolt lugeda vastustaja arvates üldiselt teadaolevaks. Kaevandamine reeglina kahjustab looduskeskkonda, kuna kaevandamiseks on tarvilik teha väga erinevaid toiminguid (metsa raadamine, pinnase koorimine, maavara välja kaevamine, võimalike lõhkamistööde läbiviimine jne), millega kaasnevad loomuliku looduskeskkonna hävitamine, müra, vibratsioon, õhu saastamine heitgaasidega jne. Lubjakivi kaevandamise puhul lisandub eeltoodud loeteolule väga sageli põhjavee taseme langus ning sellest johtuv kaevude veest tühjaks jäämine kaevanduskoha ümbruskonnas. Samas omavad seonduvalt lubjakivi kaevandamise kahjulikkusega looduskeskkonnale olulist tähtsust ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2011-2020 toodud seisukohad mõjudest eelkõige põhjaveele ja välisõhule, mis kaasneb ehitustoorme kaevandamisega. 9.
7. Nähtuvalt MaaPS § 2 p-st 4 on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringuloa taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud: Jägala II alal paikneva ehituslubjakivi kavandatavateks kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus, kusjuures kaebuse esitaja kavandab lubjakivi kaevandamist 20 aastaks keskmise aastatoodanguga 70 000m³; geoloogilise uuringu käigus teostatakse põhjavee režiimi uuringud ning lisaks sellele on kavas puurida 10 18-meetrist puurauku; Jägala II uuringuruumi teenindusala külgneb Jägala lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokiga, kus Väo Paas OÜ on esitanud kaevandamise loa taotluse lubjakivi kaevandamiseks; kavandatava uuringu eesmärgiks on välja selgitada Jägala II uuringuruumis asuva maavara levik, kasuliku kihi paksus, kvaliteet ja kaevandamistingimused, et hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, millele oleks võimalik taotleda kaevandamise luba. 5 Vastustaja oli 31.08.2012 otsuse kui menetlustoimingu tegemisel õigustatud ja kohustatud lähtuma eeldusest, et Jägala II geoloogilise uuringuloa väljastamisele ning geoloogiliste uuringute teostamisele järgneb lubjakivikaevanduse rajamine. Kohtupraktika kohaselt, kooskõlastuse andja poolt kohaliku kogukonna huvidega igakülgne arvestamine eeldab, et volikogu hindaks uuringuloa taotluse menetluse raames ka tulevase kaevandamise võimalikke perspektiive. Antud juhul volikogu ei näe perspektiivi kaevandamiseks. 9.
8. Geoloogiliste uuringute teostamine ning sellele järgnev lubjakivi kaevandamine on vastuolus nii Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Jõelähtme valla üldplaneeringuga. 9.
9. Kuna keeldumine oli õiguspärane, siis puudub ka vajadus vastustaja kohustamiseks asja uueks läbivaatamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusolekust uuringuloale on menetlustoiming (vt ka RKHK lahend asjas nr 3-3-1-38-10, p 14). Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb seisukoht, et kohaliku omavalitsuse keeldumise kui menetlustoimingu vaidlustamine enne lõpliku haldusakti andmist on lubatav, kuna nõusoleku andmisest keeldumine on Keskkonnaametile ja Vabariigi Valitsusele siduv. Riigikohus märkis (otsuse p 17), et iseenesest on õige, et pärast kohaliku omavalitsuse keeldumist on uuringuloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Samas on kohaliku omavalitsuse seisukoht siiski siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust. Loa andmine vaatamata kohaliku omavalitsuse keeldumisele on intensiivne sekkumine kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, mistõttu peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (vt ka RKPSJK lahend asjas nr 3-4-1-909). Menetlusosalistel puudub vaidlus, et kaebajale on kinnistu omaniku poolt antud õigus taotleda uuringuluba ja selle saamisel teostada uuringuid.
11. MaaPS § 20 lg 1 p 9 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega. MaaPS § 20 lg 3 kohaselt on MaaPS § 20 lg 1 p-s 9 nimetatud juhul üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise aluseks kohaliku omavalitsuse mittenõustumine. Mittenõustumise korral tohib üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsinguks või uuringuloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kohaliku omavalitsuse kirjaliku arvamuse küsimine toimub ka kaevandamisloa taotluse menetlemisel vastavalt MaaPS § 28 lg-le 3, § 34 lg 1 p-le 16 ja lg-le
12. Eelviidatud normidest nähtuvalt on kohalikul omavalitsusel arvamuse andmisel ulatuslik kaalutlusõigus.
13. Kohaliku omavalitsuse kirjaliku arvamuse küsimine toimub MaaPS § 14 lg 2 alusel. HMS §-st 16 tulenevalt toimub kooskõlastuse või arvamuse andmine teisele haldusorganile esitatud taotluse menetlemisel. Tegemist võib olla haldusorganite vahelise teabevahetusega, millel menetleja jaoks siduvat mõju ei ole, kuid antud juhul mõjutab nõusoleku andmisest keeldumine kui menetlustoiming asja lahendamist, sh menetlust. Menetlustoiming peab olema õiguspärane ning õiguspärase menetlustoimingu sooritamiseks võib olla vajalik ka sellest puudutatud isiku seisukoha 6 (huvide) väljaselgitamine. Menetlustoimingute sooritamisel on haldusorganil reeglina ulatuslik kaalutlusõigus (HMS § 5 lg 1). Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et menetlustoimingu sooritamisel oleks ärakuulamisõigus välistatud. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et antud juhul oleks rikutud HMS § 40 lg-t 2, mis käsitleb HMS § 106 kohaste toimingute (ei käsitle menetlustoiminguid) sooritamist. Kohus leiab, et kaebajal ei olnud mingeid takistusi oma seisukohti kohalikule omavalitsusele esitada (nt hiljemalt 01.02.2012 kohtumisel) ning kohalikule omavalitsusele oli teada kogu vajalik informatsioon seoses kaebaja eesmärkide ja huvidega. Kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud asjaolusid, mis ei olnud vastustajale teada, kuid võinuks mõjutada kohaliku omavalitsuse arvamust. Vastustaja on põhjendanud ka seda, miks vallavalitsusele ja vallavanemale seisukoha esitamist saab lugeda arvamuse andjale teabe edastamiseks - nimelt puudub volikogul oma abipersonal. Kaebaja põhjendused ärakuulamata jätmise osas on paljasõnalised ja otsitud.
14. Kohaliku omavalitsuse keeldumise põhjendused on esitanud 31.08.2012 kirjas. Kohalik omavalitsus on keeldunud kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel: 1) uuringutele järgnev võimalik kaevanduse avamine ei ole sellega vahetult külgneva Ruu küla huvides, kuna toob kaasa olulise negatiivse mõju (elukeskkonnale ja kinnisvara väärtusele); 2) kaevandamine ei oleks ka laiemalt kohaliku omavalitsuse huvides, kuna soovitakse säilitada looduskeskkonda ja tervislikke elutingimusi; 3) valla üldplaneering ei näe ette ala mäetööstusmaana ning selle muutmist detailplaneeringuga ei toetata, pigem võib tulla kaalumisele elamute ehitamiseks detailplaneeringu algatamine; 4) vastuolu esineb Harju maakonna teemaplaneeringuga, mille järgi on tegemist rohevõrgustiku tuumalaga, kuhu tõenäoliselt jääb ka kaitset vajavaid taime- ja loomaliike ning elupaigatüüpe; 5) ei nähta vajadust (üldist huvi) sellise ehitustoorme järele; 6) ei ole mõistlik teha kulutusi uuringutele, kui kohalik omavalitsus ei näe võimalust kaevanduse lubamiseks. Toodud põhjendustest ei ole oluline see, kas kohaliku omavalitsuse hinnangul on vajadus kaevandamisel saadava ehitustoorme järele või mitte, kuna seda asjaolu hindab ja kaalub uuringuloa andja. Isegi kui selline vajadus esineks, ei pea kohalik omavalitsus seetõttu nõustuma uuringuloa andmisega. Kohaliku omavalitsuse jaoks ei peaks olema argumendiks see, kas kaebaja kulutab oma rahalisi vahendeid otstarbekalt, küll omab tähtsust avalike vahendite kulutamine otstarbetu menetluse peale. Samas ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et uuringuid võiks ettevõtjal tema enda kulul siiski teha lasta, et ettevõtja saaks teavet kaevandamise perspektiivikuse kohta. Kaevandamise täpsema tulukuse teadmine ei anna midagi olukorras, kus kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks nõustuda kaevandamisega. Seega oleks menetlusökonoomia seisukohast ebaotstarbekas anda uuringuteks nõusolek olukorras, kus kaevandamisloa taotlemise menetluses tehtaks keeldumine. Järgnevas menetluses tõusetuks ka põhjendatud küsimus, miks anti nõusolek uuringuloale kui oli ette teada, et kaevandamine on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna huvidest lähtuvalt välistatud. Hinnangut huvidele oleks keeruline teisiti põhjendada, kui tähtsust omavad asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Ka uuringute läbiviimine omab negatiivset mõju keskkonnale (taotluse kohaselt puuritaks 10 18-meetrist puurauku, samuti oleks selleks vajalik raskete masinate liikumine maastikul ja pinnase kahjustamine), mille tekitamine oleks põhjendamatu juhul, kui kaevandamise võimalust ei teki. Samuti häiriks uuringute teostamine ümberkaudseid elanikke. Seega ei oleks tegemist vaid võimaliku ebaotstarbeka kulutusega kaebaja jaoks, millel negatiivseid välismõjusid ei ole. Kohalik omavalitsus on uuringuloa väljastamisega nõustumisest keeldunud, lähtudes kohalikest huvidest ja menetlusökonoomia põhimõttest (pidades uuringuid põhjendamatuteks kui on selge, et kaevandamisega ei nõustuta). Sellist keeldumist ei saa pidada õigusvastaseks. Põhjendatud on tuginemine üldplaneeringule, milles väljendub kohaliku üldsuse kokkulepe valla 7 territoriaalse planeerimise ja maakasutuse suhtes. Samuti on kohane viide maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule. Kohalikul omavalitsusel ei lasu kehtiva üldplaneeringu lahendusele tuginemisel täiendavat põhjendamiskohustust. Järeldusi kaevandamise võimalike keskkonnamõjude osas ei saa pidada meelevaldseteks arvestades Eestis tegutsevate lubjakivikaevanduste kogemust ja vastustaja asjakohaseid viiteid ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2011-2020 toodud seisukohtadele. Hea halduse ja menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel juba uuringuloa andmise menetluses hinnata ka hilisema kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku andmise perspektiive, lähtudes kohalikest huvidest ning seda on vastustaja teinud. Vastustaja seisukoht on ühene ja selge. Seda arvamust arvestada või mittearvestamist põhjendada saab uuringuloa andja. Kohaliku omavalituse keeldumine kui menetlustoiming on vajalikul määral põhjendatud (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08). Asjaolu, et eelpool punktides 5 ja 6 toodud põhjendused ei ole olulised, ei mõjuta ilmselgelt otsustuse õiguspärasust, arvestades keeldumise peamisi põhjendusi. Halduskohtu seisukohad tuginevad ka kahele jõustunud apellatsioonikohtu lahendile (Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsus asjas nr 3-10-571; Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus asjas nr 3-11-1018).
15. Kohus leiab, et kaebus tuleb tuvastusnõudes jätta rahuldamata ning seoses sellega ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet. 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustaja taotleb esindaja kulude (

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt kohtuväline kulu) väljamõistmist kaebajalt summas 2361,60 eurot enne kohtuistungit osutatud õigusabi eest ning kohtuistungil osalemisega seoses 216 eurot (mõlemad summad koos käibemaksuga). Nõuetekohased dokumendid on esitatud ja kulud kantud.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohus on haldusorgani kasuks välise õigusabi kasutamise eest kulu väljamõistmist käsitlenud mitmetes lahendites (nt asjad nr 3-3-1-24-07, 3-3-1-52-07, 3-3-1-16-07 jt). Kohtupraktika kohaselt peab välise õigusabi eest kulu väljamõistmist õigustav kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv; lisaks võib arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust; vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras; välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks; kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega; haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni ja kaebuse esitaja majanduslikku olukorda ning muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Käesolev vaidlus kohtu arvates nendele tunnustele ei vasta ning seetõttu ei olnud professionaalse õigusabi kasutamine vältimatu. Esmase kirjaliku vastuse kaebusele on allkirjastanud vallasekretär ning vallavalitsusel on ka üks jurist. Kirjaliku vastuse põhjal on võimalik vallasekretäri kvalifikatsiooni pidada antud vaidluses edukaks esindamiseks piisavaks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Samuti on antud vaidluses tõusetunud olulistes küsimustes olemas kohtupraktikat. Jõelähtme valla jaoks ei olnud tegemist esmakordse maavara kaevandamisega seotud loamenetlusega, seetõttu ei saa pidada vaidlus haldusorgani jaoks erandlikuks. Kohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 8