Haldusasi nr 3-12-1185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2013. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1185 Haldusasi J.R.

) § 89 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2, § 90, § 93 lg 1 p-le 1, § 94 lg-tele 2 ja 5, § 96 lg-tele 1, 2 ja 7, § 98 lg-le 1 ning § 99 lg 1 p-le 1 anti seoses teenistusliku vajadusega muuhulgas järgmised korraldused: Kaitseväe Luurepataljoni (LP) ülemale - vabastada nooremleitnant J.R. ametikohalt 17.06.2012.a (käskkirja p 16) ja Kaitseliidu (KL) ülemale - määrata nooremleitnant J.R. ametikohale alates 18.06.2012.a (käskkirja p 17) (tl 7-8). 2. LP ülema 01.06.2012.a käskkirjaga nr LuP-1.1-1/103P-S vabastati viidetega

§ 18

lg-le 1, 89 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2, § 93 lg 1 p-le 1, § 94 lg-tele 2 ja 5, §-le 122 ning KVJ 29.05.2012.a käskkirja nr 387P p-le 16 nooremleitnant J.R. ametikohalt 17.06.2012.a seoses tema edasise teenistuse jätkamisega KL-s (tl 131). 3. KL ülema 15.06.2012.a käskkirjaga nr K-1.1-1/16720P määrati viidetega kaitseliidu seaduse § 11 lg-le 8 ja

§ 18lg-le 1, 89 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2, §-le 153 ning §-le 155 nooremleitnant J.R.

alates 18.06.2012.a KL Tallinna Maleva (TM) staabi väljaõppesektsiooni instruktori ametikohale palgaastmega K11 ja kuupalgamääraga 795 eurot, diferentseerides seda töötingimuste erisuse alusel 10 % summas 79,50 eurot kuus (tl 90).

1. J.R. esitas 08.06.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades kaebuse 29.06.2012.a täpsustust (tl 33), taotleb KVJ 29.05.2012.a käskkirja nr 387P tühistamist p-de 16 ja 17 osas ning LP ülema 01.06.2012.a käskkirja nr 103P-S tühistamist täielikult. Kohus võttis kaebuse 18.07.2012.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Kaitseväe (tl 73-74). Vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebusele 10.09.2012.a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebuse põhjendused. Mõlemad kaevatavad käskkirjad on motiveerimata ega vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) ettenähtud haldusakti nõuetele. Käskkirjadest ei selgu, milles seisneb teenistuslik huvi kaebaja vabastamiseks. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkide haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaebaja on jäänud ära kuulamata, ta pole saanud esitada omapoolseid dokumente, selgitusi ja taotlusi. Riigikohus on märkinud, et „kehtiva haldusmenetluse üldise regulatsiooni kohaselt on isikul õigus olla ära kuulatud“ (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-72-10, p 14). Kaebaja määrati KL-s instruktori ametikohale, mille osas tal puudub vastav väljaõpe. Suunamise tõttu KL-tu vähenes kaebaja palk ca 30 %, mistõttu halvenesid tema elutingimused.
3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 KVJ on kaebaja suunamisel KL-tu võtnud arvesse järgmisi asjaolusid: 1) KL-s on suur puudus kaadriohvitseridest; 2) kaebajal on mitmekülgne väljaõpe, mida ta saab edasi arendada ja rakendada; 3) kaebaja saab jätkata oma teenistust samas piirkonnas ning ta ei pea oma elukohta vahetama; 4) lähtudes LP töö spetsiifikast nähti temas LP-s julgeolekuriski. Kaebajale määrati KVJ 21.11.2011.a käskkirjaga 20P-S distsiplinaarkaristus riigisaladuse käitlemise nõuete rikkumise eest. Sellest tulenevalt ei sobitunud kaebaja LP ülema hinnangul enam tegelema igapäevaste LP ülesannetega, kuna ta oli ebausaldusväärne. 6.2 Kaebaja viimase ametikoha palgamääraks oli K11 ehk 795 eurot, mida diferentseeriti kvalifikatsiooninõuete alusel 30% ja lisaks maksti teenistuse eripära eest lisatasu 10% ning auastmetasu (nooremleitnant) 105,84 eurot. Seega oli kaebaja brutotasu LP-s 1242,69 eurot. TM-s saadav kuupalgamäär on K11 ehk 795 eurot, mida on diferentseeritud töötingimuste erisuste eest 10% ja auastmetasu (nooremleitnant) 105,84 eurot, mis brutotasuna teeb kokku 980,34 eurot. Kaitseväe raamatupidamiskeskuse arvestuste kohaselt vähenes kaebaja teenistustasu 241,24 eurot ehk 21%. Teenistustasu vähenemine oli põhjendatud ja õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 Esmalt käsitleb kohus kaebuse väiteid seoses kaevatavate haldusaktide formaalse õiguspärasusega. Kaebuse leitakse, et kaevatavad käskkirjad on motiveerimata ja pole seetõttu kontrollitavad. Kohus kaebajaga ei nõustu. Mõlemad haldusaktid on piisavalt motiveeritud ja seega kohtu poolt kontrollitavad. KVJ 29.05.2012.a käskkirjas nr 387P on toodud nii kaebaja üleviimise õiguslik (

§ 89

lg 1 p 1, § 93 lg 1 p 1, § 94 lg ja § 99 lg 1 p 1; vt ka tl 139), kui faktiline 2 (teenistuslik vajadus) põhjendus. LP ülema 01.06.2012.a käskkirja nr LuP-1.1-1/103P-S põhjendavast osast nähtuvalt on see antud KVJ 29.05.2012.a käskkirja nr 387P p 16 alusel. Veel heidetakse kaebuses vastustajale ette menetlusviga, täpsemalt kaebaja ärakuulamata jätmist. Puudub vaidlus, et enne üleviimist anti kaebajale võimalus valida talle sobivaim uus ametikoht, kuid kaebaja soovis jääda senisele ametikohale (tl 140). Seega ei ole kaebaja jäänud menetlusse kaasamata - teda on kavatsetavast üleviimisest informeeritud ja küsitud tema seisukohta uue ametikoha suhtes. Asjaolu, et kaebaja üleviimisest keeldus, ei anna alust rääkida ärakuulamise mittetoimumisest. Ärakuulamisõiguse nõrgem realiseerumine on aga põhjendatav kaadrikaitseväelaste ametikohtade operatiivse ümberkomplekteerimise vajadusega. Vastustaja selgituste kohaselt kujutanuks kaebaja jätkuv teenistus luuresüsteemis endast julgeolekuriski (tl 81p, 138).

§ 89

lg 1 p 1 näitab, et esineb oluline avalik huvi sõjaväelise auastmega ametikohtade operatiivse ümberkomplekteerimise suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2012.a määrus, p 12; tl 66p). 7.2 Kaevatavad haldusaktid on vaidlustatud osas ka materiaalselt õiguspärased. Puudub vaidlus, et kaebaja on kaadrikaitseväelane ning et ta vabastati tema nõusolekuta seniselt ametikohalt seoses määramisega samaastmelisele ametikohale (tl 139).

§ 89

lg 1 p 1 kohaselt määratakse kaadrikaitseväelave sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastatakse sellelt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust.

§ 99

lg 1 kohaselt vabastatakse kaadrikaitseväelane seniselt ametikohalt ja määratakse samaastmelisele ametikohale: teenistuse huvides (p 1), omal soovil (p 2) või seoses atesteerimistulemustega (p 3). Seega seaduse järgi polnud kaebaja nõusolek vaidlusaluseks üleviimiseks vajalik. Kaebaja pidi oma elu korraldamisel arvestama võimalusega, et ta võidakse teenistuse huvides tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2012.a määrus, p 11; tl 66p). Käesoleval juhul on vastustaja kaadrikaitseväelase üleviimise teenistusliku huvina esile toonud kaks kaalukat põhjust: esiteks, kujutanuks kaebaja teenistuse jätkumine LP-s julgeolekuriski; teiseks, terav vajadus kaadriohvitseride järele KL-s (tl 81p, 138). Viimases osas pole kaebaja vastuväiteid esitanud. 7.3 KVJ 29.05.2012.a käskkirja nr 387P osaliseks (p-de 16 ja 17 osas) ja LP ülema 01.06.2012.a käskkirja nr LuP-1.1-1/103P-S täielikuks tühistamiseks ei anna alust ka kaebuse muud väited. Kaebaja väide seoses sissetuleku vähenemisega pole käesolevas vaidluses asjakohane, kuivõrd see on tingitud põhipalgamäära senisest erinevast diferentseerimisest KL ülema 15.06.2012.a käskkirjaga nr K-1.1-1/167200P, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kaadrikaitseväelasel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tema põhipalgamäära diferentseeritaks (vt Õiguskantsleri 2004.a tegevuse ülevaade. Ülevaade seadusandliku riigivõimu ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ülevaade õiguskantsleri tegevusest põhiõiguste ja vabaduste kaitsel, Õiguskantsleri Kantselei, Tallinn, 2005; lk 114). Puutuvalt kaebaja kahtlusi uuel ametikohal toimetulekuga, märgib kohus, et nähtuvalt vastustaja kirjalikust vastusest kaebusele pole nendel objektiivset alust (tl 82). 8. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuselt tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik 3