Obsah (4)

§ 51§ 4§ 54§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2012.a Tallinn Haldusasja number 3-11-1504 Haldusasi T.T.i kaebus metsateatist

§ 51

lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega on Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni metsateatise nr 1337006801 ja metsateatise nr 1338006801tehtud otsus, mis on vormistatud kirjana nr 04.03.2011 nr PV 13-7/11/8631 haldusakt. 3

1. Metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel tehtud otsus edastati kaebajale 04.03.2011 kirjaga nr PV 13-7-11-
2. Nimetatud kirjale oli lisatud metsateatised ja ka Keskkonnaameti 14.12.
3. koostatud kiri. 14.12.2010 kiri ei olnud nõuetekohaselt registreeritud ega allkirjastatud asutuse juhi poolt. Metsateatistele nr 1337006801 ja nr 1338006801 on märgitud otsuse tegemise kuupäevaks 03.03.
4. Metsateatistele on märgitud, et eraldistel 13, 15, 7 ja 14 taotletud tegevused ei ole lubatud. Metsateatistele tehtud märke kohaselt saab otsusena käsitleda Keskkonnaameti 04.03.2011 kirja. Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7-11-8631 on muuhulgas märgitud, et Jäärja hoiualal on lubatud uuendusraietest ainult aegjärkne raie ning metsa tuleb majandada püsimetsana. 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7-11-8631 on loetletud eraldised, millel on lubatud teostada raietöid. Loetelust puuduvad eraldised 13, 15, 7 ja
5. Seega on keelatud lageraiete teostamine, mistõttu on otsuse alusel tehtud ka metsateatistele lageraiet keelav märge.
6. Kaebaja on seisukohal, et metsateatise nr 1337006801 ja nr 1338006801 tehtud otsus, mis on antud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kirjaga nr 04.03.2011 nr PV 137/11/8631 on seadusevastane juba üksnes põhjusel, kuna akti aluseks olev Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“, millega võeti Rongu kinnistu, kat. Tun. 78201:005:0047, Jäärja hoiuala koosseisu, on seadusevastane. Raiete mittelubamise põhjuseks on tulenevalt LKS § 32 lg 2 ja 3 toodud kaitsekord ning hoiualade kaitse alla võtmise määruses (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“) nimetatud hoiuala kaitseeesmärk. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonis koostati 04.03.2011 metsateatise lisa nr PV 13-7/11/8631, milles selgitati, et metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki ja hoiuala valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal vastavalt LKS § 32 lg 4 p
7. Vaideotsuse punktis 2.2 täpsustatakse, et eraldistel 10, 9 ja 11 on Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik. Vaideotsuses Keskkonnaamet märgib, et LKS § 32 lg 4 p 1 kohaselt metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki ning hoiuala valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal. Eeltoodut arvestades on kaitseala valitsejal õigus sätestada hoiualal kavandatavate metsaraiete osas ajalisi piiranguid ja põhjendatud on kaitseala valitseja sätestatud piirang raiete teostamisel hoiualal paiknevatel eraldistel ajavahemikul 15.03.-31.
8. Hoiuala valitseja on kohustatud hoiuala kaitse eesmärgi kahjustamisest hoidumiseks nõudma ajalisest piirangust kinni pidamist.
9. Keskkonnaamet on jätnud metsateatiste ja vaide lahendamisel tähelepanuta asjaolu, et Rongu kinnistul ei paikne metsise elupaika. Metsise elupaiga osas on Keskkonnaministeerium kirjaga 26.11.2007 nr 38-3-1/55565-2 teatanud T.T.ile et Rongu maaüksusel metsise püsielupaika ei ole.
10. Metsateatise menetlemise otsuses ja vaideotsuses on märgitud, et Rongu kinnistu on hoiualale jäävas osas elupaigaks järgmistele II kaitsekategooria linnuliikidele: valgeselgkirjurähn, laanerähn ja III kaitsekategooria linnuliikidele: laanepüü, värbkakk, händkakk, hallpea-rähn, musträhn ja väike-kärbsenäpp. Keskkonnaamet ei ole viidanud ühelegi ekspertarvamusele ega inventuuriaktile, millest nähtuks, et Rongu kinnistu on elupaigaks eelpool loetletud liikidele.
11. Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste menetlemisel tehtud otsuse puhul on tegemist diskretsiooniotsusega, kuna haldusakti andjal oli võimalus kaaluda erinevate lahendite vahel.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Antud juhul ei ole Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon teostanud kaalutlusõigust

§ 4lg 2 sätestatud printsiipidest lähtuvalt.

Metsateatiste 4 menetlemisel tehtud otsus on motiveerimata ja põhjendamata ning aktis puuduvad kaalutlused, millest Keskkonnaamet haldusakti andmisel lähtus. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Vastustaja palub jätta kohtul kaebuse rahuldamata.
2. 14.12.2010 esitas T.T. Keskkonnaametile metsateatised nr 1337006801 ja nr
3. Metsateatisega nr 1337006801 kavandati raiete tegemist kinnistul nimega Rongu (registriosa nr 2166906, katastritunnus 78201:005:0047, aadress Saarde vald, Veelikse küla, Pärnu maakond) eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 13, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 10,
4. Metsateatisega nr 1338006801 kavandati raiete tegemist kinnistul nimega Rongu (registriosa nr 2166906, katastritunnus 78201:005:0047, aadress Saarde vald, Veelikse küla, Pärnu maakond) eraldistel nr 11 (0,4 ha lageraiet ja 0,7 ha harvendusraiet), 7 ja 14 (0,1 ha lageraiet ja 0,5 ha aegjärkset raiet).
5. Keskkonnaamet tegi eelpool märgitud metsateatiste osas otsuse 03.03.2011 (vastav märge on ka metsateatistel). Keskkonnaamet ei lubanud metsateatisega nr 1337006801 kavandatud raiete tegemist eraldisel nr 13 (0,5 ha lageraie) ja eraldisel nr 15 (0,5 ha lageraie). Raiete tegemist lubati eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18 ja
6. Metsateatisega nr 1338006801 kavandatud raietest ei lubanud Keskkonnaamet kavandatud raiet eraldise nr 7 (0,9 ha lageraie) ja eraldisel nr 14 (0,1 ha lageraie). Raiete tegemist lubati eraldistel nr 11 (0,4 ha lageraie, 0,7 ha harvendusraie) ja 14 (0,5 ha aegjärkne raie).
7. 03.03.2011 koostas Keskkonnaamet metsateatiste juurde kaks kirja, millest esimeses esitati põhjendus kavandatud tegevus(t)e mittelubamise kohta (eraldistel nr 7, 13, 14, 15) ning teine, mis registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.03.2011 nr PV 137/11/8631 all, sisaldas LKS § 32 lg 4 p 1 tulenevalt ajalise piirangu seadmist lubatud raiete tegemisele eraldiste nr 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 14 ja 11 ning soovitusi eraldisel nr 9 (0,4 ha aegjärkne raie), nr 11 (0,1 ha harvendusraie) ja nr 10 (0,4 ha lageraie) lubatud raiete teostamise aja osas. Keskkonnaamet tegi metsateatiste kohta kaks kirja põhjusel, et isikule oleks võimalikult selge haldusorgani tahe. Metsateatised koos nimetatud kirjadega, moodustavad tervikliku haldusakti ning on metsaomanikule tagastatud 07.03.2011, mida tõendab T.T.i allkiri metsateatistel.
8. Eraldised nr 13, 15, 7 ja osaliselt eraldis 14, mille osas Keskkonnaamet tegi raiet mittelubava otsuse, paiknevad Rongu kinnistu osal, mis paikneb Jäärja hoiualal. Metsateatiste menetlemisel juhindub Keskkonnaamet metsaseadusest ja selle alamaktidest, kuid metsateatiste menetlemisel, milles kavandatakse raiete tegemist kaitstaval loodusobjektil (sh hoiualal) on looduskaitseseadus metsaseaduse suhtes eriseaduseks ning juhinduda tuleb looduskaitseseadusest ja selle alamaktides sätestatust. Tulenevalt LKS § 32 lg 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi, lõike 3 kohaselt on hoiualal metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist ning kooskõlas lõikega 4 tuleb metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
9. Vastavalt LKS § 10 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 “Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” § 1 lg 1 p 4 kohaselt on Jäärja hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, I lisas 5 nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väikekärbsenäpp (Ficedula parva). Haldusmenetluse seaduse (

) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Jäärja hoiuala ja seal kaitstavad liigid on kantud ka Keskkonnaregistrisse http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPAWBArJZRGo39hs2PXfUdWEoeL54Go e. Keskkonnaregister on riigi põhiregister ja sinna kantud andmed on kooskõlas keskkonnaregistri seaduse § 6 õigusliku tähendusega. Liikide elupaigainfot täiendatakse pidevalt erialaspetsialistide poolt ja kogutud andmed kantakse Keskkonnaregistrisse, mis on aluseks otsuste tegemisel.

1. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses, et Rongu kinnistul ei paikne metsise elupaika. Keskkonnaministeerium on kirjaga 26.11.2007 nr 38-3-1/55565-2 teatanud kaebajale, et Rongu maaüksusel metsise püsielupaika ei ole. Vastustaja märgib, et eristada tuleb liigi (metsise) püsielupaika ja (metsise) elupaika. Liigi kaitset reguleerib looduskaitseseaduse
2. peatükk, püsielupaikade kaitsekorra sätestab LKS §
3. Keskkonnaamet selgitab, et Jäärja hoiualast jäävad välja Rongu kinnistu eraldis nr 10 ja osaliselt eraldised nr 9 (ca 0,3 ha ulatuses) ja nr 11 (ca 0,1 ha ulatuses). Eraldistel nr 10, 9 ja 11 on Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik. Keskkonnaamet ei ole seadnud piiranguid metsise püsielupaiga kaitsekorrast tulenevalt. Keskkonnaamet selgitas 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/8631 metsaomanikule, et nimetatud eraldistel on Keskkonnaregistri andmetel metsise elupaik ning andis sellest tulenevalt ja juhindudes LKS § 55 soovitusi raie tegemise aja osas, et vältida lindude tahtlikku häirimist. Kinnisasja omaniku kohustus looduslikult esinevaid linde tahtlikult mitte häirida tuleneb looduskaitseseadusest.
4. 17.05.2011 vaideotsuse tegemisel vaatas Keskkonnaamet metsateatiste suhtes tehtud otsuse üle ning leidis, et eraldistel 13, 15, 7 ja 14 ei ole lageraied lubatud, kuna lageraied toovad kaasa Rongu kinnistul asuvate kaitstavate liikide elupaikade hävimise ja seavad ohtu Jäärja hoiuala kaitse eesmärgiks olevate liikide soodsa seisundi. Keskkonnaamet selgitas, et Rongu kinnistu on hoiualale jäävas osas elupaigaks järgmistele II kaitsekategooria linnuliikidele: valgeselg-kirjurähn, laanerähn ja III kaitsekategooria linnuliikidele: laanepüü, värbkakk, händkakk, hallpea-rähn, musträhn ja väike-kärbsenäpp. Nimetatud linnuliigid kasutavad Rongu kinnistu metsi toite-, varje ning pesitsuspaikadeks. Nimetatud linnuliigid on kõik valdavalt niinimetatud metsaliigid, kelle elupaigavajadusi on Keskkonnaamet kirjeldanud oma 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/
5. Liigid, kelle elupaiku Rongu kinnistul kaitstakse, elavad reeglina vanades metsades ning minimaalne elupaigavajadus eeldab vähemalt raieküpsusvanuse saavutanud puude ja rohke surnud puidu olemasolu. Kõigi nende liikide jaoks on olulisemaks ohuteguriks lageraie. Lageraie toob kaasa kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade hävimise. Lisaks otsesele elupaikade hävimisele on lageraiel ka killustav mõju, mille tõttu kaob sidusus kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade vahel juba laiemal alal. Keskkonnaamet luges vaideotsuses esitatud põhjendused 04.03.2011 kirja nr PV13-/7/11/8631 täiendavaks. 25.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 kohta tehtud otsus on õiguspärane, kuna selle on teinud pädev isik, haldusakti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

§ 4

lg 2 kohaselt on Keskkonnaamet kaalutlusõigust teostades toiminud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse 6 üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (

) § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega toob menetlusnormi rikkumine kaasa tühistamise, kui on tõendatud, et rikkumise puudumisel oleks menetluse tulemus olnud teistsugune. Keskkonnaamet on seisukohal, et isegi, kui kohus leiab, et põhjendamiskohustus ei olnud metsateatise tagastamisel piisavas ulatuses täidetud, siis vaide lahendamisel esitas Keskkonnaamet täiendavad kaalutlused, seega on haldusakt õiguspärane. Lisaks on kaebuse esitaja 26.05.2008 saatnud Keskkonnaministeeriumile kirja, milles avaldab rahulolematust hoiuala moodustamise, selle piiride kulgemise üle ning muuhulgas küsib selgitusi metsamajanduslike tööde tegemise kohta Rongu kinnistul. Keskkonnaministeerium on saatnud kaebajale 27.06.2008 vastuse nr 16-1/26948-2, milles on selgitatud veelkord hoiuala kaitse-eesmärke ja moodustamise põhjusi. Samuti selgitati detailselt metsamajandamiskavaga seonduvat ja märgiti, et hoiualal on kooskõlastatud metsamajandamiskavast lähtuvalt keelatud lageraied ja sanitaarraied, lubatud on harvendus-, valik- ja aegjärkne raie ning erandjuhtudel sanitaarraie. Vastustaja hinnangul on kaebuse esitajale järjepidevalt haldusorganite poolt selgitatud Rongu kinnistul lageraiete tegemise lubamatust samadel põhjustel ja õiguslikel alustel. Keskkonnaministeerium on kaebuse esitajat teavitanud asjaolust, et lähtuvalt hoiuala kaitse-eesmärkidest ja kaitserežiimist ei ole võimalik Rongu kinnistu hoiualasse jääval osal lageraiete tegemine, sama on väljendanud ka Keskkonnaameti õiguseellane Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus 30.01.2008 Rongu maaüksuse metsamajandamiskava kooskõlastamisel (registreeritud nr 383-1/6282-3 all. Rongu kinnistu kaitsekord ei ole muutunud. 26. Rongu kinnistu on arvatud ka Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alusel PõhjaLiivimaa linnualasse. Nimetatud korraldusega on esitatud Natura 2000 alad kinnitamiseks Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni poolt alade kinnitamisel peab Eesti riik nendel aladel tagama loodusväärtuste kaitse. Antud juhul on alal kaitse tagatud ala kaitse alla võtmisel hoiualana. Natura 2000 aladel, sealhulgas hoiualadel, on ettenähtud Natura 2000 toetus erametsamaale. Vastava toetuse taotlemiseks ja saamiseks kehtestab nõuded põllumajandusministri määrus (kuni 2010. aastani põllumajandusministri 16.04.2008 määrus nr 36 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“, alates 2010. aastast samanimeline põllumajandusministri 11.03.2010 määrus nr 26). Kaebuse esitaja on taotlenud Natura 2000 toetust erametsamaale 2010. ja 2011. aastal. 2010. aastal esitatud taotlus on rahuldatud ja 2011. aasta taotluse rahuldamise otsustab SA Erametsakeskus hiljemalt 30.04.2012. Eeltoodu näitab, et kaebuse esitaja on teadlik tema kinnistul paiknevatest loodusväärtustest, kinnitab Rongu kinnistu vastamist Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning kasutab riigi poolt saadavaid toetusi. Riikliku toetuse maksmise üks eesmärk on metsa omanikule kompenseerida tema metsas kehtivate piirangute kehtestamine. Metsaomaniku käitumine on vastuoluline. KOHTU PÕHJENDUSED 27. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 28. Kaebaja esitas 14.12.2010 Keskkonnaametile Pärnu maakonnas Saarde vallas Rongu kinnistul (registriosa 2166906, katastritunnus 78201:005:0047) kavandatavate raiete kohta metsateatised nr 1337006801 ja nr 1338006801 (I kd tl 81-82). Metsateatise nr 1337006801 7 kohaselt kavandas kaebaja Rongu kinnistul lageraiet eraldistel nr 13, nr 10 ja nr 15 ning aegjärkset raiet eraldistel nr-d 3, 9, 22,18 ja harvendusraiet eraldistel nr-d 1, 4, 5, 16, 8, 19, 20. Metsateatise nr 1338006801 kohaselt kavandas kaebaja Rongu kinnistul lageraiet eraldistel nr-d 11 (0, 4 ha), 7, 14 (0,1

1. ha)ning harvendusraiet eraldisel nr 11 (0,7
2. ha)ja aegjärkset raiet eraldisel nr 14 (0,5 ha). 28.1 Metsaseaduse (MS) § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel: 1) kavandatud uuendus-, harvendusja valikraie vastavust õigusaktide nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele; 3) kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele. Vastavalt MS § 41 lg-le 8 kontrollib Keskkonnaamet MS § 41 lg 7 kohaselt 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates kavandatud tegevuse õiguspärasust ja kui tegevus vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke «lubatud», ning kui tegevus ei vasta nõuetele, märke «ei ole lubatud». Kui tegevus ei ole lubatud, põhjendab Keskkonnaamet seda kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse vastavusse viimiseks õigusaktidega. Seega pidi Keskkonnaamet metsateatistele märke tegemisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saanud lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus. 28.2 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Keskkonnaamet ei lubanud metsateatisega nr 1337006801 kavandatud lageraiete tegemist eraldisel nr 13 (0,5
3. ha)ja eraldisel nr 15 (0,5 ha ) ja metsateatisega nr 1338006801 kavandatud lageraiete tegemist eraldisel nr 7 (0,9
4. ha)ja eraldisel nr 14 (0,1 ha). Metsateatisega nr 1337006801 kavandatud raiete tegemist lubati eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, ja 10. Metsateatisega nr 1338006801 kavandatud raiete tegemist lubati eraldistel nr 11 ja 14 (0,5 ha aegjärkne raie). Vastavad lubavad või keelavad märked on metsateatistele tehtud (I kd tl 81-82). 28.3 Keskkonnaameti (piirkondliku metsanduse spetsialisti L.Alliksaare) kirjaga „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ (I kd tl 11) põhjendati metsateatistega nr 1337006801 ja nr 1338006801 Rongu kinnistul (nr 2166906, katastriüksus 78201:005:0047 ) eraldistel 7, 13, 14 ja 15 kavandatud lageraie keelamist asjaoluga, et Rongu kinnistu asub Jäärja hoiualal, mistõttu tuleb lähtuda LKS § 32 lg 2, 3, 4 toodud kaitsekorrast ja hoiualade kaitse alla võtmise määruses nimetatud hoiuala kaitseeesmärgist. Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjaga nr PV 13-7/11/8631 teatati kaebajale, et metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel on lubatud teostada raietöid eraldistel 1,3,4,5,16,8,9,19,21,20,22,18,14 (0,5 ha aegjärkset raiet),11 ajavahemikul 01.09-14.03. Samuti soovitati eraldisel 9, 11 ja 10 teostada raiet ajavahemikul 01.09-31.01, kuna eraldised jäävad II kaitsekategooria liigi, metsise elupaika. Põhjenduse kohaselt asub Rongu kinnistu Jäärja hoiualal, mille üheks kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse ja neile soodsate elutingimuste säilitamine. Rongu kinnistu metsad on oluliseks elupaigaks laanepüüle, metsisele, värbkakule, händkakule, hallpea-rähnile, musträhnile, valgeselgkirjurähnile, laanerähnile ja väike-kärbsenäpile. Kõik nimetatud liigid elavad reeglina vanades metsades ja nende liikide olulisemaks ohuteguriks on lageraie. Uuendusraietest sobib vaid aegjärkne raie. Lisaks on vajalik ajaline piirang vastavalt LKS § 32 lg-le 2 ja lg 4 p-le 1 (I kd tl 12-13). Keskkonnaameti 17.05.2011 vaideotsuses (I kd tl 78-79) on märgitud, et piirangute seadmine tähtaegadeks 01.09-14.03 ja 01.09-31.01 on seotud lindude pesitsusajaga. 29. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja omandis olev Rongu kinnistu, katastritunnusega 78201:005:0047, millel kaebaja raietöid kavandas, asub valdavalt Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ (edaspidi Määrus nr 154) kaitse alla võetud Jäärja hoiualal. Hoiualast jääb välja 8 Rongu kinnistu eraldis 10 ja osaliselt jäävad välja eraldis 9 ja eraldis 11 (I kd tl 118). Vastavalt LKS § 32 lg-le 1 hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Määruse nr 154 § 1 lg 1 p 4 kohaselt on Jäärja hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väikekärbsenäpp (Ficedula parva). Seega on Määrusega nr 154 määratud kogu hoiuala määruses nimetatud linnuliikide elupaigaks ning metsateatiste menetlemisel ei pidanud vastustaja kontrollima ja tõendama konkreetsete lindude asumist Rongu kinnistul. 30. Tulenevalt LKS § 32 lg 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi, lõike 3 kohaselt on hoiualal metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist ning kooskõlas lõikega 4 tuleb metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. 30.1 MS § 28 lg 1 kohaselt loetakse raieks MS tähenduses puude ja põõsaste langetamist; langetatud tüvede laasimist; tüvede järkamist; metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. MS § 29 lg 1 kohaselt lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. Eeltoodut arvestades on vastustaja õiguspäraselt LKS § 32 lg-tele 2, 3 ja 4 tuginedes keelanud Rongu kinnistul Jäärja hoiualal lageraie, kuna lageraie toob kaasa Rongu kinnistul asuvate kaitstavate liikide elupaikade hävimise ja seab ohtu Jäärja hoiuala kaitse eesmärgiks olevate liikide soodsa seisundi. 30.2 LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud kaitstavate liikide oluline häirimine, LKS § 55 lg 61 punktide 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega on eeltoodud sätetega ja LKS § 32 lg-ga 4 kooskõlas Jäärja hoiuala piires eraldistel 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 14 (0,5 ha aegjärkne raie) ja 11 metsateatistega kavandatud raiete tegemise aja kindlaksmääramine ajavahemikul 01.09.- 14.03 seoses lindude pesitsusajaga. 31. Kuna Jäärja hoiualast välja jääval Rongu kinnistu eraldisel nr 10 ja osaliselt välja jäävatel eraldistel nr 9 ja nr 11 paikneb Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik (II kd tl 8-9), siis tulenevalt LKS § 55 lg 61 punktidest 1 ja 2 ning LKS § 48 lg-st 4, mille kohaselt liikide soodsa seisundi tagamiseks piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse, on õiguspärane ka Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/8631 olev soovitus eraldisel 9, 11 ja 10 teostada raiet ajavahemikul 01.0931.01. 32. Vastustaja on käesoleval juhul teinud metsateatistele vastavalt MS § § 41 lg-le 7 märked «lubatud» ning «ei ole lubatud» ning põhjendanud tegevuse mittelubamist ja ajaliselt piiramist Keskkonnaameti (piirkondliku metsanduse spetsialisti L.Alliksaare) kirjaga „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ (I kd tl 11), Keskkonnaameti 9 04.03.2011 kirjaga nr PV 13-7/11/8631 (I kd tl 12-13) ja ka Keskkonnaameti 17.05.2011 vaideotsuses (I kd tl 78-79). Varem on kaebajale selgitatud hoiuala kaitse-eesmärke ja hoiuala piires lageraiete ja sanitaarraiete keeldu ka Keskkonnaministeeriumi 27.06.2008 kirjaga nr 16-1/26948-2 ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 30. 01.2008 kirjaga nr 38-31/6282-3 (I kd tl 135-136). Kaebaja on käesoleval juhul vastustaja põhjendustest aru saanud ja oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Seega ei saanud väidetav ebapiisav motiveerimine kaebajale takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei ole ka motiveerimispuudused alati haldusakti tühistamise aluseks. Kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et vastustaja on kaebaja metsateatised lahendanud õiguspäraselt.

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus asus haldusasjas nr 3-3-1-49-08 tehtud otsuses seisukohale, et olukorras, kus haldusorgan peaks nii või teisiti sama sisuga haldusakti uuesti välja andma, ei ole haldusakti tühistamine akti põhjenduste puudulikkuse tõttu menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud (otsuse p 11). 33. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasujas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 10