Obsah (7)

§ 188§ 118§ 186§ 50§ 501§ 187§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-12-755 Haldusasi E.T. kaebus AS Ühisteenused

) § 188 lg-s 1 sätestatust on viivistasu näol tegemist rahalise kohustusega (kuid mitte karistusega) kohaliku omavalitsuse territooriumil tasulise parkimise alal parkimistasu tasumisega või nõuetekohaselt tõendamata jätmisega viivitamise eest.

§ 188

lg 8 sätestab viivistasu maksimummäära, samuti viivistasu täpsustatud ja diferentseeritud määrade kehtestamise korra. Liiklusseadusest nähtuvalt on selles määratletud viivistasu näol tegemist sisult võlaõigusseaduses sätestatud viivisega identse rahalise kõrvalkohustusega aja eest, mil parkimise eest oli kohalikule omavalitsusele maksmata või selle maksmine nõuetekohaselt tõendamata. 6. Sõiduauto Ford xxxxxx ei seisnud 29.10.2011 Lastekodu tn 10 vastas üle 15 minuti. Kaebaja ei välista, et 29.10.2011 kell 10:44:00 võis sõiduauto Ford reg nr xxxxxx kaevatud viivistasu otsuses märgitud asukohas parkimise alguskellaaeg olla tähistamata. Kuid kaebaja ei nõustu sellega, et tasuta parkimise õiguse nõuetekohaselt tõendamata eest on selle sõiduauto omanikule või kasutajale määratud viivistasu maksimummääras. Tulenevalt

§ 118

lg-te 7 ja 8 mõttest ning viivise mõiste õiguslikust tähendusest kohaldub maksimummääras viivistasu eelkõige juhul kui kohaliku omavalitsuse tasulise parkimise alal on parkimistasu maksmisega või selle maksmise nõuetekohaselt tõendamisega viivitatud vähemalt 24 tundi. Juhul kui parkimistasu maksmisega või selle maksmise nõuetekohaselt tõendamisega viivitatud vähem, siis peab ka selle viivituse eest määratav viivistasu olema maksimummäärast proportsionaalselt väiksem. Sõiduauto Ford xxxxxx 29.10.2011 Tallinnas Lastekodu tn 10 vastas parkimise eest parkimistasu maksmata jätmise eest viivistasu nõudmine seaduses ööpäevase viivituse eest ettenähtud maksimummääras on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Kaebaja juhib ka tähelepanu, et 29.10.2011 oli laupäev. 7. Kaebaja 27.12.2012 seisukohtades vastustaja 03.09.2012 vastusele leiab kaebaja täiendavalt järgmist: 7.1

§ 186

lg 4 kohaselt parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ p 5.4 kohaselt mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad tähistatakse liikluskorraldusvahenditega. Eelnevast tulenevalt peab tasulise 2 parkimise ala olema mootorsõiduki valdajale ka tasulise parkimise alana liikluskorraldusvahenditega mõistlikult, arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud. Kaebaja hinnangul vaidluse korral peab tasulise parkimise alal liikluskorraldusvahenditega nõuetekohaselt parkimise korraldamist ning tasulist parkimist puudutavate liikluskorraldusvahendite nõuetekohast paigaldamist tõendama tasulise parkimise korraldamise eest vastutav isik. Käesoleval juhul vaidlusaluses viivistasu otsuses märgitud asukoht (Lastekodu tn lõik Lastekodu tn 10 vastas) liikluskorraldusvahenditega arusaadavalt tasulise parkimise alana tähistatud ei olnud. Vastustaja ei ole ka tõendanud vastupidist. Vastustaja vastusele lisatud fotodest vaid kõige esimene on tehtud viivistasu otsuses märgitud kuupäeval 29.10.

1. Sellelt fotolt mitte ühtegi parkimist korraldavat liikluskorraldusvahendit ei nähtu. Kõik ülejäänud fotod on tehtud 2012.a augustis või septembris. Eeltoodut tõendab mh asjaolu, et kui esimesel fotol on puud raagus ja tänav kaetud langenud puulehtedega, siis ülejäänud fotodel on puud alles lehes ja tänaval langenud puulehti ei esine. Lisaks ei nähtu neilt fotodelt ka vaidlusalust sõidukit Ford reg nr xxxxxx. Vastustaja poolt 2012.a augustis või septembris tehtud fotod ei tõenda 2011.a oktoobris esinenud olukorda. 7.2 Kaebaja ei nõustu vastustaja 03.09.2012 vastuses esitatud seisukohaga, et tasulise parkimise ala tähistamiseks piisab üksnes tasulise parkimise ala piiravate tänavate liikluskorraldusvahenditega tähistamisest ning tasulise parkimise ala siseselt täiendavate liikluskorraldusvahendite paigaldamine ei ole nõutav. Seaduse mõtte kohaselt peab igale liiklejale olema mõistlikult arusaadav, millise liikluskorraldusvahendi mõjualas ta mingil ajahetkel viibib. Kaebajal puudub ülevaade käesoleval ajal Tallinna kesklinnas tasuta parkimise võimaluste kohta, kuid vähemalt 2011.a oli Tallinnas ka tasulise parkimise alal ajaliselt piiramata tasuta parklaid (sh nt Lastekodu tänaval Keskturu kõrval), samuti oli tasulise parkimise alal alasid, kus sai tasuta parkida mingi aja (nt 45 minutit, 60 minutit, 2 tundi, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel jne). Kaebaja jääb enda juurde kindlaks, et viivistasu otsuses märgitud kuupäeval 29.10.2011 vaidlusalune asukoht (Lastekodu tn lõik Lastekodu tn 10 vastas) ega selle lähipiirkond mõistlikult, arusaadavalt ja nähtavalt tasulise parkimise alana tähistatud ei olnud ja seega on põhjendamatu sellisel alal viivistasu määramine, eriti veel maksimaalses võimalikus ulatuses. 7.3 Kaebaja nõustub vastustaja väitega, et viivistasu eesmärgiks peaks olema parkimistasu laekumise tagamine. Seetõttu kaebaja ka ei nõustu, et seadusandja eesmärk on viivistasu institutsiooni kehtestamisel olnud, et viivistasu tuleb igal juhul ja igas võimalikus olukorras määrata püsiva suurusena maksimaalses võimalikus ulatuses. Nii tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend kui ka haldusõiguslik sunnivahend peavad olema saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Võlaõiguses üldjuhul loetakse põhivõla summat ületav viivisenõue hea usu vastaseks. Kaebaja hinnangul tuleb ka liiklusseaduses sätestatud viivistasule kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, st maksmata parkimistasu eest määratav viivistasu peab olema vastavuses maksmata parkimistasu summaga. Tulenevalt liiklusseaduse § 188 lg-te 7 ja 8 sõnastusest määratakse viivistasu seaduse mõtte kohaselt maksimaalses võimalikus määras ühe ööpäeva eest tasumata parkimistasu eest. Seega juhul kui parkimistasu on tasumata lühema ajavahemiku kui ühe ööpäeva eest, peab ka viivistasu olema proportsionaalselt maksimaalsest võimalikust määrast väiksem. Nii nagu võlaõigusseaduses sätestatud viivis, nii ka liiklusseaduses sätestatud viivistasu peaks olema õiguskaitsevahendiks tasu maksmise kohustuse täitmisel, kuid ei tohi olla õiguskaitsevahendi rakendamiseks õigustatud isikule alusetu rikastumise vahendiks. 7.4 Seoses vastustaja menetluskulude taotlusega leiab kaebaja, et määratud viivistasu õiguspärasuse üle kohtuvaidluse pidamine ei välju vastustaja igapäevasest tööst ja põhitegevusest ning vastustaja jaoks ei ole vältimatult vajalik ega põhjendatud advokaadi õigusabi kasutamine. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et viivistasu otsus nr 0043003568 on õiguspärane ja sellest tulenevalt puudub alus selle tühistamiseks. 3
3. Alusetud ja põhjendamatud on kaebaja väited, justkui tuleks talle määratud viivistasu tühistada põhjusel, et kaebaja ei saanud aru, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Tasulise parkimise ala on Tallinnas kehtestatud Tallinna linnavolikogu määrusega, mis on ettenähtud korras avalikustatud, samuti on tasulise parkimise ala piirid tähistatud, samuti on tasulise parkimise alas jooksvalt teadetetahvlid, et tegemist on tasulise parkimise alaga – nendel asjaoludel pidi kaebajale olema selge, et ta asub tasulise parkimise alal.
4. Kaebaja väide talle määratud viivistasu ebaproportsionaalsusest ja ebaõiglusest on põhjendamatu, sest viivistasu näol on tegemist kohaliku maksu kõrvalkohustusega ning viivistasu määr peab tagama parkimistasu maksmise. Viivistasu määramise näol on tegemist niinimetatud seotud halduse õigustoiminguga – viivistasu määrajal puudub kaalutluspädevus (diskretsioon) kaaluda viivistasu määramist kehtestatud määrast erinevas määras. Selline kaalutluspädevuse puudumine on õigustatud parkimiskorralduse sujuva tagamise vajadusega ning parkimiskorralduse toimingutele iseloomulike omadustega. Asjaolu, et parkimiskorralduses on otstarbekuse põhimõttest tulenevalt õigustatud seotud halduse regulatsiooni kasutamine, on leidnud korduvalt aktsepteerimist parkimiskorralduse alases kohtupraktikas. Siinkohal ei ole põhjendatud kaebaja poolt tehtud viide eraõiguslike normide alasele kohtupraktikale, sest puudub õigusnorm, mis näeks ette eraõiguse normide kohaldamist avalik-õiguslikus viivistasu puudutavas normistikus.
5. Viivistasu otsus nr 0043003568 koostati 29.10.2011 seetõttu, et mootorsõiduk Ford registreerimismärgiga xxxxxx oli pargitud kella 10:44 ajal Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal aadressil Lastekodu tn 10 ilma, et selle eest oleks olnud tasutud parkimistasu. Käesoleva vaidluse tinginud asjaoludest nähtuvalt esinesid viivistasu otsuse nr 0043003568 tegemiseks

§ 188lg-s 1 sätestatud alused.

Järelikult on viivistasu otsus nr 0043003568 õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks. 12. Määrusega nr 9 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Lastekodu tänav kuulub Tallinna avaliku tasulise parkimisala hulka.

§ 50

lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal. Ühestki asjaomasest õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistusele on veel täiendavalt vaja paigutada tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. Samuti ei ole aadressil Lätte tänava 7 pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke, mille nõudeid tuleks vastaval alal liikluseeskirjade kohasaelt järgida. Vastustaja toonitab liikleja enda vastutust ja kohustust tähelepanelikuks liiklemiseks ning peab vajalikuks märkida, et tasulise parkimise alasse puutuva peab liikleja enne kesklinna tulekut endale ise selgeks tegema juhul, kui ta ei ole kindel enda tähelepanus liikluses. 13.

§ 501

lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. 14. Proportsionaalsuse põhimõte põhiõiguste riivel tuleneb Põhiseaduse §-st 11 ning proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab põhiõiguste riivel olema legitimeeritud eesmärk ning 4 riive peab olema eesmärgiga võrreldes kohane, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Kaebaja väidab oma kaebuses küll üldsõnaliselt, et viivistasu määramise näol on tegemist ebaproportsionaalse meetmega, kuid ei täpsusta, millist põhiõigust riivatakse. Seega ei ole võimalik ka kaebaja väidet lõpuni kontrollida. Kuid oletades, et kohus suudab tuvastada väidetava põhiõiguse, siis on vastustaja ikkagi seisukohal, et viivistasu näol on tegemist proportsionaalse meetmega. Viivistasu eesmärgiks on tagada kohaliku maksu – parkimistasu laekumine. Sellest tulenevalt määratakse viivistasu seotud halduse reeglite järgi – viivistasu määratakse püsiva suurusena ning selle määramiseks viiakse läbi menetlus, kus kontrollitakse

§-s 188 lg-s 1 sätestatud aluste esinemist ning otsustatakse viivistasu määramine. Selline menetlus on põhjendatud, lähtudes otstarbekuse põhimõttest – vajadusest arvestada parkimiskorralduse eripäradega viiakse läbi menetlus lihtsustatud korras. Selline asjade korraldus on kohane, sest ta aitab kaasa parkimise korrastatusele. Selline asjade korraldus on vajalik, sest ei leidu teisi abinõusid, mis samaväärselt aitaksid kaasa parkimiskorralduse tagamisele, riivates põhiõigusi oluliselt vähem. Selline asjade korraldus on mõõdupärane ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses, sest riivatav põhiõigus on võrreldav riive eesmärgiga – vajadusega tagada parkimiskorraldus Tallinna linnas. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 16. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolude üle, et kaebaja sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxxxxx oli 29.10.2011 kell 10:44 pargitud Lastekodu tn 10 vastas parkimistasu maksmata. 17.

§ 187

alusel võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.

§ 187

lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega: 1) tasulise parkimise ala; 2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; 3) parkimistasusoodustused ja -vabastused. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 5 lg 2 ja § 22 lg 1 p 2, maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg 3, kohalike maksude seaduse (KoMS) § 2 lg 2, § 5 p 10 ja § 141 ning

kuni 01.07.2011 kehtinud § 50 lg 5 ja § 501 – 503 alusel, alates 01.07.2011

§ 68

lg 1, § 187 ja § 188 alusel (Tallinna Linnavolikogu 16.12.2010 määrus nr 64 ) Tallinnas tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad ning parkimistasusoodustused ja vabastused Määrusega nr

1. Määrus nr 9 on tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ alates 01.01.
2. Kesklinna avalik tasuline parkimisala on Määruse nr 9 p 5.1 alusel piiritletud Tallinna lahe Kalasadama tänava - Põhja puiestee - Kotzebue tänava - Kopli tänava - Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava - Türnpu tänava Vilmsi tänava - Gonsiori tänava - Roheline Aas tänava - Poska tänava - Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Seega parkis kaebaja sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxxxxx 29.10.2011 kell 10:44 Lastekodu 10 vastas Kesklinna avaliku tasulise parkimise alas. Kaebaja märkis kohtuistungil, et ta parkis auto sissesõiduteele, mitte sõiduteele. Kaebaja näitas vastustaja esitatud skeemil auto parkimise koha (tl 65,69). Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee tee koosseisu. 18.

§ 187

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või 5 parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Määruse nr 9 lisa punkti 4.1 kohaselt mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse punkti 4.2 kohaselt, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei olnud 29.10.2011 sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxxxxx parkimise algusaega kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Ka vastustaja esitatud fotolt (tl 42) ei nähtu, et sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxxxxx parkimise algusaeg oleks kirjalikult või parkimiskella abil sõiduauto esiklaasil või armatuurlaual väljastpoolt mootorsõidukit tuvastatavalt teada antud. Seega, kuna sõiduauto parkimisaja algust ei olnud teada antud, tekkis sõiduauto juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. 19. Vastavalt

§ 188

lg 1 punktile 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Sama sätestas Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 9.1.1. Kuna sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxxxxx oli pargitud tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata, oli AS-l Ühisteenused õigus teha

§ 188lg 1 p 1 ja Määruse nr 9 lisa p 9.1.1 alusel kaebajale viivistasu otsus.

20. Kaebaja leiab, et kuna Lastekodu tn lõik Lastekodu 10 vastas ei olnud liikluskorraldusvahenditega arusaadavalt tasulise parkimise alana tähistatud, siis on sellisel alal parkimise eest viivistasu määratud õigusliku aluseta. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja parkis sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxxxxx 29.10.2011 kell 10:44 Lastekodu 10 vastas Kesklinna avaliku tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata, siis, nagu kohus on juba käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis märkinud, oli parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha

§ 188

lg 1 p 1 ja Määruse nr 9 lisa p 9.1.1 alusel kaebajale viivistasu otsus.

§ 186

lg 4 kohaselt parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Määruse nr 9 lisa punkti 5.4 kohaselt mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad tähistatakse liikluskorraldusvahenditega. Avalikke tasulisi parkimisalasid piiritlevad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies mahus. Vastustaja kinnitusel on Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Kaebaja seda asjaolu vaidlustanud ei ole ega ole vastupidist tõendanud. Kohtul puudub alus vastustaja väites kahelda, arvestades, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasu otsuse koostamise ajaks oli Määrus nr 9 kehtinud juba üle seitsme aasta. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 10 lg-le 1 kehtestab märk 38 märgil näidatud liikluskorra kogu alal ja lõike 2 kohaselt märgiga 38 kehtestatud liikluskorra lõpetab märk

1. Tasulise parkimise alasse sisenenud mootorsõiduki juhil tuleb parkimisel liiklusmärkidega arvestada. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 punkti 1 kohaselt peab juht teadma liiklusreegleid – eelkõige liiklusmärke, teemärgiseid ja märguandeid. Kuivõrd vaidlusalune 6 piirkond oli mõjualamärgiga tähistatud, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või tee tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik, mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et tasulise parkimise alasse kuuluvatele tänavatele tuleks igale poole välja panna tasulist parkimisala tähistavad liikluskorraldusvahendid. Kohus märgib, et vastustaja esitatud skeemilt Lastekodu 10 piirkonna kohta (tl 62,65) ei nähtu, millal see on koostatud, mistõttu ei saa selle alusel mingeid järeldusi teha. Samuti kinnitas vastustaja kohtuistungil, et fotod Lastekodu 10 piirkonna kohta kajastavad olukorda 2012.aastal pärast kaebuse kohtule esitamist (tl 70), seega ei saa ka nende fotode (tl 43-46) alusel teha järeldusi olukorra kohta Lastekodu tn 10 piirkonnas 29.oktoobril
2. Vaidlust ei ole aga selle üle, et kaebaja on Tallinna linna elanik, seda kinnitas kaebaja kohtuistungil (tl 67). Tallinna linna elanikuna pidi kaebaja teadma, et Tallinna linnas on kehtestatud tasuline parkimine. Lisaks juhi kohustusele teada liiklusreegleid sätestab majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 11 lg 1 p 1 juhile kohustuse käituda vastutustundlikult. Ka on kohtule teadaolevalt Tallinna linna veebilehel olnud aastaid avaldatud rubriik „Parkimine Tallinnas“, kus on olemas informatsioon tasulise parkimise alade, aegade, hindade ja muu tasulise parkimisega seonduva kohta. Isikul, kes kavatseb parkida sõidukit Tallinna kesklinnas, on võimalik ennast kerge vaevaga kurssi viia tasulise parkimise ala asukohaga. Seega, kui kaebajal autoga tasulise parkimise alas viibides tekkis kahtlus, kas koht, kuhu tema oma autot parkida kavatseb, kuulub tasulise parkimise alasse, oleks kaebaja piisava hoolikuse korral saanud selle endale selgeks teha. Eriti arvestades, et kaebaja puhul on tegemist advokaadiga, s.t õigusteadmistega isikuga.
3. KoMS § 5 punkti 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. KoMS § 141 lg 1 kohaselt kehtestatakse parkimistasu avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil ning lõike 2 kohaselt parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust liiklusseaduses sätestatud ulatuses. Määruse nr 9 punkti 1.1 kohaselt on parkimistasu Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud kohalik maks. Riigikohtu halduskolleegium on 30.11.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-66-06 (p 16) leidnud, et parkimistasu täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet. Viivistasu on maksuõiguslik kõrvalkohustis, mille maksmise kohustus tekib parkimistasu maksmise korra vastu eksimisel. Viivistasu määr on sätestatud liiklusseaduses.

§ 188lg 8 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas.

Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Seega ei kohaldu viivistasu määramisel võlaõigusseaduse viivist puudutavad sätted. Määruse nr 9 lisa punkti 9.6 kohaselt on viivistasu määr käesoleva määruse punktides 9.1.1, 9.1.2, 9.1.3 ja 9.1.4 nimetatud juhtudel 31 eurot ööpäevas, viivistasu määr punktis 9.1.5 toodud juhul on 15,50 eurot ööpäevas. Määruse nr 9 punkti 9.5 kohaselt kui mootorsõidukit ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus. Seega on viivistasu määr liiklusseaduse alusel kehtestatud Määrusega nr 9 ja viivistasu otsuse koostajal puudub õigus kohaldada Määruses nr 9 kehtestatust erinevat viivistasu määra. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasu otsusega on määratud Määruse nr 9 lisa p 9.1.1 alusel tasumisele 31 eurot, seega ei ole ületatud

§ 188lg-s 8 ja Määruse nr 9 lisa punktis 9.6 sätestatud viivistasu määra.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-4-01 18.11.2004 kohtuotsuse punktis 16 leidnud et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras, ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium 19.06.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-24-07 punktis 14 leidnud, et ei pea võrdsuspõhimõtte rikkumiseks olukorda, kus parkijale, kes on tasunud parkimistasu ebaõiges määras ning isikule, kes parkimistasu üldse pole tasunud, määratakse viivistasu ühesuguses suuruses. Selliste isikute ühetaoline kohtlemine võib teatud juhtudel olla küll käsitletud 7 võrdsusõiguse riivena, kuid kohus peab haldusmenetluse ökonoomia ja operatiivsuse seisukohast viivistasu määramisel sellist ebavõrdset lähenemist eesmärgipäraseks ning arvestades riive vähest intensiivsust, ka proportsionaalseks. Seega on Riigikohus viivistasu määramisel isikute ühetaolist kohtlemist ja lihtsustatud menetlust pidanud proportsionaalseks. 22. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune viivistasu otsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. 23. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasujas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 8