Obsah (4)

§ 96§ 40§ 8§ 32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1608 Haldusasi K.K. kaebus Maksu- ja

) §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult rikkunud ja samuti ei selgu, milline on põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Kaebaja leiab, et vastutusotsusest jääb mulje, et maksuvõla tekkimise põhjustas see, et kaebaja tasus isikliku laenukohustuse äriühingu vara arvel. Kaebaja selle käsitlusega ei nõustu, rõhutades esiteks, et OÜ Elvaldaano vara kaebaja isikliku laenukohustuse ülevõtmisel ja tasumisel ei vähenenud, kuna kohustuse tasumisel eraldati äriühingu varade hulgast ja anti üle OÜ-le Microconsult kinnistu, mis oli 2 mittelikviidne vara ning selle kinnistuga ei olnud võimalik tasuda maksuvõlga, samas tekkis OÜ-l Elvaldaano nõue K.K. vastu, mis leidis kajastamist äriühingu bilansis varade hulgas.

1. Kaebaja selgitab, et OÜ Elvaldaano maksuvõlg tekkis ajavahemikul
2. märtsist 2009 kuni
3. aprillini 2011, ent kaebaja kohustused OÜ Microconsult ees läksid OÜ-le Elvaldaano üle alles
4. novembril 2009 sõlmitud lepingu alusel, mistõttu ei saa enne
5. novembrit 2009 tekkinud maksuvõlad olla põhjustatud isiklike kohustuste üleandmisest kaebaja poolt OÜ-le Elvaldaano. Kaebaja selgitab, et maksuvõla tekkimise põhjuseks oli majandussurutisest tingitud käibe langus ja hinnatõusust tingitud üldine kulude kasv, ent kaebaja isiklike kohustuste üleandmine OÜ-le Elvaldaano ei mõjutanud mingil moel äriühingu igapäevast majandustegevust ja käibevahendite hulka, samuti ei ole kaebaja isikliku kohustuse ülevõtmise ning kinnistu omandiõiguse üleandmisega OÜ-l Elvaldaano täiendavaid maksukohustusi tekkinud. Kaebaja selgitab veel, et maksukohustuste täitmine on jooksev majandustegevuse kulu, mille katmine kinnisvara müügist saadavate vahendite arvelt ei ole enamasti võimalik, sest kinnisvara müük on pikaajaline protsess. Samuti märgib kaebaja, et kinnistu üleandmine võla katteks OÜ-le Microconsult võimaldas äritegevuse jätkumist, kuna poolte kokkuleppel ei võõrandanud viimane kinnistut ja võimaldas jätkata majutusasutuse tegevust.
6. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole teinud kaebajale mitte ühtegi etteheidet seoses tema tegevusega OÜ Elvaldaano majandustegevuse korraldamisel ega ole väitnud, et maksuseaduste rikkumise põhjustanud käibevahendite nappus tekkis kaebaja süülise tegevuse tõttu. Kaebaja on seisukohal, et arvestades maksuvõla tekkimise asjaolusid saaks vastutusotsuse tegemine käesoleval juhul olla põhjendatud vaid siis, kui tasumata maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsusega oleks olemas alus ka juhul, kui isikliku kohustuse üleandmise tehingut ei oleks toimunud ja kinnistu müügist laekunud vahenditest ei oleks piisanud kogu maksuvõla kustutamiseks.
7. Kaebaja leiab, et asjaolust, et OÜ Elvaldaano maksuvõlg on tekkinud tema enda deklareerimiskohustuse täitmise tagajärjel, ei saa järeldada, et maksuseaduste rikkumine on kaebaja poolt pandud toime tahtlikult. Kaebaja selgitab, et vaatamata raskele majanduslikule olukorrale jätkas OÜ Elvaldaano oma tegevust kuni tema arveldusarvete arestimiseni maksuhalduri poolt ning selle ajani rakendas OÜ Elvaldaano kaebaja juhtimisel kõiki meetmeid käibe ja kasumi suurendamiseks, et tasuda tekkinud maksuvõlg. Kaebaja leiab samuti, et asjaolu, et majandustegevuse lõppemisega lõppes kaebaja jaoks OÜ Elvaldaano omanikuks olemisel majanduslik mõte ning ta otsustas võõrandada oma osaluse äriühingus ja loobuda selle äriühingu juhtimisest, ei tõenda maksude tasumisest kõrvalehoidumise kavatsust. Kaebaja märgib, et lähtus OÜ Elvaldaano tegevuse korraldamisel eelkõige äriühingu huvidest täites kohustused, millede täitmine oli hädavajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks ning kui kaebaja oleks otsustanud hädavajalike kohustuste täitmise asemel suunata kõik vahendid maksuvõla kustutamiseks, oleks OÜ Elvaldaano tegevus paratamatult katkenud veelgi varem ja kadunud oleks igasugune võimalus edaspidi teenida lisavahendeid maksuvõla tasumiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb K.K. kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebajale oli teada, et
9. novembril 2009 oli OÜ-l Elvaldaano 632 394,96 krooni suurune maksuvõlg, kuid hoolimata sellest sõlmis kaebaja OÜ-le Elvaldaano kahjuliku lepingu, tekitades juba olemasolevatele maksukohustustele juurde täiendava 2 850 000 krooni suuruse kohustuse, võttes üle kaebaja isiklikud kohustused OÜ Microconsult ees ja seda olukorras kus kaebajal endal oli registervara, millega tagada oma isiklike laenukohustuste täitmist OÜ Microconsult ees. Vastustaja leiab, et see ei olnud OÜ Elvaldaano huvides. Vastustaja hinnangul oli kaebaja teadlik, et kaebaja 3 selline tegevus on vastuolus äriseadustiku § 159 lg 1 p 1 ja 4 sätestatuga. Vastustaja toob välja, et kuivõrd
10. novembril 2009 on OÜ Elvaldaano ja OÜ Microconsult vahel sõlmitud kinnistu müügileping, siis oli kaebajale
11. novembril 2009 kohustuste üleandmise ja selleks nõusoleku andmise sõlmimise lepingu ajaks teada, et kaebaja isikliku laenukohustuse ülevõtmise tagatiseks müüb ta OÜle Elvaldaano kuuluva põhivara täpselt laenukohustuse summas.
12. Vastustaja toob välja, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks, et kinnistu ja sisustuse väärtus
13. aasta lõpus oli 2 825 000 krooni ega ka tõendeid, milles nähtuks äriühingule iseloomulik tegevus ja käitumine vara müügil ostja leidmise teel kas avalike infokandjate kaudu, enampakkumistel või oksjonitel või muul moel. Viidates OÜ Elvaldaano
14. majandusaasta aruandele, leiab vastustaja, et kaebaja võõrandas kinnistu koos kogu sisustusega alla bilansilist maksumust, tehes sellega sisuliselt otsustuse majandustegevuse lõppemiseks. Vastustaja märgib, et kui kinnistu müügil laekunuks raha OÜ Elvaldaano pangakontole, olnuks tagatud maksuvõlgnevuse likvideerimine/laekumine vastustajale, sest vastustaja oli
15. detsembril 2009 arestinud OÜ Elvaldaano pangakontod.
16. Vastustaja ei pea põhjendatuks väidet, et OÜ Elvaldaano vara isikliku laenukohustuse ülevõtmisel ja tasumisel ei vähenenud, kuna sisuliselt asendus reaalne põhivara, mille jääkmaksumus oli
17. detsembri 2008 seisuga 7 210 396 krooni, nõudega summas 2 850 000 krooni kaebaja vastu ning seda ilma tingimusi, s. h tähtaega sätestamata. Ebaõigeks peab vastustaja ka väidet, et kinnistu müügiga ei olnud võimalik tasuda maksuvõlga. Kaebaja väidet, et ta tasub maksegraafiku alusel oma võlgnevust OÜ-le Elvaldaano, peab vastustaja paljasõnaliseks ning märgib, et talle teadaolevalt on kaebaja alustanud
18. veebruaril 2012 maksete tasumisega OÜ-le Elvaldaano, kuid maksegraafikut ja kaebaja ning OÜ Elvaldaano vahelist lepingut kaebaja esitanud ei ole.
19. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt ei saa
20. aasta novembris sõlmitud lepingud olla põhjuslikus seoses maksuvõlaga, mis tekkis varem. Vastustaja märgib, et kinnistu müügist laekunud vahendid katsid OÜ Elvaldaano maksuvõlga, ent OÜ Elvaldaano eelistas kolmandate isikute kohustuste täielikku täitmist vastustaja ees. Mis puudutab kaebaja väidet, et kinnistu võõrandamine andis kaebajale võimaluse majandustegevust jätkata, siis toob vastustaja välja, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks kinnistu koormamine OÜ Elvaldaano kasuks selliselt, et OÜ-l Elvaldaano olnuks kindlus majandustegevuse jätkamiseks kinnistul, esitatud ei ole ka rendilepingut.
21. Vastustaja leiab, et maksude tasumisest kõrvalehoidmise tahet kinnitab ka see, et OÜ Elvaldaano lõpetas aprillis 2011 majandustegevuse, ent majutusteenuse pakkumine Aisa 39, Pärnus asuvas hotellis ning kõik OÜ Elvaldaano töötajad viidi üle OÜ-sse Kaliiber, mille omanik ja juhatuse liige oli kuni
22. oktoobrini 2011 samuti kaebaja.
23. Viimaks selgitab vastustaja, et kaebaja tahtlust maksuvõlgnevuse tasumist vältida väljendab lisaks ilmekalt asjaolu, et
24. oktoobril 2009 esitas kaebaja taotluse maksuvõla ajatamiseks, mille suhtes kaebaja isiklike kohustuste ülevõtmise ja kinnistu võõrandamistehingu ajaks ei olnud vastustaja veel otsustust langetanud, mis tähendab, et kaebaja asus võtma OÜ-le Elvaldaano põhjendamatuid kohustusi ning realiseerima kahjumlikel tingimustel OÜ Elvaldaano põhivara ajal, mil vastustaja oli esitanud OÜ-le Elvaldaano tagatise esitamise nõude maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja hoolitses ettenägelikult kinnistu võõrandamistehingu sõlmimisel selle eest, et OÜ Elvaldaano pangakontole ei laekuks kinnistu müügist raha, millest maksuvõlgnevust tasuda. 4 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, lein, et K.K. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on kogutud tõenditele tuginedes põhjendatult leidnud, et K.K. on OÜ Elvaldaano juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud kohustust tagada OÜ Elvaldaano maksukohustuste täitmine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine OÜ-lt Elvaldaano ei ole tulemusi andnud.
26. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Elvaldaano maksuvõlg, mille tasumist vaidlusaluse vastutusotsusega kaebajale nõutakse, koosneb
27. aasta aprilli ja
28. aasta mai vahelisel perioodil OÜ Elvaldaano poolt deklareeritud (erijuhtude tulumaks, kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimaksed, käibemaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed) ning makseteate alusel määratud (maamaks) tähtpäevaks tasumata maksusummadest ning nendelt arvutatud intressist ega selles, et kaebaja oli OÜ Elvaldaano juhatuse liige
29. maist 2003 kuni
30. oktoobrini
31. Samuti pole vaidlust selles, et
32. septembril 2009, mil OÜ-l Elvaldaano oli juba märkimisväärse suurusega maksuvõlg, sõlmis kaebaja OÜ Elvaldaano esindajana iseenda, OÜ Elvaldaano ning OÜ Microconsult vahel lepingu (tl 33), millega OÜ Elvaldaano võttis üle K.K. isikliku 2 850 000 krooni suuruse võlakohustuse OÜ Microconsult ees ega ka selles, et
33. novembril 2009 sõlmitud lepinguga (tl 160) võõrandas OÜ Elvaldaano OÜ-le Microconsult Pärnus Aisa tn 39 asuva kinnistu koos seal asuva hotelli sisustusega hinnaga 2 825 000 krooni, kusjuures OÜ Microconsult ei tasunud omandatud asja eest OÜ-le Elvaldaano rahas, vaid tasumisele kuuluv summa tasaarvestati OÜ Elvaldaano samaväärse kohustusega OÜ Microconsult ees. Viimaks pole vaidlust ka selles, et käesoleval juhul on täidetud maksukorralduse seaduse (edaspidi

) § 96 lõikes 5 sätestatud formaalsed eeldused vastutusotsuse tegemiseks ning ei esine sama paragrahvi 6. lõikes sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid – vastutusotsus on tehtud maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul, enne vastutusotsuse tegemist oli OÜ Elvaldaano suhtes oli alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, OÜ Elvaldaano maksuvõlg on tekkinud, selle sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Vaidlus on poolte vahel aga selles, kas antud juhul on täidetud

§-s 40 sätestatud vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused, eeskätt selles, kas on tuvastatud kaebaja tahtlik või raskest hooletusest tingitud kohustuste rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. 15.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

§ 40

lõikes 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja [...] rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lõikest 1 tuleneb, et juriidilise [...] isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Haldusasjas nr 3-3-1-41-05 märkis Riigikohus, et vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult, kusjuures vastutuse eelduseks on juhatuse liikme poolt süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis oma kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.

§-st 32 tulenevalt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. Maksuvõlg tekib niisiis konkreetse maksukohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast päevast, kui maksukohustust tähtpäevaks ei täideta. 5 16.

§ 40

lõikes 1 kasutatud sõnastust vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest, ei saa siiski tõlgendada selliselt, et juhatuse liikme suhtes on vastutusotsuse tegemine võimalik üksnes siis, kui juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine on põhjustanud selle, et konkreetne maksukohustus seaduses sätestatud tähtpäevaks täitmata jäi. Maksukohustuse täitmise tähtpäeva möödumine ei lõpeta maksukohustust ning

§ 32

mõistes maksuvõla tekkimise hetk ei lõpeta juhatuse liikme vastutust.

§ 8

lõikest 1 tulenev kohustus tagada esindatava maksukohustuste täitmine hõlmab ka kohust likvideerida maksuvõlad ehk täita mingil põhjusel tähtajaks täitmata jäänud maksukohustused ning neist tulenevad intressikohustused. Seega sisuliselt on

§ 40

lg 1 kohaselt juhatuse liikme vastutuse aluseks see, et tema tahtlik või raskest hooletusest tingitud rikkumine on põhjustanud selle, et juriidilisel isikul on maksuvõlg mistahes konkreetsel ajal. 17.

§ 40

lõiget 1 tuleb tõlgendada koosmõjus

§ 96lõikes 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldustega.

Vastutusotsuse näol on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult ning juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et maksukohustuslaselt endalt ei ole olnud võimalik kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Seetõttu tuleb

§ 8

lõiget 1 ja § 40 lõiget 1 tõlgendada just selliselt, et juriidilise isiku juhatuse liige vastustab juriidilise isiku maksuvõla eest ka sõltumata maksuvõla esialgse tekkimise asjaoludest ja põhjustest, kui selle juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu on juriidilisel isikul mistahes hilisemal ajal jätkuvalt maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole õnnestunud. 18. Kuna

§ 96

lg 1 ja 5 kohaselt on vastutusotsuse tegemise aluseks kustutamata ja aegumata maksuvõla olemasolu ning vastutusotsuse tegemine ei ole võimalik, kui maksuvõla saab sisse nõuda maksukohustuslaselt endalt, siis tuleneb

§ 8

lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 koosmõjust, et vastutusotsuse saab teha äriühingu juhatuse liikmele, kelle tahtliku või raskest hooletusest tingitud tegevuse tõttu ei ole juriidiliselt isikult maksuvõla sissenõudmine võimalik. Ettevõtte majanduslik olukord, millest on tingitud maksuvõla sissenõudmise reaalne võimatus, võib olla tekitatud enne maksuvõla tekkimist (st enne maksukohustuse täitmise tähtpäeva möödumist) või ka hiljem. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et vastutusotsuse tegemine on käesoleval juhul välistatud pelgalt seetõttu, et maksuhalduri poolt kaebajale ette heidetud toimingud (isikliku võlakohustuse üle andmine OÜ-le Elvaldaano ning OÜ Elvaldaano kinnistu võõrandamine reaalselt raha vastu saamata) leidsid aset pärast ajavahemikku, mil tekkis OÜ Elvaldaano maksuvõlg. Kaebaja käsitluse puhul tekiks olukord, kus äriühingu juhatuse liikmed saaksidki pärast maksukohustuse täitmise tähtpäeva möödumist hakata tegema toiminguid, mille eesmärk on juba tekkinud maksuvõla sissenõudmise vältimine. See ei oleks kooskõlas

§-dest 8 ja 40 tuleneva juhatuse liikme vastutuse regulatsiooni eesmärgiga, milleks on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida.

1. Eeltoodud põhjustel ei ole käesoleva vaidluse kontekstis oluline, millistel põhjustel jäid OÜ-l Elvaldaano tähtpäevaks täitmata maksukohustused, mille täitmise tähtpäev oli enne
2. ja
3. novembrit
4. Vastutusotsuse tegemise aluseks on käesoleval juhul olnud see, et kaebaja, olles OÜ Elvaldaano juhatuse liige ning olles teadlik maksuvõlgade olemasolust, ei võtnud vastu juhtimisotsuseid, mille tulemusena oleks maksuvõlg olnud võimalik likvideerida, vaid selle asemel tegi äriühingu nimel tehinguid, mille tulemusena muutus äriühingu majanduslik olukord selliseks, et maksuvõla sissenõudmine osutus võimatuks.
5. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et K.K. rikkus

§ 8lõikest 1 tulenevat kohustust tagada OÜ Elvaldaano maksukohustuste täitmine.

Kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste 6 täitmine on avar, hõlmates kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille tulemusena kas vahetult tekib maksuvõlg või mille tulemusena satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt OÜ Elvaldaano nimel

1. novembril 2009 sõlmitud kohustuse üleandmise leping ning
2. novembril 2009 sõlmitud kinnistu võõrandamise leping olid OÜ-le Elvaldaano kahjulikud ning põhjustasid lõppkokkuvõttes selle, et OÜ Elvaldaano maksuvõla sissenõudmine ei osutunud võimalikuks. Eelviidatud tehingute tegemise ajal oli OÜ-l Elvaldaano tekkinud juba märkimisväärne maksuvõlg –
3. oktoobril 2009 oli kaebaja esitanud maksuhaldurile 551 781,90 krooni suuruse maksuvõla tasumise ajatamise taotluse (tl 87), millest nähtuvalt pidas kaebaja maksuvõla ajatamist vajalikuks sisuliselt maksuvõla tasumiseks vajalike käibevahendite puudumise tõttu. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlg, mille tasumiseks on ta taotlenud ajatamist, on juhatuse liikme kohustus astuda samme selleks, et äriühingu majandustegevusest laekuks piisavalt vahendeid maksuvõla likvideerimiseks ning igal juhul tuleb vältida äriühingu majandusliku olukorra halvenemist. Äriühingule täiendavate kohustuste võtmine või põhivara võõrandamine saavad sellises olukorras

§ 8

lõikes 1 sätestatud kohustusega kooskõlas olla vaid juhul, kui sellised sammud on majanduslikult põhjendatud ning tavapärast majandusriski arvestades sellised, mis eelduslikult aitavad äriühingu majanduslikku olukorda parandada ning senini täitmata kohustused täita. Majandusraskustes oleva äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus on tavapärasest isegi suurem ning sellises olukorras peab iga juhatuse liikme majandusotsustus ning täiendava riski võtmine põhinema mõistlikul lootusel, et selle tagajärjel äriühingu majanduslik olukord paraneb.

1. Juhatuse liikme isikliku võlakohustuse ülevõtmine äriühingu poolt ning selle kohustuse täitmine äriühingu põhivara võõrandamise teel pole eelkirjeldatud olukorras millegagi õigustatud – sõltumata sellest, kas selline võlakohustuse üle võtmine oli vastuolus äriseadustikus sätestatud laenukeelu regulatsiooniga või mitte, on ilmne, et see koosmõjus sellele vahetult järgnenud ning sellega ilmselges põhjuslikus seoses oleva kinnistu võõrandamise tehinguga kahjustas OÜ Elvaldaano niigi viletsat majanduslikku olukorda veelgi. Seda, kas mingi tehing on äriühingule kahjulik või mitte, saab hinnata üksnes selle äriühingu vaatepunktist ja viimase majanduslikku olukorda arvestades. Kuivõrd äriühingu eesmärk on majandustegevuse tulemusena kasumi teenimine, siis tuleb mistahes selle eesmärgiga vastuolus olevat tehingut käsitada äriühingule kahjulikuna. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et leping, millega OÜ Elvaldaano võttis üle K.K. võlakohustuse OÜ Microconsult ees või millega OÜ Elvaldaano võõrandas sisuliselt kogu oma ettevõtte põhivara (kinnistu hotelli sisustusega), oleks võimaldanud mistahes otsesel või kaudsel moel OÜ-le Elvaldaano kasumi teenimist või et see oleks kuidagigi olnud suunatud sellele, et suureneks OÜ Elvaldaano käibevahendite maht ning võimalus maksuvõlg tasuda. Vastupidi, nende kahe tehingu tulemusena tekkis reaalselt olukord, kus OÜ Elvaldaano majanduslik olukord ei paranenud, ent samas oli äriühing ilma jäänud varast, mille arvelt oleks reaalselt olnud võimalik maksuvõlad tasuda.
2. Kaebaja väide, et kinnistu näol on tegemist mittelikviidse varaga, mille arvelt maksuvõla tasumine võimalik ei ole, on väär. Maksuvõlgade tasumine olnuks võimalik selle vara raha eest müümisel, samuti oleks see võinud sobida ka tagatiseks, mille esitamisel oleks maksuhaldur võinud maksuvõla tasumise ajatada ning anda OÜ-le Elvaldaano võimaluse majandustegevuse jätkamise teel maksuvõlg tulevikus tasuda. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et OÜ-l Elvaldaano tekkis kinnistu väärtuses nõue K.K. vastu. Selline nõue on küll OÜ Elvaldaano raamatupidamises üles võetud, ent seejuures ei 7 ole maksuhaldurile ega kohtule esitatud ühtki dokumenti, millest nähtuks selle kohustuse täitmise tähtaeg või tingimused. Seega mingisugust reaalset majanduslikku väärtust sellisel nõudel OÜ Elvaldaano jaoks ei ole, sõltumata selle kirjendamisest raamatupidamises. Seda ei muuda ka asjaolu, et K.K. on alates
3. aasta veebruarikuust OÜ Elvaldaano arvele väidetavalt selle kohustuse täitmiseks kandnud 4000 eurot (tl 213). Arvestades OÜ Elvaldaano maksuvõla suurust (sh maksuvõla suurust kinnistu võõrandamise ajal) ning võõrandatud kinnistu väärtust, ei ole see summa märkimisväärne. Olukorras, kus äriühing on kinnisvara vahetanud nõude vastu, mille täitmise tähtpäev ja tingimused ei ole fikseeritud ning millest on kahe aasta jooksul pärast kinnistu võõrandamist reaalselt rahuldatud umbes 2%, kusjuures puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et K.K. isikliku võlakohustuse ülevõtmise ja kinnistu võõrandamise ajal oleks olnud mingitki mõistlikku põhjust arvata, et sellised tehingud võiksid OÜ Elvaldaano majanduslikku olukorda parandada, ei saa rääkida sellest, et nende tehingute tulemusena OÜ Elvaldaano majanduslik olukord ei halvenenud. Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et
4. ja
5. novembril 2009 tehtud tehingud kahjustasid OÜ Elvaldaano majanduslikku olukorda ning maksuvõla tasumise või sissenõudmise võimalusi oluliselt.
6. Asjakohatu ja ebaloogiline on ka kaebaja väide, et kinnistu võõrandamine OÜ-le Microconsult võimaldas OÜ-l Elvaldaano jätkata sellel kinnistul paiknevas hoones hotelli käitamist. Põhimõtteliselt ei ole vaidlust selles, et OÜ Elvaldaano jätkas kõnealuses hoones hotelli käitamist kuni
7. aasta veebruari lõpuni, mil maksuhaldur arestis kaebaja pangakontod. See aga ei tähenda, et K.K. isikliku võlakohustuse ülevõtmine OÜ Elvaldaano poolt ning selle kohustuse täitmiseks kinnistu võõrandamine oleks olnud OÜ Elvaldaano huvides. Ärilises mõttes ei võõrandanud OÜ Elvaldaano kinnistut mitte oma majandustegevusest tulenenud kohustuste täitmiseks, vaid kaebaja isiklikest huvidest lähtudes. Maksuhaldur on seejuures põhjendatult käsitlenud
8. novembril 2011 sõlmitud võlakohustuse ülevõtmise lepingut ning
9. novembril 2011 sõlmitud kinnistu võõrandamise lepingut majanduslikus mõttes tervikuna. Arvestades, et tehingud tehti üksteisele vahetult järgnevatel päevadel ning pidades silmas kinnistu võõrandamise lepingu (tl 160) punktides 3.5 ja 3.6 sisalduvat tagasiostuklauslit, on ilmne, et kaebaja ja OÜ Elvaldaano sõlmisid võlakohustuse ülevõtmise lepingu ning OÜ Microconsult andis sellele oma nõusolekul teades ning olles eelnevalt kokku leppinud, et sellele järgneb kohe ka kinnistu võõrandamine OÜ-le Microconsult. Kinnistu võõrandamine oleks OÜ Elvaldaano huvides võinud olla näiteks juhul kui selle eest oleks laekunud raha, mille arvelt täita oma kohustusi või kui see oleks mingil muul mõistlikul moel andnud võimaluse parandada OÜ Elvaldaano majandustulemusi senise majandustegevuse jätkamisel. Ühtki sellist põhjust aga ei esine. Kõnealused tehingud olid tehtud üksnes kaebaja isiklikes huvides.
10. Käeoleva kohtuotsuse punktides 16-18 esitatud tõlgenduse valguses on ilmne põhjuslik seos kaebaja poolt OÜ Elvaldaano juhatuse liikmena
11. ja
12. novembril 2011 tehtud võlakohustuse ülevõtmise ning kinnistu võõrandamise tehingute ning OÜ Elvaldaano maksuvõla vahel. Juhul kui OÜ Elvaldaano ei oleks kinnistut võõrandanud või kui ta oleks selle võõrandanud raha eest, oleks tal olnud piisavalt vara, mille arvelt oleks maksuhaldur saanud maksuvõla sisse nõuda. Kaebaja väide, et vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg oleks tekkinud ka juhul kui kaebaja ei oleks oma isiklikku kohustust OÜ-le Elvaldaano üle andnud, põhineb jällegi kaebaja ekslikul arusaamal, nagu vastutaks juhatuse liige juriidilise isiku maksukohustuste täitmise eest üksnes kuni konkreetse maksusumma tasumiseks seaduses ette nähtud tähtpäevani (maksuvõla tekkimiseni). Nõnda see ei ole,

§ 8

lg 1 hõlmab samamoodi ka kohustust tagada ettevõtte juhtimisotsuste tegemise ja nende elluviimise kaudu see, et tekkinud maksuvõlad likvideeritaks ning keeldu teha toiminguid, mis sellele eesmärgile vastu töötavad ning maksuvõla sissenõudmist takistavad. Ekslik ning maksuotsuses sõnaselgelt väljendatud seisukohtadega vastuolus on niisiis ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole teinud ühtegi 8 etteheidet seoses OÜ Elvaldaano majandustegevusega korraldamisega ega väitnud, et kaebaja käibevahendite nappus tekkis kaebaja süülise tegevuse tõttu. Maksuotsuses on üheselt mõistetavalt ning õigesti heidetud kaebajale ette just seda, et kaebaja kahjustas OÜ Elvaldaano majanduslikku olukorda ning muutis seeläbi maksuvõla sissenõudmise võimatuks, samas kui tal oli käibevahendite puuduse all kannatava äriühingu juhatuse liikmena kohustus astuda samme selleks, et vajalikke käibevahendeid hankida ning keeld ühingu majanduslikku olukorda kahjustada. Ettevõtte kahjumlik majandamine ei pruugi iseenesest tähendada juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ent seda juhul kui ilmneb, et juhatuse liige on astunud mõistlikke samme ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks või kui ettevõtte kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks sellisele analüüsile tuginenud. Seega on maksuhaldur kaebuse esitaja poolse kohustuste rikkumise õigesti tuvastanud ning kuna OÜ Elvaldaano maksukohustuste täitmata jätmine on ettevõtluse ebaotstarbeka korraldamise ja juhtimisega vahetus põhjuslikus seoses, siis on tegemist

§ 8

lõikes 1 sätestatud kohustuste täitamata jätmisega, mis on aluseks juhatuse liikme vastustusele vastavalt

§ 40lõikele 1.

1. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü ning asjakohaselt ja piisavalt vastutusotsuses põhjendanud, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Maksukorralduse seadus tahtluse mõistet ei ava, mistõttu tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud tahtluse mõistest. VÕS § 104 lõikes 5 määratletakse tahtlust kui õigusvastase tagajärje soovimist. Isik soovib teatud tagajärje saabumist, kui ta on teadlik sellest, et tema tegevus sellise tagajärje kaasa toob ega võta samas ette midagi selleks, et tagajärg ei saabuks. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole emotsionaalne kategooria ning seega ei saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik tegelikult negatiivse tagajärje saabumist ei soovinud või et see polnud tema eesmärk. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja sai oma ettevõtluskogemust arvestades aru sellest, et võttes OÜ-le Elvaldaano täiendava võlakohustuse, millest ei tekkinud OÜ Elvaldaano ettevõtluse seisukohast mistahes kasu ning võõrandades selle kohustuse täitmiseks sisuliselt kogu OÜ Elvaldaano ettevõtlustegevuses kasutusel oleva vara, ei ole võimlik majandustegevusega seotud maksukohustuste täitmine ning tekkinud maksuvõlgade likvideerimine, samas ei teinud ta midagi selleks, et majandustegevust ümber korraldada selliselt, et maksukohustused täidetud saaksid. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud seisukohta, et kaebaja tegevus oli suunatud OÜ Elvaldaano maksuvõla sissenõudmise vältimisele. Vaadeldud
2. ja
3. novembri 2009 tehingud olid kantud just sellest eesmärgist.
4. Kaebaja väide, et ta lähtus OÜ Elvaldaano tegevuse korraldamisel eelkõige äriühingu huvidest, täites eelkõige hädavajalikud kohustused, on eeltoodud asjaoludel väär. Kohustus, mille OÜ Elvaldaano põhivara võõrandamise arvelt täitis, ei olnud majanduslikus mõttes seotud OÜ Elvaldaano ettevõtlusega, tegemist oli juhatuse liikmelt üle võetud isikliku võlakohustusega, mille üle võtmine omakorda ei olnud mitte kuidagi OÜ Elvaldaano huvides. Asjakohaseks ei saa ka pidada kaebaja väidet, et kui ta oleks hädavajalike kohustuste täitmise asemel kõik vahendid suunanud maksuvõla kustutamiseks, oleks OÜ Elvaldaano tegevus katkenud veelgi varem. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et nõuetekohast hoolsust üles näitav juhatuse liige oleks OÜ Elvaldaano majandustegevuse otsustanud lõpetada varem, kui oleks ilmnenud, et ühing on sattunud püsivasse maksejõuetusse või et ettevõtluse jätkamine ei ole majanduslikult mõistlik. Sel juhul oleks tulnud läbi viia likvideerimismenetlus, mille käigus oleks muuhulgas võõrandatud ühingu vara ning kaetud selle arvelt ühingu kohustused. Siinkohal ei ole põhjust arutada selle üle, kas kinnistu võõrandati turuhinnaga või odavamalt, kuivõrd ilmne on, et kinnistu müügiväärtus ületas igal juhul maksuvõla suuruse. Äriühingu tegevuse jätkamine on mõistlik ja otstarbekas juhul, kui on mõistlik lootus, et seda on võimalik kasumlikuks muuta ning selle käigus juba tekkinud kohustused mõistliku aja jooksul 9 täita. Vajadusele majandustegevuse jätkamise huvides kinnistut mitte võõrandada, saaks kaebaja käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades tugineda juhul, kui ta suudaks põhjendada, miks oli OÜ Elvaldaano huvides selle kinnistu võõrandamine OÜ-le Microconsult. Seda kaeabaja teha suutnud ei ole ning on ilmne, et mingit sellist põhjust ka olla ei saa.
5. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 10