lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming 2 sooritatud.
lõikes 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei taotle asjas menetluse jätkamist ning kohus ei pea seda kaebaja õiguste kaitseks ka vajalikuks. Seega lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse
5.
lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja poolt kasutusloa väljastamine ega kaevatava korralduse osaline kehtetuks tunnistamine tingitud käsitletavast kohtukaebusest, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt väljamõistmata jätta. Kaebajale koostati kaevatav ettekirjutus 05.06.2013, põhjusel, et kaebaja kasutas Jõelähtme vallas X külas xxx kinnistul asuvat majapidamishoonet elamuna (tl 12). Kaebaja on pidanud ettekirjutust õigusvastaseks ja esitanud selle tühistamiseks kohtule 15.06.2013 kaebuse (tl 3–7). Kuna kaebaja soovis kõnealuse majapidamishoone kasutusotstarvet muuta, esitas ta 30.07.2013 Jõelähtme Vallavalitsusele kasutusloa taotluse, mille menetlus päädis 17.09.2013 korralduse nr 538 andmisega (tl 44). Viidatud korraldusega väljastas vastustaja kaebajale kasutusloa ehitise laut-kuur kasutamise otstarbe muutmiseks suvilaks. Kasutusloa väljastamisega muutus aga sisutühjaks vallavalitsuse 05.06.2013 ettekirjutuse nr 8/2013 nõue peatada ehitise kasutamine elamiseks. Kohtu hinnangul tingis kaevatava ettekirjutuse osaliselt kehtetukstunnistamise just kasutusloa väljastamine, mitte aga kohtukaebus. Sealjuures ei oma käesoleva haldusasja menetluse lõpetamisel menetluskulude väljamõistmise küsimuse juures vähimatki tähtsust asjaolud, kas vastustaja täitis oma menetluslikke kohustusi enne kaebuse esitamist korrektselt või mitte, või tõik, et kaebajalt nõuti õigusabi eest tasu üksnes kaebuse koostamise eest. Tähtsust omab üksnes asjaolu, kas vastustaja tunnistas kaevatava haldusakti kehtetuks otseselt kohtule kaebuse esitamise faktist tingituna või mitte. Kohtu hinnangul ei ajendanud vastustajat ettekirjutust osaliselt kehtetuks tunnistama mitte kohtukaebus, vaid väljastatud kasutusluba. Seetõttu, arvestades
lõikes 6 sätestatut, ei mõista kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulusid. 6.
lg 5 punkti 4 järgi tagastatakse kaebajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu summas 15 eurot (tl 15). Toimikust nähtuvalt on riigilõivu 15 eurot 14.06.2012 tasunud U.M. (maksja konto nr 221007149853), selgitusega riigilõiv U.M. kaebuselt. Riigilõiv tasuti Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Tallinna Halduskohtu kohtuasjade toimingute viitenumbriga 2900072673. 7. Et kohus lõpetab asja menetluse
Kaebaja on menetluskulude nimekirjas käsitlenud ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (tl 75). Kohus loeb, et kaebaja sooviks, lisaks õigusabi kulude väljamõistmisele, on ka riigilõivu tagasisaamine. Kohus on riigilõivu laekumist kontrollinud (tl 15). Kohus leiab, et riigilõiv tuleb tagastada 15-euroses summas U.M. arvelduskontole nr 221007149853 Swedbank pangas. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.