Obsah (6)

§ 180§ 114§ 182§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2599 Haldusasi R.V. kaebus Maksu-

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus 1 menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD 1. 19.10.2011 korraldusega nr 12.2-3/4257-1 algatas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (edaspidi LÕMTK) R.V. suhtes maksustamisperioodil 2009 Eestis kõikidest tuluallikatest saadud tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrolli /tl 85-88/. Kontrolli tulemusena koostati 21.06.2012 kontrollakt nr 12.2-3/4257-10 (edaspidi Kontrollakt). Kontrollaktis asus LÕMTK seisukohale, et MTÜ-le Voore Vara Selts käsunduslepingu alusel tasutud 476 255 krooni ja OÜ-le Järveääre Arenduse tasutud 194 000 krooni näol ei ole tegemist Hangalu-Mets kinnistu müügiks vajalike kulutustega, mistõttu maksuhaldur arvestas R. V’le täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 85 779 krooni ehk 5 482,27 eurot /tl 135-144/. 2. 30.07.2012 esitas kaebaja Kontrollaktile eriarvamuse (koos lisadega), olles seisukohal, et MTÜ-le Voore Vara Selts käsunduslepingu alusel tasutud 476 255 krooni ja OÜ-le Järveääre Arenduse tasutud 194 000 krooni näol oli/on tegemist Hangalu-Mets kinnistu müügiks vajalike ja põhjendatud kulutustega, mida on õigus maksustatavast tulust maha arvata /tl 147-151/. 3. 17.09.2012 tegi LÕMTK maksuotsuse nr 12.3-3/4257-14 (edaspidi Maksuotsus), milles märkis, et kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud Kontrollaktis. LÕMTK jäi Maksuotsuses oma senistele seisukohtadele, kohustades Maksuotsusega R. V. tasuma täiendavat tulumaksu 2009. aasta eest summas 101 747 krooni ehk 6502,82 eurot /tl 157-167/. 4. 01.11.2012 esitas R. V. Maksuotsuse peale vaide Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA), kes 13.11.2012 vaideotsusega nr 6-1/1128-2 (edaspidi Vaideotsus) jättis vaide rahuldamata /tl 14-18, 177-180/. 5. 13.12.2012 esitas R.V. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) Tallinna halduskohtule kaebuse Maksuotsuse ja Vaideotsuse tühistamise nõudes /tl 1-5/. 6. 26.02.2013 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse /tl 20/. 7. 15.04.2013 esitas MTA (edaspidi ka vastustaja) kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 27-31/. 8. Halduskohus arutas R. V. kaebust 08.08.2013 toimunud kohtuistungil /tl 186-189/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja R.V. on seisukohal, et Maksuotsuse (millega kohustati R. V. tasuma täiendavat tulumaksu summas suuremas ulatuses, kui oli Kontrollaktis märgitud) ja Vaideotsuse tegemisel on jäetud järjekindlalt arvestamata maksukohustust vähendavad asjaolud ja kõiki asjaolusid on tõlgendatud maksumaksja kahjuks, mis on viinud ebaõige ja ebaõiglase Maksuotsuseni. Samuti on mõlemad otsused rajatud maksuhalduri oletustele, mitte aga maksumenetluse käigus kogutud tõenditele, seega on need meelevaldsed ja ei rajane kogutud tõenditele. 2 Maksuhalduri poolt on rikutud MKS § 11 sätestatut. Käesoleval juhul on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel arvestanud üksnes maksukohustust suurendavaid asjaolusid ning on kõiki asjaolusid ja tõendeid tõlgendanud maksukohustust suurendavana. Maksuhaldur on teinud enamusest tõendatud asjaoludest meelevaldsed järeldused ja on kergekäeliselt heitnud kõrvale kõik maksukohustust vähendavad asjaolud ja seda tõendavad tõendid. Maksuhalduri tegevus ei ole antud menetluses suunatud mitte maksude tasumise õigsuse kontrollimisele, vaid on kantud eesmärgist leida ja tõlgendada asjaolusid maksukohustust suurendavalt. MTÜ-le Voore Vara Selts tasutud tasu summas 476 255 krooni on kinnistu müügiks vajalik ja tavapärane kulutus. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et MTÜ-le Voore Vara Selts makstud 476 255 krooni puhul ei ole tegemist Hangalu-Mets kinnistu müügiks vajalike kulutustega, kuna väidetava teenuse osutaja poolt teenuse osutamine ei ole leidnud tõendamist. Seega seab maksuhaldur kahtluse alla teenuse osutamise MTÜ Voore Vara Selt poolt, mitte aga selle tasu suuruse või vajalikkuse. Seega tuleb tuvastada, kas MTÜ Voore Vara Selts oma juhatuse liikme M. P. isikus on osutanud kaebuse esitajale teenust või mitte. Maksurevidendile on esitatud 03.11.2008. a R.V. ja MTÜ Voore Vara Selts vahel sõlmitud käsundusleping /tl 43-44/, mille kohaselt kohustus MTÜ Voore Vara Selts, kui käsundisaaja, osutama järgmiseid teenuseid seoses Hangalu-Mets kinnistuga:

1. a)müügiks vajaliku dokumentatsiooni ja kooskõlastuste tagamine, s.h. Lääne-Maavalitsuse kui hüpoteegipidaja nõusoleku hankimine;
2. b)kinnisasja dokumentatsiooni tutvustamine võimalikele ostjatele,
3. c)ostjate leidmine ning nendega lepingu sõlmimise korraldamine ning
4. d)tehingu notariaalse vormistamise tagamine. Seega on maksumaksja poolt tõendatud maksumaksja ja MTÜ Voore vara Selts vahel vastavasisulise lepingu sõlmimine enne kinnistu võõrandamist. Maksuhaldur on seisukohal, et MTÜ Voore Vara Selts ei ole vahendusteenust osutanud. Peamiselt on maksuhaldur sellisele seisukohale asunud, kuna kinnistu omandaja seaduslik esindaja M. E.on teatanud, et ei tunne M. P.’t. M. P. ja R. V. ütlused on jäetud aga täiesti tähelepanuta nagu ka faktiline asjaolu, et kinnistu võõrandati OÜ-le Metsnik hinnaga 1 000 000 krooni. Seega pidi OÜ Metsnik või tema töötajad omama kontakti M. P’ga. R. V. on koos eriarvamusega esitanud täiendavalt elektronkirjavahetuse, kus OÜ Metsnik nimel suhtleb tehingu ettevalmistamise küsimustes U. K. Ka nimetatud kirjavahetusest, millest nähtub M. P. tegevus kinnistu müügitehingu vahendajana, on vastustaja jätnud kõrvale, märkides üldsõnaliselt, et pole teada, kes on U. K. M. P. kui MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liige on andnud ütlused, milles on kinnitanud kinnistule ostjate otsimist, notariaalse võõrandmistehingu ettevalmistamist ja käsunduslepingu täitmist. R. V. on samuti kinnitanud, et ostja leiti MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liikmena tegutseva M. P. kaudu. Samuti tegeles just nimetatud isik notariaalse tehingu ettevalmistamisega. Asjaolu, et M. P. ei oska öelda oluliselt peale tehingu tegemist OÜ Metsnik esindaja telefoninumbrit, on igati mõistetav ja tavapärane. Puudub mistahes vajadus salvestada endale kõigi isikute telefoninumbrid, kellega ühe tehingu tõttu suheldakse. Kindlasti ei saa aga sellest teha meelevaldset järeldust, et kinnistu müügiküsimustes ei ole suheldud OÜga Metsnik. Eriarvamusega koos esitas R.V. täiendavalt MTÜ-lt Voore Vara Selts saadud elektronkirjad, mis tõendavad asjaolu, et kinnistu võõrandamistehingu ettevalmistamise ja ostja leidmisega tegeles M. P. kui MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liige. Samuti on elektronkirjadest näha, et M. P. on pidanud läbirääkimisi ja pakkunud kinnisasja enne tehingu tegemist OÜ-ga Metsnik ka OÜ-le Saarte Metsamajanduse. Seega on näha, et kinnistut on pakutud MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liikme M. P. poolt müügiks mitmele isikule. Ka maksurevident on Kontrollakti lk 11 leidnud ja märkinud, et M. P. suhtles erastamise väljaostuvõlgnevuse küsimuses Lääne Maavalitsusega. Seega maksurevident möönab ka ise, et MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liige M. P. on vastavat teenust osutanud ja suhelnud Lääne 3 Maavalitsusega. Nimetatud asjaolud on Maksuotsuse tegemisel jäetud täiesti tähelepanuta ja keskendutud Mart Erik ütlustele, kes ise ei olnud tehingus isegi esindajaks OÜ Metsnik poolt. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liikme M. P. tegevus tuleb lugeda MTÜ Voore vara Selts tegevuseks. Seega on tõendatud teenuse osutamine käsunduslepingu täitmiseks MTÜ Voore Vara Selts juhatuse liikme M. P. poolt. Vastavalt käsunduslepingu p-le 4.1. koosnes käsundisaaja tasu kahest komponendist fikseeritud summast 96 255 krooni ning võimalikust müügihinnast lähtuvast provisjonist (45 % kuni 55 % vastavalt müügihinnale). Samuti oli käsunduslepingu täitmise tasu maksmine seotud kinnistu faktilise müügiga. Maksuhalduri järeldus, et käsundustasu seostamine kinnistu müügiga viitab sellele, et tegemist oli näiliku tehinguga, on ebaõige. Vastupidiselt maksurevidendi seisukohale on just tavapärane olukord, kus käsundisaajal, kes kohustub vahendama kinnisasja võõrandmise tehingut, tekib õigus tasule alles tehingu tegemisel või sellele osundamisel. Antud juhul oli oluline osa käsunduslepingust suunatud kinnisasjale ostja leidmiseks ja tehingu ettevalmistamiseks. Sellele viitavad ilmekalt käsundisaaja lepingus loetletud ülesanded (lepingu p-d 1.1.2., 1.1.3. ja 1.1.4.) ning tasu arvestamise kokkulepe, mille kohaselt oluline osa tasust moodustub ja on seotud kinnistu eest saadavast müügihinnast. Sama põhimõte tuleneb ka VÕS § 628 lg 1 ja § 664 lg 1 ja lg 2. Nimetatud sätete kohaselt nii käsunduslepingu, mis on suunatud tehingu tegemisele, kui ka maaklerlepingu puhul tekib tasu saamise õigus üldreeglina tehingu tegemisel või sellele osundamisel. Seega tasu maksmine peale lepingu sõlmimist ja/või üksnes lepingu sõlmimisel on maaklerteenuse osutamisele suunatud käsunduslepingu puhul, aga ka käsunduslepingu puhul täiesti tavapärane, igapäevaselt praktiseeritav ja tuleneb muuhulgas ka seadusest. Tavade ja praktikaga kooskõlas olev ning otseselt seadusest tulenev tasu maksmise kord ei saa viidata tehingu näilisusele nagu ekslikult on leidnud maksuhaldur. R. V. peab kokkulepitud tasu käsundi täitmise eest igati põhjendatuks ja tavapäraseks sellise metsakinnistu võõrandamise eest sellise hinnaga. Maksuhaldur ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et selline tasu suurus oleks ebamõistlikult kõrge, tegemist on maksuhalduri meelevaldse ja kontrollimatu oletusega, millele ei saa rajada maksuotsust. Kokkuvõttes on R. V. seisukohal, et käesolevas menetluses on leidnud tõestamist tegelikkusel vastav asjaolu, et MTÜ Voore Vara Selts täitis nõuetekohaselt 03.11.2008. a sõlmitud käsunduslepingut ja oli õigustatud saama selle eest kokkulepitud tasu summas 476 255 krooni. Nimetatud tasu on otseselt kinnisasja võõrandamiseks tehtud vajalik kulutus, kuna ilma MTÜ Voore Vara Selts tegevuseta ei oleks kinnisasja võõrandatud hinnaga 1 000 000 krooni OÜ-le Metsnik. R. V. ise ei ole ostjat kinnistule leidnud ja ilma MTÜ-ta Voore Vara Selts poleks tehingut sündinud ja kinnistu müüki toimunud. Tasu OÜ-le Järveääre Arenduse summas 194 000 krooni metsamajandamise kava koostamise eest on seotud otseselt kinnisasja parendamisega. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ Järveääre Arenduse ei ole koostanud Hangalu-Mets metsamajandamise kava ning talle makstud summa 194 000 krooni ei ole seotud Hangalu-Mets metsakava koostamise ja kontrollmõõtmisega. R. V. tellis oma tuttava M. P. äriühingult (OÜ Järveääre Arenduse) suulise lepingu alusel metsamajandamise kava koostamine Hangalu –Mets kinnistu kohta. Vastavalt poolte kokkuleppele oli Järveääre Arenduse OÜ kohustuseks koostada tellijale, s.o. R. V.’le metsamajandamise kava Hangalu-Mets kinnistu kohta. Maksuhaldur on ise Maksuotsuses märkinud, et talle on vastav kava ka esitatud. Kuidas ja millistel asjaoludel OÜ Järveääre Arenduse kava sai, ei ole käesoleva menetluse teema. Lepingu täitmise tuvastamiseks on oluline tuvastada, kas OÜ Järveääre Arenduse on esitanud kava R. V.’le või mitte. Asjaolu, et kavas ei ole väidetavalt märgitud selle tellijat ja et OÜ Järveääre Arenduse ei ole enne kava koostamist ühtegi kava koostanud, ei anna alust väita, et 4 kava ei ole koostatud. Kava on füüsiliselt nii R. V.’le kui ka maksurevidendile esitatud, seega on leidnud tõendamist OÜ Järveääre Arenduse poolt oma lepingulise kohustuse täitmine. R. V. ei saa kommenteerida ega selgitada metsamajandamise kava koostamise tasu deklareerimist OÜ Järveääre Arenduse majandusaasta aruandes. Tegemist on asjaoluga, mille eest ei saa maksumaksja vastutada. Kokkuvõttes on antud juhul on mõlemad tehingu osapooled kinnitanud vastava kava tellimist ehk sellesisulise tehingu (suuliselt) sõlmimist ja on esitatud (paberkandjal) kava, mis kinnitab kohustuse täitmist ning müügilepingust nähtuvalt on ka toimunud kava tellija poolt selgesõnalise selgitusega tasu tasumine täitjale ehk kava koostajale. Nimetatud tasu on otseselt kinnisasja võõrandamiseks ja parendamiseks tehtud vajalik kulutus, mida on õigus müügihinnast maha arvata. OÜ-le Järveääre Arenduse ja MTÜ-le Voore Vara Selts tasutud summad ei ole liikunud tagasi R. V.’le ja tegemist ei ole tulumaksukohustuse vähendamisega. Maksuhaldur on Maksuotsuse lk 2 viimases lõigus leidnud, et ta ei pea tõendama asjaolu, et MTÜ-le Voore Vara Selts ja Järveääre Arenduse OÜ kantud summad liikusid uuesti tagasi R. V. kätte, kuna reeglina otsesed tõendid puuduvad. Vaide esitaja sellega ei nõustu. Maksuhaldur peab kõiki oma väiteid suutma tõendada ja Maksuotsus ei tohi rajaneda oletuslikele asjaoludele või maksuhalduri ebaõigetele ja emotsionaalsetele hinnangutele. Tegemist on täiesti meelevaldse oletusega, mille põhistamiseks ei ole maksurevidendi poolt isegi mitte viidatud mingitelegi tõenditele. Maksuhaldur ei saa ega ei tohi maksuotsuses lähtuda eeldusest, et toime on pandud maksupettus ja teenuseid ei ole osutatud ning müügihind liikus võib-olla maksumaksjale tagasi. Maksumenetluses on ka maksuhalduril kohustus oma järeldusi veenvate tõenditega põhistada, mitte lähtuda emotsionaalsest eeldusest, et käitutud on maksukohustust tahtlikult vähendades. Seega väites, et müügihind on liikunud tagasi R. V.’le, lasub maksuhalduril kohustus seda veenvate tõenditega põhistada, mitte lähtuda oletusest, et midagi võis toimuda. Nimetatud teenuste kohta on R. V. esitanud nii lepingud, teenuse osutamist tõendavad elektronkirjad, ütlused kui ka on leidnud tõendamist tasu maksmine teenuse osutajatele. Teenuse osutamist on kinnitanud oma ütlustega ka M. P., kes on mõlema teenuse osutaja juhatuse liikmeks, kelle kaudu juriidilised isikud tegutsesid. Asjaolu, et juriidilist tausta ja eriteadmisi mitteomav isik ei suuda maksumenetluses anda juriidiliselt täpse sõnastusega vastuseid, ei viita kindlasti asjaolule, et tehinguid ei ole toimunud. Kokkuvõtteks on R. V. kindlal seisukohal, et ta on õigesti kajastanud 2009. aasta tuludeklaratsioonides nii oma tulusid kui ka lubatud mahaarvamisi ning maksuhalduril puudub vajadus ning ka maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS) tulenev alus maksusumma täiendavaks määramiseks. R. V. on makse tasunud vastavalt kehtivale seadusele. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et Maksuotsus on õiguspärane, põhjendatud ja maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Samuti puuduvad alused Vaideotsuse tühistamiseks, mistõttu vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kuna esitatud kaebus on peaaegu identne 30.07.2012 esitatud eriarvamusega ning 01.11.2012 esitatud vaidega, siis otstarbetu kordamise vältimiseks vastustaja ei hakka Maksuotsuses ja Vaideotsuses kaebaja väidetele vastatut uuesti üle kordama, vaid esitab lühidalt enda seisukohad kaebuses tõstatatud probleemidele ning viited, kus Maksuotsuses ja Vaideotsuses on vastavaid asjaolusid juba käsitletud. Vastustaja ei nõustu kaebuse p-s 1 toodud üldsõnalise etteheitega nagu maksuhaldur oleks rikkunud Maksuotsust tehes MKS § 11 lg-s 1 sätestatut ning kergekäeliselt jätnud kõrvale kõik maksukohustust vähendavad asjaolud ning muid asjaolusid tõlgendanud maksumaksjale kahjulikult. Lähemalt on vastustaja seisukohta põhjendatud Vaideotsuse p III alap-s 1. Kokkuvõtvalt on Maksuotsust tehes arvestatud kõiki tähendust omavaid asjaolusid ning 5 sealjuures nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, milles saab veenduda Maksuotsusega tutvudes. Vastustaja on endiselt seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud MTÜ Voore Vara Selts poolt (juhatuse liikme M. P. isikus) kaebajale 03.11.2008 käsunduslepingus märgitud teenuste osutamine, mistõttu ei ole põhjendatud nende teenuste väidetava osutamise eest MTÜ-le Voore Vara Selts tasutud 476 255 krooni (30 438,24 euro) mahaarvamine kinnistu Hangalu-Mets müügihinnast. Sellele seisukohale on vastustaja asunud Maksuotsuse p II alap-s 1 ja p-s III kajastatud asjaoludele tuginedes. Kaebuse p-s 2 esitatud väidetele on vastustaja põhjaliku vastuse andnud juba Vaideotsuse p III alap-s 2. Kokkuvõtvalt vastustaja märgib, et MTÜ Voore Vara Selts ei hankinud Lääne Maavalitsuse kui hüpoteegipidaja nõusolekut nagu käsundusleping ette nägi ning maksumenetluse käigus ilmnes, et seda nõusolekut ei olnud kinnistu võõrandamiseks ka vaja (tl 45-49; kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-d 3.1. ja 3.2.). Nimetatud nõusolek hangiti Lääne Maavalitsuselt alles hiljem kinnistu uue omaniku OÜ Metsnik poolt /tl 50/. Kinnitust ei ole leidnud ka MTÜ Voore Vara Selts poolt muu müügiks vajaliku dokumentatsiooni ja kooskõlastuse tagamine. Kuigi käsunduslepingu kohaselt oleks M. P. pidanud tagama tehingu notariaalse vormistamise, siis viimane ei osalenud notari juures müügilepingu sõlmimisel ning kaebaja ei osanud 30.01.2012 seletusi andes /tl 11-112/ öelda ka, kes pani kinni aja notari juures. Puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid, et M. P. suhtles notariga. Samuti ei ole kaebaja 30.01.2012 seletuste kohaselt mingit dokumentatsiooni M. P.ele üle andnud, kuigi käsunduslepingu kohaselt kaebaja pidi seda 13.11.2008 tegema ning käsundusleping pani käsundisaajale kohustuseks kinnistu dokumentatsiooni tutvustamise võimalikele ostjatele. Ühtlasi maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei kinnita, et MTÜ Voore Vara Selts leidis kinnistule Hangalu-Mets ostja ning korraldas nendega lepingu sõlmimise nagu käsundusleping ette nägi. Lisaks väärib eraldi märkimist, et väidetavalt osutatud teenuste eest kaebaja väga vana tuttava M. P.e ühingule MTÜ Voore Vara Selts makstud tasu suurus oli ilmselgelt ebamõistlik – umbes 48% kinnistu müügihinnast ehk 476 255 krooni. Kõnealuse kinnistu müügitehingus OÜle Metsnik vahendusteenust osutanud Mart Eriku 17.11.2011 seletuse kohaselt /tl 108-109/ oli tema komisjoni tasu antud kinnistu puhul 2,5% ehk 25 000 krooni ning normaalne vahendustasu on kuni 3% ning levinud on ka 5%. Seega käsunduslepingus nimetatud vahendustasu suurus ületab protsentuaalselt kinnisvara turul levinud vahendustasu suurust ca 10 korda ning konkreetse tehingu puhul kinnistu ostjale maakleriteenust osutanud isiku tasu ca 20 korda. Samas kaebaja ise sai müügihinnast endale üksnes 52 000 krooni (ca üheksa korda väiksema summa kui vahendustasu). Ei ole eluliselt usutav, et kinnistu müüja on nõus maksma võrreldes tavapärase vahendustasuga niivõrd kõrget vahendustasu, saades ise võrreldes müügihinnaga (1 000 000 krooni) tehingu toimumisest peaaegu olematut kasu. Seda enam, et kaebaja põhjendas nii suurt vahendustasu sellega, et tehingu asjaajamine jäi M. P. ühingu kanda, kuid senini ei ole leidnud kinnitust, et viimane seda oleks ka teinud. Vastustaja on seisukohal, et kinnitust ei ole leidnud OÜ Järveääre Arenduse poolt (juhatuse liikme M. P. isikus) kaebajale metsakava koostamine ja kontrollmõõtmiste tegemine, mistõttu ei ole põhjendatud OÜ-le Järveääre Arenduse tasutud 194 000 krooni (12 398,86 euro) mahaarvamine kinnistu Hangalu-Mets müügihinnast. Sellele seisukohale on vastustaja asunud Maksuotsuse p II alap-s 2 ja p-s III kajastatud asjaoludele tuginedes. Kaebuse p-s 3 esitatud väidetele on vastustaja enda seisukohad andnud Vaideotsuse p III alap-s 3. Kokkuvõtvalt puuduvad igasugused dokumendid (arve, lepingud jne), mis kinnitaksid OÜ Järveääre Arenduse poolt metsakava koostamist ja kontrollmõõtmiste tegemist. M. P. lubas küll 20.02.2012 seletusi andes /tl 130-131/ esitada tehtud tööde kohta väidetavalt koostatud kalkulatsioonid, kuid seda ei ole senini tehtud. Kuigi M. P.e 20.02.2012 seletuse kohaselt esitati vastav kalkulatsioon ka kaebajale, siis viimase 30.01.2012 seletuse kohaselt temal metsakava tegemise ja kontrollmõõtmisega seonduvad dokumendid puuduvad. Samuti M. P. 6 kasutas 20.02.2012 seletuste kohaselt väidetavalt metsamajandamiskava koostamisel kaardimaterjali ja puistulist koosseisu ühelt vanalt metsakavalt, mida samuti ei olnud tal maksuhaldurile esitada. M. P. ei mäletanud ka isiku nime, kellega ta väidetavalt kinnistul mõõtmisi teostas. Samuti ei nähtu metsakava koostamine ka OÜ Järveääre Arenduse käibedeklaratsioonidest ja 2008. aasta majandusaasta aruandest /tl 168-177/. M. P. esitas üksnes koopia Hangalu-Mets metsamajandamiskavast, millel puudusid koostaja rekvisiidid, koostajad, välitööde tegemise ja kava koostamise kuupäev /tl 121-129/. Antud koopia on aga identne maksuhaldurile esitatud OÜ Terrapro poolt AS Fest Forest tellimusel 2008. aastal koostatud kavaga (v.a. see, et M. P. esitatud kava koopial puudusid koostaja nimi, rekvisiidid, välitööde tegemise ja kava koostamise kuupäev; tl 96-104) ning puuduvad täiendavad tõendid, mis kinnitaksid, et koopia oleks ikkagi koostatud OÜ Järveääre Arenduse poolt. Arvestades, et OÜ Terrapro poolt kava koostamine toimus ajal, mil kinnistu omanikuks oli kaebaja, on alust arvata, et kaebaja oli selle kava olemasolust teadlik ning tal oli see kava olemas, mitte ei tellinud ta kava OÜ-lt Järveääre Arenduse. Märkimist väärib ka asjaolu, et kinnistu müügitehingu tegemiseks kontrollmõõtmisi ja metsakava vaja ei ole ning M. E. 17.11.2011 seletuste /tl 108-109/ kohaselt on parimad kinnistud need, millel puudub metsamajandamiskava. Samuti lähtuvalt OÜ Fest-Forest seletustest /tl 114-115, 133-134/ on metsamajandamiskava hinnad üldiselt 10-19 eurot/hektar (156 kuni 297 krooni) ning nende poolt tellitud Hangalu-Mets metsamajandamiskava koostamise teenuse hinnaks oli 150 krooni/hektar. Samas väidetavalt OÜ-lt Järveääre Arenduse saadud sama kinnistu metsamajandamiskava koostamise hinnaks tuleks 3450 krooni/hektar (kokku 194 000 krooni). Ei ole eluliselt usutav sellise müügiks mittevajaliku teenuse soetamine tavapärasest hinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Samuti on eeltoodu valguses ebausutav kaebaja väide, et antud kulu oli otseselt seotud kinnisasja parendamisega. Vaideotsuse p III alap-s 4 on vastuseks kaebuse p-s 4 märgitule selgitatud, et ainuüksi otseste tõendite puudumine kaebajale raha tagastamise fakti kohta ei kõrvalda maksupettuses osalemise kahtlust, mis on tekkinud teiste Maksuotsuses käsitletud tõendite põhjal. Kuna vaidlusaluste tehingute tegemine kinnitust ei leidnud ning kaebaja ammuse tuttava M. P. ettevõtetele MTÜ Voore Vara Selts ja OÜ Järveääre Arenduse tasuti tegelikkuses mitte osutatud teenuste eest, on tõenäoline, et tasutud summad jõudsid kaebaja käsutusse ning neid saab lugeda kaebaja tuluks. Isegi, kui kaebaja otsustaski mingil põhjusel jätta tasutud summad enda tuttava ettevõtete käsutusse, kuigi viimased kaebajale vaidlusaluseid teenuseid ei osutanud, siis ikkagi puudub alus lugeda neid summasid kinnistu müümisega seonduvaks kuluks ning kaebaja oleks pidanud esmalt ettevõtete käsutusse antud summadelt tasuma tulumaksu. Lisaks Maksuotsuse tühistamisele on kaebaja taotlenud ka Vaideotsuse tühistamist. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt kaebuse võib muuhulgas esitada ka vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebusest ei nähtu kaebaja poolseid põhjendusi, kuidas Vaideotsus oleks tema õigusi rikkunud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja on üksnes esitanud üldsõnalise väite, et tema hinnangul on Vaideotsuse tegemisel jäetud järjekindlalt arvestamata maksukohustust vähendavad asjaolud ja kõiki asjaolusid on tõlgendatud maksumaksja kahjuks ning otsus on rajatud maksuhalduri oletustele, kuid väite kinnituseks ei ole toodud ühtegi konkreetsemat näidet või tõendit. Seetõttu asub vastustaja seisukohale, et Vaideotsuse tühistamise nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 7 1. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel keskne vaidlusküsimus: kas MTÜ-le Voore Vara Selts tasutud 476 255 krooni ja OÜ-le Järveääre Arenduse tasutud 194 000 krooni olid kinnistu Hanglu-Mets müügiks vajalikud ja põhjendatud kulud. Sealjuures on kaebuse esitaja ja vastustaja oluline erimeelsus eelkõige selles, kas R. V. on saanud teenused nimetatud äriühingutelt. Kaebaja leiab, et teenuste saamine MTÜ-lt Voore Vara Selts ja OÜ-lt Järveääre Arenduse on tõendatud ning neile äriühingutele tasutud summade näol oli tegemist kinnistu Hanglu-Mets müügiks vajalike ja põhjendatud kuludega. Samuti on R. V. seisukohal, et maksuhaldur on rikkunud MKS § 11 lg 1 sätestatud põhimõtet ning maksuhaldur on kogu uurimise ja selle järeldused teinud meelevaldselt, eesmärgiga määrata tasumisele kuuluv täiendav maksusumma. Kaebaja arvates on kõiki asjaolusid tõlgendatud maksumaksja kahjuks, saavutamaks võimalikult suurt maksusummat. Vastustaja on jäänud kõigi Maksuotsuses ja Vaideotsuses esitatud põhjenduste ja järelduste juurde ning vaidleb kõigile kaebaja etteheidetele vastu, pidades vaidlustatud haldusakte õiguspärasteks. 2. HMS (kohaldatav MKS § 45 alusel) § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Halduskohtumenetluses kehtib põhimõte, et iga menetlusosaline peab oma väiteid tõendama. Kohus märgib kõigepealt, et R. V. kaebuses esitatud etteheited on sisuliselt samad, mis kaebaja esitas oma eriarvamuses Kontrollaktile, ja kohtukaebus on praktiliselt kattuv tema vaidega Maksuotsuse peale. Samas ei ole kaebaja toonud põhjendusi, kuidas Vaideotsus vaidemenetluse esemest sõltumatult tema õigusi rikub. Kohtuistungil kaebaja kinnitas, et ta on Vaideotsuse tühistamist taotlenud õigusselguse põhimõttest lähtudes, kuna Vaideotsus on väidetavalt samade puudustega, mis Maksuotsus - selle tegemisel on samuti jäetud arvestamata maksukohustust vähendavad asjaolud, kõiki asjaolusid on tõlgendatud maksumaksja kahjuks ning otsus on rajatud maksuhalduri oletustele. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul keeruline kontrollida, kas vastustaja on vaidlustatud haldusaktides kõiki kaebaja vastuväiteid käsitlenud ja nende mittearvestamist põhistanud. 3. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Maksuotsuses ja Vaideotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme ja sellekohast kohtupraktikat, poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et antud juhul R.V. ei ole suutnud tõendada, et maksusumma määrati talle tasumiseks valesti. Ka kohtu arvates on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased, mis vastavad nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-des 46, 95, 149 jm sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Kohus ei ole tuvastanud maksuhalduri tegevuses niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist. Järelikult Maksuotsus ega Vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja nende tühistamiseks puudub seetõttu alus. 4. Vastavalt MKS §-le maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte järgi 8 maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1); Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (lg 2). MKS § 59 lg 1 kohaselt tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, vallavõi linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on maksuhaldurile pandud küll kohustus asja igakülgseks uurimiseks/tuvastamiseks, kuid talle on antud ka piisav kaalutlusruum (vt ka MKS § 12) oma ülesannetel täitmiseks sobivate abinõude valikul ja kohaldamisel. Samas lasub maksukohustuslasel aga kohustus oma majandustehinguid dokumenteerida ja kirjendada (RPS § 6), samuti kaasaaitamiskohustus, raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus ning dokumentide säilitamise kohustus (MKS §-d 56-58). Kohtu arvates on R. V. ja tema väidetavad tehingupartnerid neid seadusest tulenevaid kohustusi ebapiisavalt täitnud, mistõttu on vastustajale antud juhul tehtud raskeks ka seadusega pandud ülesannete täitmine. Sellele vaatamata puudub igasugune alus öelda, et LÕMTK ei ole välja selgitatud tegelikku olukorda ega tuvastatud õigesti olulisi asjaolusid ning et vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja maksukohustust vähendavad asjaolud. 5. Kohus peab eeltooduga seonduvalt vajalikuks rõhutada, et vastavalt MKS § 92 lg-le 3 tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. On loomulik, et näilike tehingute puhul püüavad asjaosalised jätta muljet reaalsetest tehingutest ja tegelikke asjaolusid varjata. Seepärast pelgalt väidetavate tehingupoolte suulised kinnitused tehingu toimumise kohta, mõned formaalsed dokumendid (nt antud juhul käsundusleping) jms on ebapiisavad, kui muud asjaolud, objektiivsed ja otsesed, aga ka kaudsed tõendid tehingute tegelikku toimumist ei toeta. Oluline on sealjuures märkida, et maksuhaldur on käesoleval juhul nõuetekohaselt hinnanud kõiki vaidlusaluses maksumenetluses kogutud/esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kuna antud juhul R. V. poolt Hangalu-Mets kinnistu võõrandamiseks väidetavalt vajalike teenuste soetamine MTÜ-lt Voore Vara Selts ja Järveääre Arenduse OÜ-lt ei leidnud maksumenetluses tõendamist (vastav argumentatsioon on Maksuotsuses toodud), siis ei saa ka kinnistu müügihinnast eelnimetatud isikutele raha tasumist käsitada maksukohustust vähendava asjaoluna. Kaebusest ei nähtu, millise muu väidetavalt maksukohustust vähendava asjaolu on vastustaja jätnud tähelepanuta. 6.

§ 165

, mis käsitleb kohtuotsuse põhjendavat osa, lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus jagab kõiki vastustaja seiskohti. Kohus nõustub täielikult LÕMTK põhjenduste ja järeldustega Maksuotsuses ning MTA põhjenduste ja järeldustega Vaideotsuses, samuti vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud kaebuse kohta esitatud selgitustes ja vastuväidetes. Arvestades menetlusosaliste seisukohtade üksikasjalikkust, nende esitamist käesolevas kohtuotsuses praktiliselt terviklikult (kohtu poolt on need üksnes mõnevõrra lühemaks 9 redigeeritud ja tõenditele osundamise korral vastavate toimikulehtede viidetega varustatud), siis olukorras, kus kohus jagab MTA seisukohti, järgib vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendusi, puudub igasugune ratsionaalne mõte veel igale kaebaja väitele/seisukohale uuesti oma sõnadega vastata, nende ekslikkust näidata. Kohus rõhutab, et maksuhaldur on kõigile kaebaja etteheidetele vastanud ja kõiki tema väiteid põhjalikult käsitlenud, oma seisukohti tõenditega põhistanud. Neil asjaoludel kohus kohaldab uuest

-st tulenevat menetlusökonoomikast kantud põhimõtet ja kasutab seaduslikku alust piirduda R. V. kaebuse rahuldamata jätmisel vaid siinjuures toodud tõdemustega. 7.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud.

§ 109

lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et antud juhul jääb R. V. kaebus rahuldamata ja MTA ei ole menetluskulunõuet esitanud, siis ei tõusetu neile menetluskulude väljamõistmise küsimus. Seega kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo kohtunik 10