← Eesti

3-13-2292/4

Obsah (5)§ 121§ 44§ 41§ 45§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13- 2292 Haldusasi A.D.i kaebus Tallinna linnavolikogu valimis

§ 121lg 2 p 1; § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

  1. 31.10.2013 sai kohus A.D.i kaebuse, milles on märgitud, et seoses sellega, et Tallinna vangla ei võimaldanud kaebajal osaleda 20.10.2013 Tallinna linnavolikogu valimistel, palub kaebaja annulleerida Tallinna linnavolikogu valimiste tulemused, samuti teostada ümbervalimised, milles on kaasatud kaebaja hääletamistulemus. Kaebaja leiab, et kuna ta on Eesti Vabariigi kodanik, siis omab ta võrdväärselt kaaskodanikega õigust hääletada „minu poliitiliste vaadetega kattuvaid kandidaate, kes mõjutavad minu kodulinna Tallinna tulevikku“.
  2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-le 120 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. KOHUS LEIAB 3. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis,

§-st 38 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada eelkõige

§ 121lõige 2 punktide 1 ja 2 alusel.

Nimetatud sätetest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, ning kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 4. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1), s.t juhul, kui vaidlustatud akt või toiming vahetult rikub isiku õigusi või piirab vabadusi. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud.

§ 41

lg 3 kohaselt kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohustamiskaebuse aluseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada seoses kaebuses näidatud „elusündmusega“ ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega.

  1. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud nõude - annulleerida valimiste tulemused ja teostada ümbervalimised. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 reguleerib hääletamis- ja kandideerimisõigust. Selle paragrahvi lg 4 sätestab selgelt, et hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kuna kaebaja puhul on tegemist Tallinna vangla kinnipeetavaga, siis ei ole kaebajal seadusest tulenevalt õigust osaleda valijana kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. See omakorda tähendab, et kaebajal ei saa olla tekkinud ka subjektiivset õigust valimistulemuste vaidlustamiseks ja uute valimiste (ümbervalimiste) korraldamise taotlemiseks, sest tema subjektiivseid õigusi valimiste läbiviimisega seoses ei ole rikutud. Aga isegi siis, kui vangla oleks kaebajat õigusvastaselt takistanud valimistel hääletamast, ei oleks vangla peale esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, st valimistulemuste annulleerimist ja „ümbervalimiste“ läbiviimist.
  2. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebusest ei ilmne, et A.D. oleks nimetatud korda vangla toimingu vaidlustamisel järginud. Seega oleks kaebuse tagastamise täiendav alus

§ 121

lg 1 p 4 – kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 7. Täiendavalt selgitab kohus, et

§ 45

lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib isik esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Samas tuleb

§ 38

lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, ehk, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. Seega tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Riigikohus on varem tõdenud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, 2 kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Seega tegemaks kindlaks, et isikul on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, peab kaevatav haldusakt või toiming olema kõigepealt nimetatud isikusse puutuv ja teiseks, selle haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamisest (juriidilise fakti tuvastamisest) peab isikule sündima õiguslik kasu, st tuvastamisnõude rahuldamine peab aitama tal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta/taastada. Kuna käesoleval juhul isikul selline subjektiivne õigus, mida kohus kaitsma peaks, puudub, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Et kaebuse esitajal ei ole kohtulikult kaitstavat subjektiivset õigust ega esine ka põhjendatud huvi

§ 38

lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes, siis leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Järelikult kõike eeltoodut arvestades tuleb A.D.i kaebus tagastada läbivaatamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.