Obsah (8)

§ 363§ 73§ 14§ 81§ 32§ 56§ 57§ 44

1-12-10731 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 12. august 2013.a, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja 1-12-10731 (10940000001) Kohtukoosseis

§ 363

lg 1 järgi ja AS Reiden Dolomiit süüdistuses

§ 363

lg 2 järgi Prokurör Merry Tiitus, ringkonnaprokurör Süüdistatavad Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Kuriteo kvalifikatsioon: Arvo Erissaar xxxx 36307204211 xx xx xx x xxxxxxxxx

§ 363

lg 1 Nimi: Asukoht ja aadress: Äriregistri kood: Karistatus: Kuriteo kvalifikatsioon: Esindaja: Esindaja isikukood: AS Reiden Dolomiit xxxxxxxxxx xxxx xx

§ 363lg 2 xxxxxxxxx 36105314230 Kaitsjad Vahur Krinal, van.-adv.

määratud korras (A. Erissaar); Martin Triipan, van.-adv. kokkuleppel (AS Reiden Dolomiit) Kannatanu, tsiviilhageja xxxxxxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 –313, § 180 lg 1 kohus 1 / 20 1-12-10731 otsustas: 1. Arvo Erissaar esitatud süüdistuses

§ 363

lg 1 alusel süüdi tunnistada ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (keskmine päevamäär 62 eurot), s.o summas 12 400 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta täies ulatuses rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. AS Reiden Dolomiit esitatud süüdistuses

§ 363

lg 2 alusel süüdi tunnistada ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 000 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta täies ulatuses rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Tsiviilhagi jätta rahuldamata.
2. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetutelt menetluskulud riigituludesse: - Arvo Erissaarelt sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega 480 eurot, kaitsja Vahur Krinali poolt osutatud riigi õigusabi kulu 648 eurot ja toimiku koopiate kulu 45 eurosenti; - AS Reiden Dolomiit sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega 480 eurot ja toimiku koopiate kulu 45 eurosenti. AS Reiden Dolomiit kaitsjakulud jätta AS Reiden Dolomiit kanda KrMS § 180 lg 1 alusel
3. Tõkendeid kohaldatud ei ole.
4. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 12.08.2013.a kell 15:
6. 2 / 20 1-12-10731 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Pärnu kohtumaja kantselei kaudu alates 22.august 2013.a. kell 16:
7. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Arvo Erissaar´ t süüdistatakse selles, et tema olles ajavahemikul 02.05.1996 kuni 07.06.2010 AS Reiden Dolomiit juhatuse ainuliige ning jagades äriühingu juhtimise kõrvalt ettevõttes töökäske ning suuniseid kaevandustegevuse valdkonnas, olles seega

§ 14

lg 1 nimetatud isik, kes tegutses juriidilise isiku huvides, korraldas ajavahemikul 01.01.2006- 31.12.2008, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, AS Reiden Dolomiit poolt kaevandamistöid väljaspool 30.06.2005. a Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud „Maavara kaevandamise luba KMIN- 083“ määratud mäeeraldist plokkides nr 1, 8, 12, 13, 16, 24, 16 (väljaspool taotlust) 44 288 m³ mahus. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Eelkirjeldatud tegevusega- kaevandamisloata kaevandamisega- rikkus Arvo Erissaar maapõueseaduse §- i 25 lg 1, mille kohaselt tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Seega Arvo Erissaar, pani toime

§ 363

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so looduskasutusloata tegutsemise, kui see luba oli nõutav. AS-i Reiden Dolomiit süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme Arvo Erissaare tahtliku tegevuse läbi, kes tegutses juriidilise isiku huvides, teostas ajavahemikul 01.01.200631.12.2008, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kaevandamistöid väljaspool 30.06.2005. a Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud „Maavara kaevandamise luba KMIN- 083“ määratud mäeeraldist plokkides nr 1, 8, 12, 13, 16, 24, 16 (väljaspool taotlust) 44 288 m³ mahus. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Eelkirjeldatud tegevusegakaevandamisloata kaevandamisega- rikkus AS Reiden Dolomiit maapõueseaduse §- i 25 lg 1, mille kohaselt tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Seega AS Reiden Dolomiit, pani toime

§ 363

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so looduskasutusloata tegutsemise, kui see luba oli nõutav. Kohtuistungil uuritud tõendid:

1. AS Reiden Dolomiit äriregistri väljatrükid (I kd tl 69-72)
2. Maavara kaevandamise luba välja antud 30.06.2005.a AS-le Reiden Dolomiit ning selle lisana karjääri skeem ja geoloogiline läbilõige (I kd tl 73-74, 75, 76). AS Reiden Dolomiit ja lahtrisse nr 6 on kirjas aktiivsed varud, kus on ära toodud kuupmeetrise täpsusega turbevaru ja reservvaru maht. P 6.3 on toodud kaevandatavate varude mahud mis on 1737,3 m
3. P 7.2 on ära toodud kaevandamise aastatoodang ja see maksimaalne ja minimaalne aastatoodang ning antud loa kehtivus on 03.05.2019.a Antud kaevandamise loa osadeks on mäeosade plaan, mis paneb paika mäeeraldise horisontaalsed piirid, kus on tingmärgid, kus on piir ja kus on teenindusmaa piir ja karjääri bioloogiline läbilõige, mis on samuti kaevandamise lahutamatu osa. Lühend Ta - on aktiivne tarbevaru ja Ra - on passiivne tarbevaru ja muu on läbilõikel tingmärgid. Süüdistaja seisukohalt on tegemist ühe kesksema dokumentaalse tõendiga.
4. Maa-ameti poolt koostatud kaevandamistegevuse aerokontrolli projekt nr 13 (I kd tl 77-82). Nimetatud dokument oli kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. See dokument on koostatud 12.05.2009.a teostatud ülelennu alusel ja mille tulemusena Maa-amet tuvastas kaevandamise väljaspool mäeeraldist, siia juurde kuuluvad teatavad skemaatilised pildid, kust on näha kaevandamise asukoht ja maht. Tl 82 kohaselt on märgitud, et ülekaevandamine on toimunud 3 / 20 1-12-10731 kagunurgas pindalaliselt 0,37 hektaril. Vastavate arvutiprogrammidega on arvutatud väljaspool mäeeraldise piiri kaevandatud pinnase maht. Loata on maavara kaevandatud sell järgi vähemalt 42 300 m
6. 12.04.2010.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotode ja skeemiga (I kd tl 8392). Vaatluse juures viibis ka AS Reiden juhataja A.S. Fotodel on punasega fikseeritud ülekaevandamise kohad - fotod 5 ja foto nr 6 kohaselt, alates puust on ülekaevandamine. Protokolli kohaselt sündmuspaika fotografeeriti fotoaparaadiga Olympus 580 SW ja koordinaate võeti portatiivse GPS seadmega Garmin Oregon
7. Vaatluse tulemusena on koostatud skeem, milles fikseeritud ülekaevandamise ala. Koordinaatide geograafilistest ristkoordinaatideks ümberarvutamiseks kasutati internetipõhilist vabavaralist kalkulaatorit Geo Konverterit. Samuti kasutati 50m taadeldud mõõdulinti.
8. 2010 OÜ Inseneribüroo Steiger Anelema dolokarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist maavara mahu seletuskiri (Töö nr 10/0541). (I kd tl 93-106, 109 maavara mahu arvutuste plaan väljaspool kehtivat mäeeraldist KMIN-083; geoloogilised läbilõiked ja mäeeraldise plaan tl 134).
9. OÜ Georite 21.12.2005.a koostatud Dolomiidikarjääri maaala plaan nr 05141, töö tellijaks on AS Reiden Dolomiit (I tl 107). Tegu on OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirja ühe alusplaaniga, mis võeti seletuskirjas mahtude ja ülekaevandamise ala määramise aluseks.
10. OÜ Georite 25.04.2006.a. koostatud maa-ala plaani töö nr 06039, töö tellijaks on AS Reiden Dolomiit (I kd tl 108). Tegu on OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirja ühe alusplaaniga, mis võeti seletuskirjas mahtude ja ülekaevandamise ala määramise aluseks.
11. OÜ Georite poolt koostatud mäetööde arengukava 2007.a, koostatud 04.12.2006.a (I kd tl 110, 155). Tegu on OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirja ühe alusplaaniga. Võrreldes eelnevate plaanidega on ülekaevandamise ala laienenud.
12. OÜ Georite poolt koostatud mäetööde arengukava 2009.a.30.11.2009 (I kd tl 111). Plaani kohaselt on ülekaevandamise ala veelgi laienenud.
13. A.Erissaare kohta tõend isiku maksustatava tulu kohta (I kd tl 112-113)
14. AS Reiden Dolomiit 2009 majandusaasta aruandest väljatrükk (I kd tlk 114-115) ja 2012.a kohta (I kd tl 160-162)
15. Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise kolm protokolli - 15.08.2007.a, 19.12.2008.a, 15.10.2009.a (I kd tl 116-119): - 15.08.2007.a protokolli kohaselt kontrolliti käsi GPS seadmega, kuid suure vea tõttu (täpsus ca 5m) polnud võimalik tuvastada piiriületust. Astang on ca 15 meetri kõrgune ja on tekkinud aastaid tagasi, käesoleval ajal pole tehtud käesolevas piirkonnas kaevetöid. Visuaalse kontrolli põhjal ei saa seda ka väita, sest astangu ääred on taimestik ja puud, mis viitavad aastate pikkusele puutumatusele. Samuti on võimalik rikkumised kaevandamisel aegunud, ning pole võimalik kontrollida tagantjärgi tol ajal kehtivaid nõudeid. Samuti on märgitud, et mäeeraldisel ei ole tähistust, kuid samas on leitud ka, et seaduslikul tasandil hetkel ka selleks täpsemad nõuded puuduvad. Märgitud on samuti, et hetkel ei ole võimalik nn astangu ligiduses oleval maa-alal korrastamine, sest seal algab uuesti kaevandustegevus. Aastal 2006 kaevandati 199 tuh.m3 ja sellega kaevandamise piirkogust ületatud pole; - 19.12.2008.a protokolli kohaselt on ettevõtte 2008.a aastal kaevandanud 188 227 m3 dolomiiti ja on leitud, et sellega aastast kaevandamise määra ületatud ei ole; - 15.10.2009.a protokolli kohaselt on leitud, et maavara kaevandamisloas aastaseid kaevandamiskoguseid ületatud pole ja keskkonnaalaseid rikkumisi kontrolli käigus ei tuvastatud.
16. 06.07.2012 õiend selle kohta kui palju deklareeritud ja tasutud Anelema kaevandatud dolokivi eest kaevandamise tasu ja samuti ka maksekorraldus 10.05.
17. aastast. 894,784 krooni tasumise kohta kontole, mis on seotud Keskkonnatasu maksmisega (I kd tl 120-122). 2007.a on näidatud õiendiga deklaratsioonides väljaspool mäeeraldist 1000 m3 ja selle eest on tasutud 60000 krooni ja 2008.a on väljaspool on väljastpoolt mäeeraldist deklareeritud 17200 4 / 20 1-12-10731 m3 ja selle eest on tasutud 1118000 krooni. Kõikide koguste pealt kuulub maksmisele ühekordne keskkonnatasu ja ületatud koguste osas tuleb juurde maksta veel neljakordne keskkonnatasu.
18. Maavarade kaevandamise luba KMIN-083, mis on antud 27.09.2012.a ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27.09.2012.a käskkiri nr 886, millega on muudetud kaevandamise luba KMIN 083 (I kd tl 123-133,). Käskkirjas on muuhulgas märgitud tl 128, et taotluse menetlemise kestel algatati kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, mis võimaldab kaevandamistegevust. Käskkirja (tl 131) kohaselt tagatakse AS Reiden Dolomiit kaevandamisloa KMIN-083 laiendamisega Anelema dolokivimaardlas oleva maavaravaru ammendumine, millega on tagatud säästlik maavaravaru kasutamine, välditud on majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke.
19. Väljaprint Maaameti Geosüsteemi rakendusest (I kd tl 135). Selle kohaselt on kaevandamisloa muutmisega kaevandamisala laiendatud.
20. Keskkonnaministeeriumi 12.04.2012.a kiri 11-2/828-7, millega on kinnitatud keskkonnamõju hindamise aruanne (I kd tl 136-139), millega on kinnitatud keskkonnamõju hindamise aruanne ja selle piirkonnas on seeläbi maavarade kaevandamine keskkonnanõuetega kooskõlas.
21. Nurme Teedeehitus OÜ väljastatud kaevandamisluba KMIN-121 ja väljavõte Maaameti rakendusest (I kd tl 140-145). Nurme Teedeehitus OÜ väljastatud kaevandamisluba KMIN121 katab ära varsema kokkupuute punkti, mis näitab, et kogu see ala on mõeldud tänasel päeval väljakaevandamisele.
22. Spetsialist E. N kirjalik seisukoht (I kd tl 146-147).
23. Ekspert V P seisukoht (I kd tl 149-152)
24. 27.09.2007 Keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 1071Anelma dolokivimaardla varu osalise ümberhindamise ja keskkonnaregistri andmete muutmise kohta (I kd tl 153-154). Käskkirjaga tehti otsus hinnata OÜ Inseneribüroo Steiger töö järgi seisuga 01.07.2007.a Anelema dolomiidimaardlas 7,78 ha pindalal kõrgemargilise ehitusdolokivi passiivse tarbevaru koguses 778 tuh m3 ümber aktiivseks tarbevaruks.
25. OÜ Inseneribüroo Steiger topograafiline ja varu arvutuse plaan 09.07.2007, mis oli käskkirja 27.09.2007.a. nr. 1071 aluseks (I kd tl 156)
26. Tunnistaja A S ütlused.
27. Tunnistaja L N ütlused.
28. Asjatundja E Ne ütlused.
29. Süüdistatava OÜ Reiden Dolomiit esindaja A S ütlused.
30. Süüdistatava Arvo Erissaare ütlused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüdistused esitatud kvalifikatsioonides on tõendamist leidnud. Sissejuhatavalt käesolev episood on eeskätt tõendatud asjatundja E. Nne ja OÜ Ge markšeider mõõdistustega ning süüdistatava A. Erissaare ütlustega. E. Niitlaane kohtuistungil kinnitas, et OÜ Georite mõõdistuste järgi on aastate lõikes mäeeraldise piiri ületatud. Vaidlus puudub selles, et mõõdistusi telliti AS Reiden Dolomiit poolt regulaarselt kaevandamistegevuse ja kaevandamisloaga määratud alal. OÜ Georite kui litsentseeritud ettevõtte mõõdistustes kahtlemine kriminaalmenetluse eseme tähtsaima asjaolu seisukohast on hüpoteetiline ka asjatundja selgituste järgi. Ja isegi kui arvestada asjatundja poolt öeldud hüpoteetilisi kahtlusi, jäi ka asjatundja kohtus selle juurde, et igal juhul on mäeeraldise piire ületatud ka hüpoteetiliste kahtluste kinnitusel. Seega OÜ Georite mõõdistused tõendavad esitatud 5 / 20 1-12-10731 süüdistuste järgi loata kaevandamist. Teiseks peaasjalikult kinnitab süüdistuse paikapidavust süüdistatava ütlused - A. Erissaar, kes ettevõtte huvides tegutsedes vastutas selle eest, et mäeeraldise piire ei ületataks. Tema ütluste järgi tema aga perioodiliste markšeideri joonistega väga ei tutvunud ja neid endale aastate vältel selgeks ei teinud. Sellist tegevust ei saa mõistlikult pidada eksimuseks koosseisu asjaolude suhtes, s.o koosseisu suhtes kaudne tahtlus, kuivõrd selline suhtumine oli A. Erissaarel pikema perioodi jooksul süüdistuses toodud ajal. 1.

§ 363järgi kaitstav õigushüve.

Laiemalt keskkonnavastaste süütegudega kahjustatav õigushüve on inimest ümbritsev looduskeskkond ja

§ 363on nn saastesüütegu.

Lisaks sellele on käesoleva koosseisu kaitse-eesmärk kaitsta keskkonda sellise looduskasutuse eest, mis saastab tarbetult loodust ning ei pea silmas loodusvarade kasutamist looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes.

§ 363

objektiivne koosseis seisneb kahes teos:

1. a)tegutsemine looduskasutus – või saasteloata ja
2. b)tegutsemine küll loa alusel, kuid rikkudes loa nõudeid. Tegemist on formaalse abstraktse ohudeliktiga. (

kom. väljaanne 2009.a, lk 864, 879) Juriidilise isiku organi selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu toob koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse

§ 14

lg 1 alusel (RKL 3-1-1-30-11, p 15.1).

§ 363

ei ole inkrimineeritud ajal võrreldes käesoleva aja seisuga muutunud.

§ 363

lg 1 alusel looduskasutus- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav – karistatakse rahalise karistusega.

1. lõike kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. Süüdistuses inkrimineeritud perioodiks on 01.01.2006-31.12.2008.a Käesolevas asjas on süüdistatavatele inkrimineeritud mäeeraldise piirest väljumist 30.06.2005 kaevandamisloa nr KMIN-083 järgi, mille kehtivus on 03.05.
2. 27.09.2012 muudeti AS Reiden Dolomiit antud kaevandusluba ja valdavalt talle loeti kaevanduspiirideks ka süüdistuses toodud ala ja loa kehtivusaeg jäeti muutmata. MaaPS § 25 lg 1 alusel tekib maavara kaevandamise loaga kaevandamise õigus.
3. Kaitsja on käesolevas asjas esitanud väiteid aegumise kohaldamiseks. Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest (

§ 81lg 1 p 2).

Aegumine on absoluutne menetlustakistus. 2.

1. Kaitsja on kohtuvaidluses, et kuivõrd kohtu alla andmine toimus 11.02.2013, siis peaks olema käesolevas asjas ka konkreetsed tõendid selle kohta, et 11.02.2008 seisuga jätkus veel kaevandamine. Kaitsja on märkinud, et selliseid konkreetseid tõendeid käesolevas asjas ei ole ja ainuke tõend, mis viitab ülekaevandamisele kogu 2008.a on toodud OÜ Inseneribüroo Sr töös (I kd tl 96). Sisuliselt nimetatud vastuväitele süüdistaja ei vastanud. Kuid kuivõrd ka kaitsja on kaitsekõnes väitnud, et kaevandamine toimus erinevates kvartalites, siis ei ole ka eluliselt usutav, et plokkides 12, 13 ja 24 oli kaevandamine, sh ülekaevandamine kaitsja poolt märgitud ajal lõppenud. 6 / 20 1-12-10731 2.
2. Lisaks on kaitsja alternatiivselt märkinud, et kui 2008.a osas aegumist ei ole, siis on see kindlasti varasema suhtes. Kaitsja leiab, et
3. aasta mäetööde arengukavaga (I kd tl 155) on tõendatud, et selles piirkonnas, kus süüdistusest lähtuvalt väidetakse kaevandamist väljaspool mäeeraldist, teostati kaevandamistöid
4. aastal I kvartalis. Samuti lisades, et sellest tõendist saab järeldada, et vähemalt
5. aasta järgneval kolmel kvartalil oli kaevandamine igati õiguspäraselt karjääri keskosas. Kaitsja on leidnud, et olukorras, kus väidetava süüteo toimepanemine oli kolmveerand aastat katkenud, ei saa võimalikku
6. aastal aset leidnud mäeeraldisest väljaspool kaevandamist käsitleda sedavõrd suure ajalise distantsi tõttu
7. a I kvartalis toimunud kaevandamise jätkuna (3-1-1-31-08). Seega tuleb kuni
8. a I kvartalini asetleidnud süütegusid vaadelda eraldi ning need on igal juhul aegunud. Prokurör on leidnud, et tegemist on jätkuva süüteoga. Mõiste "jätkuv süütegu" tähistab olukorda, kus mitu, ajaliselt lähedast, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtest (vt kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 13.1-13.
9. - RT III 2004, 10, 117). Prokurör on leidnud, et inkrimineeritud teod on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et antud küsimusele on võimalik vastus anda koos subjektiivse koosseisu analüüsiga. I. Objektiivsete tunnuste tõendatus

§ 363

lg 1, 2 alusel 1.

§ 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt oli Arvo Erissaar ajavahemikul 02.05.1996 kuni 07.06.2010 AS Reiden Dolomiit juhatuse ainuliikmeks (I kd tl 69-72). Nii Arvo Erissaare enda kui ka Arvo Suppi ütlustest tulenevalt oli süüdistuses märgitud aastatel A. Erissaare pädevuses anda korraldusi mäeeraldise piiri järgimiseks. Lõhkamistöid teostanud tunnistaja A. S ütluste kohaselt näitas lõhkamiseks vajalikud kohad ette karjääri meister L. Nvõi A. Erissaar. Tunnistaja L. N ütluste kohaselt ütles juhataja A. Erissaar, mis suunas tuleb liikuda mäetöödega. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et juhatuse liige A. Erissaar oli süüdistuses toodud ajal isik, kes tegeles AS Reiden Dolomiit huvides, kelle ülesandeks oli jagada töökäske ja suuniseid kaevandamisel, sh jälgida loa järgi mäeeraldise piirist kinnipidamist. Maavara kaevandamise luba on välja antud 30.06.2005.a AS-le Reiden Dolomiit ning selle lisaks on karjääri skeem ja geoloogiline läbilõige (I kd tl 73-74, 75, 76).

1. Etteheidetavaks teoks on süüdistuse järgi loata kaevandamine sellistel asjaoludel, kus maavara kaevandamise luba kui selline on olemas ja etteheidetav tegu seisneb konkreetsetest loa piiridest väljaspool kaevandamises, saab süütegu tõendatuks pidada üksnes selliste tõendite alusel, mis nõuetele vastavate mõõtmiste tulemusel ja mitteõiguslikke eriteadmisi kasutades piisavalt selgelt tuvastavad kaevandamise väljaspool loaga antud mäeeraldisi. Maaala ja antud kaevandamisobjekti mõõtmine peab olema teostatud pädeva isiku poolt, kes järgib asjakohast mõõtmismetoodikat, vastavat mõõtmisele eelnevat seadme kontrolli. Mõõteseade peab olema ka taadeldud ja +/- veamäärad – milline on seadme veaprotsent. RKL nr 3-1-1-67-11 p 11, 12 kohaselt mõõteseaduse regulatsiooni eiramist ei saa õigustada isegi asjaoluga, mis võib olla silmaga nähtav, kui järgimata jäid mõõtmiseks ette nähtud nõuded. Mõõtemetoodika olemasolu ja järgimine on üks mõõtja erialase pädevuse hindamise 7 / 20 1-12-10731 ja tõendamise eeltingimus. On ka mõistetav, et mõõtetulemus ei saa olla jälgitav ja usaldusväärne, kui selle mõõtmise protseduur ei ole standardne. Antud juhtumil ei saa olla mõõtmine ja selle tulemus üldteada fakt, tegemist on keerulise protseduuriga, mille läbiviimise käik ja tulemus peab olema igati läbipaistev. 15.08.2007.a Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli (I kd tl 116) kohaselt on märgitud, et mäeeraldisel ei ole tähistust, kuid samas on leitud ka, et seaduslikul tasandil hetkel ka selleks täpsemad nõuded puuduvad. Seega ka nimetatud asjaoludel on suhtunud ka Keskkonnainspektsioon piiride mõõtmistesse äärmiselt suhteliselt ja mitte etteheitvalt kaevandaja tegevusse. Siiski nagu kinnitas ka A. Erissaar, ei olnud kontrollimise eesmärk just loa piirides tegutsemise kontrollimine. Sama objekti kontrollimise protokolli kohaselt tehti seda käsi GPS seadmega, kuid märgitud on, et suure vea tõttu (täpsus ca 5m) polnud võimalik tuvastada piiriületust. Visuaalne kontroll seda samuti ei võimalda. Seega käesolevas asjas on leitud, et isegi kui mõõtmisvahendi veatäpsus on +/-5 m, ei ole võimalik rikkumist tuvastada. Samuti on märgitud Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollides 15.08.2007.a, 19.12.2008.a, 15.10.2009.a 2007-2009.a (tl 116-119), et kaevandamise aastaseid piirkoguseid ületatud ei ole. Iseenesest antud faktid ei anna indikatsioone, et võidakse olla loa piirest kõrvale kaldutud. 12.04.2010.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotode ja skeemiga (I kd tl 8392). Vaatluse juures viibis ka AS Reiden juhataja A.Suppi. Fotodel on punasega fikseeritud ülekaevandamise kohad - fotod 5 ja foto nr 6 kohaselt, alates puust on ülekaevandamine. Protokolli kohaselt sündmuspaika fotografeeriti fotoaparaadiga Olympus 580 SW ja koordinaate võeti portatiivse GPS seadmega Garmin Oregon
2. Protokolli kohaselt vaatluse tulemusena on koostatud skeem, milles fikseeritud ülekaevandamise ala. Koordinaatide geograafilistest ristkoordinaatideks ümberarvutamiseks kasutati internetipõhilist vabavaralist kalkulaatorit Geo Konverterit. Samuti kasutati 50m taadeldud mõõdulinti. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi on teostatud mõõtmistegevuses kasutatud GPS seadet ning tarkvara Geo Konverter. Protokollis ei ole esitanud andmed kasutatud GPS seadme taatluskohustuse täitmise või lisaks jälgitavalt kalibreerimise kohta. Ka selliste andmete tagantjärgi kogumine, ei oleks aga usaldusväärne ja kohane, sest puudub nt konkreetse seadme kohta andmed (nt seeria number vms) antud protokollis. Asjatundja E. N andis kohtuistungil ütlusi, et eriharidus piiride paikapanemisel ei aita, vaja on geodeeti, markšeiderit ja instrumente, piisavaks ei ole ainuüksi käsi GPS. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ega ka muud asjas esitatud tõendid ei kajasta, et mõõtmisi teostanud Keskkonnainspektsioonil oleks kaevandatud ala pindala ning kaevandatud maavaravaru mahu (kaeveala sügavuse) mõõtmiseks tõendatud pädevus (mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3). Mõõtemetoodika peab kajastama kasutatud mõõtetulemusi, nende dokumenteerimist, mõõtemääramatuse hindamise aluseid jm olulisi andmeid. Seda enam kui teise tõendi järgi järelevalve käigus - s.o objekti kontrollimise protokollis on kasutatud GPS seadet ja lisaks viitega selle ebatäpsusele. Seega sündmuskoha protokollis tuvastatu on väljapool tavateadmisi ja sündmuspaiga protokollis fikseeritud tulemuseni jõudmine ei ole jälgitav ega usaldusväärne. 8 / 20 1-12-10731 Kohus leiab samuti, nõustudes ühtlasi kaitsja poolega, et Keskkonnainspektsiooni sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole osas, milles antakse Keskkonnainspektsiooni hinnang loaga hõlmatud alast väljaspool kaevandamisele, lubatavaks tõendiks. Sellest tulenevalt ei tõenda vaatlusprotokoll eraldivõetuna kindlasti süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemist, sealhulgas seda, kui ulatuslikult on mäeeraldise piiridest väljutud või millises koguses seda on tehtud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis endas ei sisaldu ka teavet selle kohta, kuidas konkreetselt näitab vaatlus, et on kaevandamisel ületatud mäeeraldise piire. Üksnes lisatud fotode selgitustes on selliseid väiteid esitatud, kuid need on väited, milleni jõudmine ei ole antud tõendi järgi üle kontrollitav. Samuti selliste mõõtmistulemuste arvestamine oleks ka vastuolus RKL nr 3-1-1-67-11 (p 11, 12). See, kus jookseb loast tulenev mäeeraldise piir looduses, ei ole silmaga nähtav pildilt. Jääb arusaamatuks, kuidas on sündmuskoha vaatluse käigus looduses paika pandud maavara kaevandamise loa plaanidele kantud mäeeraldise piir ning kuidas seda piiri arvestatud fotodel kujutatu suhtes. Tuleb nõustuda tuginedes ka asjatundja E. N ütlustele, et need asjaolud peaksid olema mõõtmise tulemuse hindamisel jälgitavad. Sündmuskoha vaatlusprotokolli interpreteerimisel asjatundja poolt oleks tulemust ehk siis, kui ka algandmed oleks kogutud taadeldud mõõteseadmega pädeva isiku poolt. Sealjuures ka pädevamõõtmise korral peaks ära olema toodud lubatavad veapiirid, mida saab lõpptulemusel arvesse võtta. Käesoleval juhul sisaldub vaatlusprotokollis kirjeldus sellest, kuidas on võetud kaevandatud ala piiril asuvate punktide koordinaadid, kuid nimetatud protseduur ei ole läbipaistev, sest ei ole arusaadav, kuidas sündmuskohal on sellised mõõtmistulemused saadud ja millise pädeva mõõtmise tulemusel. Need ei ole üldteada olevad asjaolud ja arvutused, et neid ka spetsialisti või mitte spetsialisti poolt piltide järgi tuvastada, mis on lisatud vaatlusprotokollile. Kõrvaldamata kahtluseks jääb, et pigem ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis ja lisatud plaanil kirjeldatu kohaselt tegemist mitte sündmuskoha vaatluse tulemusena saadud andmetega, vaid Keskkonnainspektsiooni poolt hiljem rakendatud teatud võtteid (kasutatud arvutiprogramme) ja mitteõiguslikke eriteadmisi loaga lubatud mäeeraldise piiride ja nende ületamise tuvastamiseks. Maa-ameti poolt koostatud kaevandamistegevuse aerokontrolli projekt nr 13 (I kd tl 77-82) oli kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Antud tõendi osas on vastuväiteid esitanud ka kaitsja pool. See dokument on koostatud 12.05.2009.a teostatud ülelennu alusel ja mille tulemusena Maa-amet tuvastas kaevandamise väljaspool mäeeraldist, siia juurde kuuluvad teatavad skemaatilised pildid, kust on näha kaevandamise asukoht ja maht. Tl 82 kohaselt on märgitud, et ülekaevandamine on toimunud kagunurgas pindalaliselt 0,37 hektaril. Vastavate arvutiprogrammidega on arvutatud väljaspool mäeeraldise piiri kaevandatud pinnase maht. Loata on maavara kaevandatud sell järgi vähemalt 42 300 m
3. Ehkki protokolli kohaselt on ülelend ja kontroll toimunud 2009.a, on fotodena kasutatud ka 2006.a aerofotosid, mille kohaselt on väidetavalt juba näha kõrvalekaldeid mäeeraldise piirest. Samas alates 2006.a ei ole AS-le Reiden Dolomiit selles osas tähelepanu ei juhitud ja ametkonnad ei reageerinud kuidagi. Kohus on seisukohal, et antud aerokontrolliprojekt ei ole siiski lubatavaks tõendiks kriminaalmenetluses, antud tõendi kohaselt on arusaamatu, kuidas ja millise usaldusväärse meetodi alusel on arvestatud ülekaevandamine, milline on arvutuskäik ja kas lähtutud on reaalselt kaevandusloa osaks olevatest plaanidest või on aluseks võetud Maa-ameti digitaalsed plaanid (vm). Viimaste kohta on öelnud ka asjatundja E. N, et need ei lähe kokku. Nimetatud tõendiga ei saa usaldusväärselt tõendada süüdistuses ette heidetud ülekaevandamise mahtusid ja mäeeraldisest väljapool kaevandamist. 9 / 20 1-12-10731 27.09.2007 Keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 1071 Anelma dolokivimaardla varu osalise ümberhindamise ja keskkonnaregistri andmete muutmise kohta (I kd tl 153-154). Käskkirjaga tehti otsus hinnata OÜ Inseneribüroo Steiger töö järgi seisuga 01.07.2007.a Anelema dolomiidimaardlas 7,78 ha pindalal kõrgemargilise ehitusdolokivi passiivse tarbevaru koguses 778 tuh m3 ümber aktiivseks tarbevaruks. Selleks telliti arendaja poolt OÜ Inseneribüroo Steiger topograafiline ja varu arvutuse plaan 09.07.2007, mis oli käskkirja 27.09.2007.a. nr. 1071 aluseks (I kd tl 156). Asjatundja E. Niitlaane ütluste kohaselt Inseneribüroo Steiger poolt koostatud 09.07.2007.a. topograafiline varuarvutuse plaan on mäeeraldisest kagusse jääval alal varu ümberhindamise töö juures oleva varuarvutuse plaaniga. Selle plaani - töö eesmärk oli siis mäeeraldisest lõunasse, ja idasse, ehk kagunurgas jääva maavara varu aktiivse tarbevaruna arvele võtmine, et arendaja saaks sinna esitada kaevandamisloa taotluse, mida ta ka tegi ja kuhu ta tänaseks kaevandamisloa saanud on. See töö esitati Keskkonnaministeeriumile, ministeeriumis vaadati see läbi ja on ka ministri kinnitus - KK ministri käskkiri 27.09.2007.a nr.
4. Selle käskkirjaga ongi töö kinnitatud, mille koosseisus see joonis on ja samuti selle joonise järgi on näha, et 2007.a ollakse väljaspool mäeeraldise piire kaevandatud. Ametkond siis sellele ei reageerinud. Süüdistusaktis loata kaevandamist tõendava tõendina on veel märgitud ka seletuskiri OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud Anelema dolokivikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavara mahu (2005-2009) seletuskiri ja koostatud plaan (Töö nr. 10/0541,I kd tl 93-106, 109 maavara mahu arvutuste plaan väljaspool kehtivat mäeeraldist KMIN-083; geoloogilised läbilõiked ja mäeeraldise plaan tl 134). 2010.a OÜ Inseneribüroo Steiger Anelema dolokarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist maavara mahu seletuskiri, see koostati AS Reiden Dolomiit tellimusel seoses ametkondade poolt neile teatavaks tehtud ülekaevandamisega. Arvutused on tehtud markšeider A. K ja mäeinsener V K poolt. Analüüsil on OÜ Inseneribüroo Steiger kasutanud ka mitmeid plaane, mis võeti seletuskirjas aluseks mahtude ja ülekaevandamise ala määramiseks: - OÜ Georite 21.12.2005.a koostatud Dolomiidikarjääri maaala plaan nr 05141, (I tl 107) . - OÜ Georite 25.04.2006.a. koostatud maa-ala plaani töö nr 06039 (I kd tl 108). - OÜ Georite poolt koostatud mäetööde arengukava 2007.a, koostatud 04.12.2006.a (I kd tl 110, 155). Võrreldes eelnevate plaanidega on ülekaevandamise ala laienenud. - OÜ Georite poolt koostatud mäetööde arengukava 2009.a.30.11.2009 (I kd tl 111). Plaani kohaselt on ülekaevandamise ala veelgi laienenud. Asjaolu, kas süüdistatavad on kaevandanud väljaspool väljaantud maavara kaevandamisloaga antud mäeeraldisi ja eriti see, kui ulatuslikult seda on tehtud, on asjaoluks, mis eeldab mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist, mis kohtus tõendina väljendatakse ekspertiisiaktina, mille koostajad on ka hoiatatud KrMS § 107 lg 2 kohaselt. Samuti nimetatud töös ei ole eriteadmisi mitteomavale isikule jälgitav lahenduskäik, milles on töös jõutud. OÜ Inseneribüroo Steiger mäeeraldisest kaevandatud maavara mahu seletuskiri ja koostatud plaan ei saa kriminaalasjas olla tõendiks ja tõendiks, mis asendaks ekspertiisiakti. Käeolevas asjas aga enam mõõtmisi looduses teostada ei ole võimalik, sest sündmuskoht on muutunud, kaevandamisega on edasi mindud ja nõutavat täpsust enam eeldada ei saa. Käesolevat tööd koostanud spetsialistid karjääris kohapeal ei käinud ja arvutuste täpsus on seotud algmaterjali-lähteandmete täpsusega. Tegemist on asjatundjate poolt koostatud kirjalike seisukohtadega, mis ei saa olla tõendiks kohtumenetluses. Kohus saab hinnata 10 / 20 1-12-10731 asjatundjate ütlusi, mis on kohtus saadud ülekuulamise tulemusena. Kohus arvestabki E. Niitlaane ütlusi, mida ta on andnud OÜ Georite mõõdistustest lähtuvalt mäeeraldise piiri ületamise seisukohast. Kõrvale põikena, eeltoodu tõttu kohus ei saa arvestada ka asjas kirjalikke E. N ja V. Pi seisukohti, sest need ei ole samuti kohtumenetluses nõutavas tõendivormis. A. Suppi ütluste kohaselt oli vaja töö tellida, et vabatahtlikult maksta ära keskkonnatasu. Asjatundja E. N andis ütlusi, et OÜ Georite on litsentseeritud ettevõte ja seetõttu tuleb ka eeldada esitatud andmete õigsust. E. Niitlaan andis seisukoha, et kuivõrd ta ei saanud ega olegi võimalik täielikult ülekontrollida 2010.a OÜ Inseneribüroo Steiger Anelema dolokarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist maavara mahu seletuskirja koostamise aluseks olnud lähteandmete täpset paikapidavust, võib tulemus erineda kuni kolmandiku kuni 40% võrra. Samas tuleb eeldada OÜ Georite andmete õigsust ja asjatundja E. Ne ütluste kohaselt tõdeda, et vaatamata hüpoteetilisele võimalustele, on siiski süüdistuse kohaselt mäeeraldise piire loa järgi ületatud. Käesolevas asjas on tõstatatud üksnes hüpoteetilisi võimalusi OÜ Georite mõõdistustes kahtlemiseks asjatundja poolt. Kohus peab oluliseks, et asjatundja on teinud vajalikud võrdlused ja leidnud ka ise kohtuliku uurimise esemeks olevate OÜ Georite mõõdistusi vaadeldes, et mäeeraldise piire on ületatud isegi siis, kui esineks teoreetiline või hüpoteetiline võimalus kuni 40%-seks erinevuseks tegelikkusega. Seda ka sealhulgas siis, kui mõõdistuste aluseks on võetud maaameti digitaalsed kaardid. Käesolevas asjas on andnud ütlusi ka süüdistatavana A. Erissaar ja AS Reiden Dolomiit esindaja A. Suppi. Esimese ütluste kohaselt märkas ta piiride ületust 2007.a lõpus. A.Suppi ütluste kohaselt oli ta sel perioodil AS Reiden Dolomiit nõukogu liige, hariduseks on tal mäetööstuse ökonoomika. Mäeeraldise piiride ületamisest sai ta teada pärast Keskkonnaministeeriumist laekunud informatsiooni, 2009.a lõpp või 2010.a algus. Seega arvestades kõnesolevat kaevandamisluba ja selle lisasid (I kd tl 73-76) ning OÜ Georite mõõdistusi (I kd tl 107-108, 110-111) koos asjatundja E. Niitlaane ütlustega ning samuti süüdistatavate A. Erissaare ja AS Reiden Dolomiit esindaja ütlustega, tuleb tuvastatuks lugeda objektiivse koosseisu mõttes, et A. Erissaarele ja AS-le Reiden Dolomiit poolt esitatud süüdistuste järgi toodud perioodil loaga antud mäeeraldise piire on ületatud. Kuid ületamise osa täpne määratlemine selliselt nagu on seda süüdistuses toodud ei ole enam võimalik ja tuvastatav. Ehkki loata kaevandamine on tuvastamist leidnud, ei saa kohus tõendina arvestada OÜ Inseneribüroo Steiger seletuskirja, siis ei ole võimalik kohtul lugeda tuvastatuks süüdistuses toodud kaevandamise mahu suurus.
5. Antud kuritegu on koosseisutüübilt formaalne abstraktne ohudelikt, kuna koosseisupärane tegu asetab juba iseenesest õigushüve ohtu. Seega ohu saabumine, ohtliku olukorra tekkimine või kahju tekkimine pole selle süüteokoosseisu jaoks oluline ja seega puudub vajadus seda tõendada. Süüdistusest peab nähtuma etteheidetav tegu, loanõue ja asjaolu, et süüdistataval luba puudus. (RKL 3-1-1-66-12 p 9.3) AS-le Reiden Dolomiit on väljastatud 30.06.2005.a maavara kaevandamise luba KMIN-083, mida on muudetud hilisemalt 27.09.2012.a Keskkonnaministeeriumi kantsleri poolt (I kd tl 127-133) käskkirjaga nr 886 – käskkirja nr 801 muutmine. Käesoleval ajal hõlmab valdavalt mäeeraldise kolmemõõtmeline ruumala ka selle osa, milles on süüdistusaktis etteheidetavalt 11 / 20 1-12-10731 kaevandatud väljaprint Maaameti Geosüsteemi rakendusest (I kd tl 135) näitab, et kaevandamisloa muutmisega on kaevandamisala laiendatud. Loa muudatus tehti ametkondade kooskõlastuste ja keskkonnamõjude hindamise järgselt, mis kinnitas loa väljastamise võimalikkust (I kd tl 136-138). Vastavalt kaitsja poolt esitatud vastuväidetele, enne seisukoha võtmist objektiivse koosseisu tunnuste tõendatuse osas, peab kohus andma seisukoha ka asjaolule, et süüdistuses märgitud kaevandamise luba muudeti, mis siiski andis õiguse samal alal, mida süüdistuses ette heidetakse, kaevandada hilisema õiguse üksikaktiga tagantjärgi. Seega ei antud uut luba, vaid muudeti sama süüdistuses toodud luba KMIN-083 (I kd tl 131) ja loa, s.o kaevandamise protsessi lubatavuse kehtivusaeg jäi samuti samaks 03.05.2019 (I kd tl 74, 125-126). Küsimus on selles, kas nimetatud tagantjärgi antud õigus sama loaga mõjutab objektiivse koosseisu paikapidavust või mitte? Vastata tuleb küsimusele, kas antud koosseisu mõttes tuleb ikkagi tuvastada antud kehtiva loa vältel ja sama loa raames, milline õigus siis isikule lõpp-kokkuvõttes kaevandamisprotsessis ühes ja samas kaevanduses loaga KMIN-083 järgi anti? Antud juhul OÜ-le Reiden Dolomiit sama süüdistuses toodud loaga hilisemalt laiendati kaevandamise õigust. Kas tuleb arvestada kogu loa alusel antud kaevandamisprotsessi kui tervikut või mitte? Kas võib olla siinjuures määravaks, et loaga antav kaevandamisprotsess ongi pikk ja seetõttu loas tehtavad muudatused võivad olla loomulikud, vajalikud ja võimalikud, mis välistavad antud objektiivse koosseisu enne loa muutust toimuvate asjaolude suhtes? Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on seadusandja tahte kohaselt formaalse abstraktse ohudeliktiga, siis eeltoodud küsimuste püstitustele tuleb vastata eitavalt. Tõepoolest kinnitab kehtiv muudetud kaevandamise luba, mille järgi ei ole varasem mäeeraldise piiri ületamine loaga nr KMIN-083 valdavalt vastuolus. Lõppkokkuvõttes pidas riik kaevandamise laiendamist isegi vajalikuks, andes kaevandamise võimaluse seeläbi ka teistele ettevõtetele. Kuid süüdistatavatele inkrimineeritud koosseisu mõtteks ja tuvastamise eelduseks ei ole õigushüvele konkreetne oht ja kahju. Seadusandja on inkrimineeritud koosseisuga seadnud karistatavuse piiri veelgi ettepoole, s.o. enne konkreetse ohu ja kahju tekkimist. Kaevandamisluba antakse õiguse üksikakti Keskkonnaministeeriumi pädeva isiku kantsleri käskkirja alusel. Käesolevaga OÜ-l Reiden Dolomiit ei puudunud täielikult luba. Kui luba muudeti käskkirjaga hilisemalt ja laiendati kaevandamisala, ei tähendada see süüdistatavatele soodsamat ja ka õigustavat olukorda antud muudetud loa alusel, mis vabastaks nad kriminaalvastutusest. Hilisema üksikakti muutmisega ei ole tegemist printsiibiga, et hilisem kergem seadus välistab varasema raskema kohaldamise. Nimetatud üksikakti andmisele eelnesid ka mitmed vajalikud kooskõlastused ja keskkonnamõju uuring. Inkrimineeritud koosseisu kriminaliseerimise mõtteks ilmselt ongi see, et enne kaevandamise alustamist oleks läbi viidud õigushüve seisukohast vajalikud protseduurid, mis päädis otsustusega loa osas. Antud koosseisu mõtteks ongi see, et välistada võimalikke ohte ja selle teket keskkonnale juba abstraktselt nö eos, et loata ei asutaks kaevandama enne, kui selleks on tehtu vajalikud uuringud ja kooskõlastused. See on abstraktse ohudelikti mõte õigushüve kaitseks. Õiguse üksikakti adressaat ei saa endale ise võtta õigusakti andja rolli ja voli. Tal on õigus teha pöördumisi ja esitada taotlusi pädevatele ametkondadele kaalumiseks. 12 / 20 1-12-10731 A. Suppi ütluste kohaselt vahepeal mäeeralduspiiridega vastuollu minemise tõttu tasus AS Reiden Dolomiit ka vabal tahtel keskkonnatasu kõrgendatud ulatuses (I kd tl 120-122) ja tegi vastavates deklaratsioonides muudatusi, kuna Steigeri töö arvutuste järgi olid nad läinud üle piiri. Kohus ei leia, et selline asjaolu rikuks topeltkaristamise keeldu nagu kaitsja on osundanud. Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (MAAPS § 2 p 11). Ehkki MAAPS § 25 lg 1 alusel tekib maavara kaevandamise loaga kaevandamise õigus. Käesolevaga inkrimineeritud koosseisu mõttes, see õigus peab olema enne kaevandustegevuse alustamist olemas, vastupidisel tuleb tõdeda, et nõutav luba puudub. 3.
6. Käesolevas asjas on mitmeid tõendeid, mis ei mõjuta inkrimineeritud objektiivse koosseis paikapidavust, sest tegemist on abstraktse ohudeliktiga. Nimetatud asjaolusid tuleb eristada antud koosseisu analüüsi kontekstist, sest need veelgi täpsemalt kinnitavad seda, et konkreetset ohtu ja kahju esialgse loaga antud mäeeraldise piiridest keskkonnale ei tekitatud ega seda ei ole ka eksisteerinud. Kuid eeltoodud ei olegi süüdistatavatele inkrimineeritud ja need asjaolud ei saaks ka karistust või süüd kergendada. Nimelt nendeks asjaoludeks, millele kaitsja pool on viidanud ja mis ei ole käesoleva koosseisu analüüsil objektiivse koosseisu suhtes asjasse puutuvateks on: - Keskkonnaministeeriumi kantsler on käskkirjas nr 886 (I kd tl 313) muuhulgas antud keskkonda kui õigushüve puudutava taotluse osas leidnud, et AS Reided Dolomiit taotletava kaevandamisloa KMIN-083 laiendamisega tagatakse Anelema dolokivimaardlas oleva maavaru ammendumine. Taotletava tegevuse tulemusena on tagatud maavaravaru säästlik kasutamine, välditud on majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke ja olemasoleva mäeeraldise lõpetamisel ja korrastamisel ei jää maardla servaalale varuplokke, mille väljamine hiljem, arvestades karjääri avamise, põhjaveetaseme alandamise, infrastruktuuri rajamise ja muude kulutustega, oleks majanduslikult ebaotstarbekas. - lisaks on anti load antud dolokivimaardla laiendustega kaevandamiseks ka teistele ettevõtetele (I kd tl 135, 140-143, 144) nagu Nurme Teedeehitus OÜ. Seega nimetatud ala ja piirkond on ka laiemalt, kui süüdistuses on, tänase seisukoha järgi keskkonda arvestades kaevandamiseks lubadega kaetud. - lisaks objekti kontrollimise protokollide kohaselt algselt mäeeraldise piiridest välja kaldumisega ei ületanud ka kaevandamiseks lubatud koguseid ja hilisemalt loeti see ala AS Reiden Dolimiit kaevandamise alaks MAAPS § 25 lg 1 alusel. Kaevandatud koguste eest on AS Reiden Dolomiit ka tasunud (I kd tl 120-122).
7. Eeltoodud asjaoludel on süüdistatavatele inkrimineeritud objektiivne koosseis tõendamist leidnud. II. Subjektiivse koosseisu tõendatus

§ 363

lg 1, 2 alusel

§ 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesolevas asjas on süüdistatavateks - juriidiliseks isikuks AS Reiden Dolomiit ja füüsiliseks isikuks juhatuse liige A. Erissaar. Nii viimase kui A. Suppi ütluste kohaselt oli karjääris süüdistuses toodud perioodil vastutavaks spetsialistiks A. Erisaar, kes vastutas ka selle eest, et püsitaks mäeeraldise piires. 13 / 20 1-12-10731

1. A.Suppi ütluste kohaselt oli ta sel perioodil AS Reiden Dolomiit nõukogu liige, hariduseks on tal mäetööstuse ökonoomika. Mäeeraldise piiride ületamisest sai ta teada pärast Keskkonnaministeeriumist laekunud informatsiooni, 2009.a lõpp või 2010.a algus. Nii A. Suppi kui A. Erissaare (hariduselt energeetik) ütluste kohaselt said nad aru, et karjääri serv on välja kujunenud juba looduses, tundus, et see piir jookseb sirgelt. Karjääris käisid regulaarselt kontrollimas nii Tehnilise Järelevalveamet kui Keskkonnainspektsioon kord aastas, kontrolliti dokumente, käidi karjääris sees ringi ja ka viimastel aastatel. Kohus leiab, tõendite kogumist kujunenud siseveendumise, et tegemist on siiski ebamõistliku, ükskõikse ja teadlikult ebapädeva suhtumisega a A. Erissaare poolt, et nimetatud mäeeralduse piiridest väljumine sai aset leida. A.Erissaare ütluste kohaselt sai tema teada, et mäeeralduse piire on ületatud 2007.aastal. A. Erisaare ütluste kohaselt lähtus ta looduses paika pandud märkidest ja Anelema karjääris oli varasemalt enne teda selleks ka palgaline markšeider, kes seda asja oskas mõõdistada. Samas A. Erissaare ütluse alusel kohus tuvastab, et ehkki ettevõtte tellis regulaarselt markšeider mõõdistusi OÜ-lt Georite, siis A. Erissaare ütluste kohaselt ta nendega väga hoolega ei tutvunud. A. Erissaar märkis, et ta vaatas neid, kuid ei teinud neid endale selgeks. Kohus on seisukohal, et selliselt toimides ettevõtte juhatuse liige pigem peab ka võimalikuks, et kaldutakse ette nähtud mäeeraldise piirist kõrvale, kui spetsialistide poolt regulaarselt koostatud kaardimaterjal huvi ei paku ja seda endale aastate lõikes ei vaevuta ka selgeks tegema aastate vältel. Sellisel viisil on süüdistatava poolt, kes tegutseb ettevõtte huvides, tegemist põhimõttelise otsusega asuda süsteemitult kaevandama. A. Erissaar selliselt toimides, ei saanud mõistlikult ja kahtlusteta arvata, et ta tema poolt juhitud ettevõtte püsib kaevandamisel loaga antud mäeeraldise piires. Sellisel juhul jääb üle üksnes oodata võimalike probleemide väljatulemist ja see tähendab töös juba puudustega leppimist ning möönmist – arvestamist sellega. Nõutavate kriteeriumite järgimiseks oli aastate lõikes A. Erissaare käsutuses OÜ Reiden Dolomiit tellitud OÜ Georite mõõdistused. Asjaolu, et A. Erissaare ütluste kohaselt tuli tema jaoks probleem välja alles 2007.a lõpus, ei näita see seda, et varasema suhtes tal tahtlusega hõlmatud subjektiivne koosseis puudus. Nimetatud asjaolu üksnes näitab seda, et tema poolt igati teadlikult küllaldaselt süsteemitult toimimine oligi toodud tagajärje. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust analüüsida ka koosseisueksimust, sest tegu on hõlmatud juba kaudse tahtlusega. Ehkki asjatundja saab anda lõpliku vastuse mäeeraldise ületamise faktis OÜ Georite mõõdistusi vaadeldes, siis kohtul koostatud kaardimaterjali tingmärkidega tutvudes, millest siiski arusaamise oskus peaks olema üldhariduse loomulik osa, on ka värvilise joonega selgelt fikseeritud mäeeraldise piiride ületamised. Kohus on seisukohal, et kuivõrd mõõdistusi on käesolevas asjas aastatelõikes ja A. Erissaar põhimõtteliselt ei soovinud neid endale selgeks teha, siis vastutava juhatuse liikmena, kes täpsemalt vastutas ka mäeeraldise piirides tegutsemise eest korralduste andmise, on kuritegu toimepandud kaudse tahtlusega A. Erisaare poolt, mis on seeläbi omistatav ka süüdistatavast ettevõttele. A.Erissaarel oli teada, mis on tema kui juhatuse liikme ja kaevandustegevust korraldava isiku ülesanded. Nendeks oli ka mäeeraldise piirides toimimise tagamine. Kui juhatuse liige ja antud inkrimineeritud tegevust korraldav isik igati teadlikult küllaldaselt ei jälgi mäeeraldise piirides tegutsemist aastate vältel, ehkki see oli talle võimalik, on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega, kui tegematud tegevus on kaasa toonud süüteo. 14 / 20 1-12-10731 Käesolevas asjas ainujuhatuse liige A. Erissaar kaardimaterjali järgi (tlk 107-111), mis oli tellitud OÜ-lt Georite sai tööde etappide vahelisel ajal märgata, et on väljutud mäeeraldise piirest ja tal ei ole alust usaldada „nn eelnevat infot“. Samuti tegemist on aastate vältel tehtud otsustusega mitte neid endale selgeks teha ja ebamõistlikult usaldada enda kui mäetööstuse alal eriharidust mitteomava isikuna tekkinud arusaama litsentseeritud ettevõtte OÜ Georite tööle. Kui A. Erissaare ütluste kohaselt tekkis tal sisuliselt selge teadmine 2007.a lõpus, et mäeeraldise piire on ületatud, siis sisuliselt ei toimunud ka muutust 2008.a, kuna ülekaevandamine jätkus ning pädevaid ametnikke sellest ta ka ise ei informeerinud, on ta antud kuriteo sooritanud kaudse tahtlusega. Kaitsja poolt on väitnud, et kuivõrd 2007.a toimus kaevandamine esimeses kvartalis, siis kindalasti on episoodid 2006.a kuni 2007.a aegunud. Kohus sellega ei nõustu. Kui vaadata A. Erissaare subjektiivset külge, et tegemist oli põhimõttelise otsustusega mitte tutvuda piisavalt markšeider mõõdistustega süüdistuses toodud perioodil ja veel enne sedagi alates 2005.a (I kd tl 107), siis tuleb lugeda, et tegemist on kogu esitatud süüdistuse ulatuses jätkuva kuriteoga aastate lõikes. Kohtu alla andmiseks ei olnud viimasest teost arvates möödunud veel viite aastat.
2. Tunnistajate L N ja A Sv ütlustest tulenevalt lähtuti arusaamast, et mäeeraldise piiriks on karjääri sein, mille serva Arvo Erissaare käsul ühtlaselt jälgiti. Arvo Erissaar vastas küsimusele kuidas ta teadis, et need looduses paika pandud piirid on õiged, et ta ei teadnud seda, ta usaldas eelnevat infot. Küsimusele, mis piiridest kaevandamisel ta lähtus, vastas Arvo Erissaar, et kagunurgas oli piiriks üks suur mänd ja 100m lääne poole oli suur rahnukivi, millest üle minna ei tohtinud. Kohus leiab, et nn eelneva info usaldamine ei tugine aga ühelgi usaldusväärsel ja piisavate kriteeriumite abil kontrollitud faktil ning OÜ Georite mõõdistustel. Samas väitis A. Erissaar, et ta ei kontrollinud ka üle, kas need väidetavalt eelnevalt paika pandud piirid on õiged. Samas ei näidanud tema alati piire kätte lõhkajatele, vaid seda tegi ka L. N, kes pidi omakorda A. Erissaare korraldusel piiri hoidma. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada, kumb isik konkreetselt näitas mäetöödeks ja lõhkamiseks piirid valesti ette, kuid A. Erissaar oli ka korralduste andmisel arvestanud, et neis võivad esineda puudused, kuivõrd ta ei teinud endale vastutava töötajana töös vajalikke asju selgeks alates 2005.a OÜ Georite mõõdistustest. Käesolevas asjas ei ole tõendeid ka selle kohta, et A. Erissaar vastutava töötajana oleks teinud märkusi või leidnud ise, et tema korraldusi on valesti täidetud. A. Erissaar kohtus alguses ütles, et sai piiride ületamisest teada 2008.a, kuid pärast kohtueelsel uurimisel antud andmete avaldamist, märkis, et eksis andmetega ja see oli 2007.a lõpus, kuid pärast seda kui ta kohapeal märkas, et on üle mindud, siis ka piiri enam ei ületatud. Igal juhul ei saanud ta aru, et varem on veelgi rohkem ületatud. Kohus märgib, et sellisel juhul oleks piiride ületamine kõrgema tahtluse liigiga kaetud ja see ei tähenda, et varem tegutseti koosseisu eksimuses, vaid kaudselt oli A. Erissaar ka arvestanud, et korralikult piiride selgeks tegemata võib viia loata kaevandamiseni.
3. Kohus leiab, et kuivõrd A. Erissaar oli pädev otsustama ja korraldama küsimusi, mis on talle esitatud süüdistuses toodud ja tema tahtlik tegevus tõi kaasa loata kaevandamise, seeläbi täidetud ka juriidilise isiku vastutuse eeldused, kelle nimel ja huvides A. Erissaar tegutses. 15 / 20 1-12-10731 Eeltooduga on tõendamist leidnud süüdistatavate suhtes kogu süüteokoosseis esitatud süüdistuse järgi. III. Õigusvastasus ja süü

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav A. Erissaar, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust tegutsedes AS Reiden Dolomiit juhatuse liikmena ja pädeva isikuna korraldades mäeeraldise piirides kaevandamist, mitte kaevandada maavara ilma loata, otsustas siiski kaudse tahtlusega loata kaevandamise kasuks kui õigusvastase käitumise kasuks. A. Erissaare käitumine on seeläbi juriidiliselt omistatav ka AS-le Reiden Dolomiit, kuivõrd ta oli pädev mäeeraldise piiride järgmiseks ja korralduse jagamiseks antud ettevõttes ning viimase huvides tegutsemiseks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistatav subjektiivselt süüdistatavatele normatiivse süü alusel vastavalt

§ 363

lg 1 ja § 363 lg 2 alusel sätestatud tunnustele vastavate kuriteo toimepanemises. Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatavatel teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult on süüdistatavad neile inkrimineeritud vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on süüdistused tõendamist leidnud ja kohus tunnistab süüdistatavad nendes süüdi. IV. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 1. Süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Nende käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud

§ 57lg 1 p 1-9 ja § 58 järgi.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 2. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb muu asjaoluna

§ 57

lg 2 alusel kergendavalt arvestada ka järelevalve ametkondade toimimist süüdistuses toodud ajal ja pärast seda. Kohus nõustub kaitsja poolega selles, et riigi pädevatel järelevalve ametkondadel on olnud käesolevas asjas olnud küllaldaselt võimalusi avastamaks antud tegu varasemalt järelevalve jm tegevuse käigus. Vastamata põhjusel, seda ei märgatud. Riik ei ole suhtunud antud rikkumiste ilmnemisel sellesse piisava nõutava tõsidusega ja reageerimisega. Regulaarselt käisid kohal ka süüdistuses toodud ajal järelevalve ametnikud, kes küll 16 / 20 1-12-10731 konkreetselt ei võtnud sihiks mäeeraldise piirides toimimise kontrollimist, ehkki on viiteid ka GPS-i kasutamisele, kuid kel oli kindlasti võimalus tutvuda OÜ Georite mõõdistustega. Samuti esitati 2007.a taotlus Keskkonnaministeeriumile. Aastaid mingeid küsimusi mäeeraldise piires tegutsemise kohta järelevalve ametnikel ei tekkinud. 27.09.2007 Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 1071 „Anelma dolokivimaardla varu osalise ümberhindamise ja keskkonnaregistri andmete muutmise kohta“ I kd tl 153-154 tehti otsus hinnata OÜ Inseneribüroo Steiger töö järgi seisuga 01.07.2007.a Anelema dolomiidimaardlas 7,78 ha pindalal kõrgemargilise ehitusdolokivi passiivse tarbevaru koguses 778 tuh m3 ümber aktiivseks tarbevaruks. Selleks telliti arendaja poolt OÜ Inseneribüroo Steiger topograafiline ja varu arvutuse plaan 09.07.2007, mis oli käskkirja 27.09.2007.a. nr. 1071 aluseks (I kd tl 156). Juba siis oleks pidanud mäeeraldise piiridest lubamatut väljumist märkama ka ministeerium. Kohus peab õiglaseks, et kui antud juhul süüdistatav A. Erissaarel on tuvastatud kuriteo toimepanemine kaudse tahtlusega, siis oleks olnud riigi pädevatel ametkondadel hoolikamalt toimides, olnud võimalus tuvastatud jätkuvale kuriteole varasemalt piir panna, kuid kriminaalmenetlus alustati alles 2010.a. A. Erissaare kaitsja on leidnud, et tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka A. Erissaare 2012.a tuludeklaratsiooni, millest nähtuvalt on isiku tulud vähenenud.

§ 44

lg 2 alusel peaksid päevamäära suuruse vähendamisel esinema siiski erandlikud asjaolud, nendeks asjaoludeks ei ole pelk tulu vähenemine. Kohus lähtub mõlema süüdistatava suhtes karistuse mõistmisel prokuröri poolt esitatud tõenditest viimaste tulude kohta kriminaalmenetlusele eelnenud aastal. 3. Arvestades süü suurust, samuti asjaolu, et süüdistatavad on varem olnud kriminaalkorras karistamata ja riigil oli võimalik antud kuritegu varem avastada, tuleb süüdistatavatele mõista rahalised karistused tingimisi minimaalse katseajaga

§ 73alustel ja alla keskmise sanktsioonimäära järgi.

Arvo Erissaarele tuleb

§ 363

lg 1 alusel karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (keskmine päevamäär 62 eurot), s.o summas 12 400 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta täies ulatuses rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. AS-le Reiden Dolomiit tuleb

§ 363

lg 2 alusel karistuseks mõista rahaline karistus 100 000 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta täies ulatuses rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. V. Tsiviilhagi

1. Hagiavaldus Eesti Vabariigi hagi (Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanuna) on summas 344287.32 eurot (I kd tl 51-59) VÕS § 1043, § 133 lõigetest 1 ja 2; MaaPS § 74 lg 1 p 1, § 74 lg 5 alusel. Ajavahemikus 2006 kuni 2009 kaevandas AS Reiden Dolomiit (edaspidi kostja) Pärnumaal Halinga vallas Anelema külas Anelema dolomiidikarjääris katastriüksustel nr 8803:002:0119, 17 / 20 1-12-10731 18803:002:0117, 18803:002:0364, 18803:002:0118 ning 18803:002:0125 väljaspool mäeeraldise piiri, see tähendab alal, kus kostjal kaevandamise õigus puudus. Maapõueseaduse (MaaPS) § 74 lg 41 järgi hüvitab keskkonnakahju keskkonda kahjustanud isik. MaaPS § 74 lg 1 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata. 01.04.2005-12.07.2008 kehtinud MaaPS § 74 lõige 1 punkti 1 sõnastus, mis sätestab, et keskkonnale tekitatakse kahju, kui kaevandatakse looduslikku lasundit, mis ei ole arvele võetud, või maavaravaru kohas, mis ei ole kaevandamisalaks määratud, ei erine oma sisult täna kehtivast redaktsioonist. Seega tekitas kostja keskkonnale kahju nii kuni 12.07.2008 kehtinud redaktsiooni tähenduses kui ka alates 13.07.2008 kehtiva redaktsiooni tähenduses. MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lg 2 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VÕS § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt on tegu õigusvastane, kui tegu on seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. MaaPS § 25 lg 1 järgi tekib maavara kaevandamise õigus loa alusel. Kostjal puudus maavara kaevandamiseks luba väljaspool Anelema dolomiidikarjääri, seega kaevandas kostja maavara ilma nõutava loata. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Anelema dolomiidikarjääris on kaevandatud 2006-2009 loaga KMIN-083 määratud mäeeraldise piirist väljaspool mahus 44 288 tuh m3 dolokivi. Kaevandamine väljaspool mäeeraldise piiri on aset leidnud karjääri kagunurgas nii süvitsi kui ka horisontaalselt, nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kokku kahju 322 821,57 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks koma viiskümmend seitse) eurot. Keskkonnakahju tekkis põhjusel, et kaevandatud on väljaspool mäeeraldise piiri st alal kus kostjal puudus õigus ja luba kaevandada. Kostja kahjustava tegevuse (väljaspool Anelema dolomiidikarjääris määratud piiri kaevandamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja on põhjendanud teo õigusvastasuse ja põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel, seega süüd eeldatakse. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 ja süüd välistavaid asjaolusid VÕS § 1050 lg 2 järgi ei esine, seega tuleb kostjal hüvitada tekitatud keskkonnakahju summas 322 821,57 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks koma viiskümmend seitse) eurot. 18 / 20 1-12-10731 MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Keskkonnatasude seaduse § 9 lg 2 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 22.12.
2. a määrus nr 316 „Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 20062009” kehtestab dolokivi hinnaks: 9,5 kr/m3 12 kr/m3 13 kr/m3 12.06.2012 on koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt, mille järgi arvutatakse lähtuvalt OÜ Inseneribüroo Steiger poolt tehtud Anelema dolomiidikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavaramahu (2005-2009) seletuskirjale väljaspool mäeeraldise piiri kaevandamisega keskkonnale tekitatud kahju järgmiselt. 2006 kaevandanud väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri horisontaaltasapinnas plokis 12 15574 m3, plokis 13 979 m3 ja plokis 24 851 m3 seega kokku 17 404 m3 dolokivi. Tekitatud kahju suurus arvutatakse korrutades kaevandatud dolokivi koguse sel aastal kehtinud kaevandamistasuga ning seejärel kümnekordse kõrgendatud määraga. 17 404 m3 * 9,50 kr * 10 = 1 653 380 kr Saame keskkonnale tekitatud aastaseks kahju suuruseks 1 653 380 krooni. 2007 kaevandanud väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri sügavuti plokis 1 509 m3, plokis 8 7130 m3, plokis 12 1059 m3, plokis 16 97 m3, plokis 24 99 m3 ja plokis 16 830 m3, seega kokku 9 724 m
3. Tekitatud kahju suurus arvutatakse korrutades kaevandatud dolokivi koguse sel aastal kehtinud kaevandamistasuga ning seejärel kümnekordse kõrgendatud määraga. 9 724 m3 * 12,00 kr * 10 = 1 166 880 kr Saame keskkonnale tekitatud aastaseks kahju suuruseks 1 166 880 krooni. 2008 kaevandanud väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri sügavuti plokis 12 7085 m3, plokis 13 469 m3 ja plokis 24 513 m3, kokku 8 067 m
4. Horisontaaltasapinnas on kaevandatud väljaspool mäeeraldise piiri plokis 12 8 670 m3, plokis 13 309 m3 ja plokis 24 114 m3, kokku 9 093 m
5. Kokku kaevandati väljaspool mäeeraldise piiri 2008 17 160 m
6. Tekitatud kahju suurus arvutatakse korrutades kaevandatud dolokivi koguse sel aastal kehtinud kaevandamistasuga ning seejärel kümnekordse kõrgendatud määraga. 17 160 m3 * 13,00 kr * 10 = 2 230 800 kr Saame keskkonnale tekitatud aastaseks kahju suuruseks 2 230 800 krooni. Kokku on kostja ajavahemikul 2006-2009 kaevandamistegevusega Anelema dolomiidikarjääris väljaspool kehtivat mäeeraldise piiri tekitanud keskkonnale kahju suuruses 5 051 060 krooni (322 821,57 eurot). MaaPS § 74 lõige 5 sätestab, et keskkonnakahju nõuab sisse Keskkonnainspektsioon ning kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. 26.07.2010 esitas hageja tsiviilhagiavalduse kriminaalmenetluse nr 10940000001 juurde keskkonnale tekitatud kahju 4 848 223 (neli miljonit kaheksasada nelikümmend kaheksa tuhat kakssada kakskümmend kolm) krooni. 18.06.2012 muutis hageja 26.07.2010 esitatud tsiviilhagiavaldust, seoses kahju ümberarvutamisega. 28.05.2013 muudab hageja 18.06.2012 esitatud tsiviilhagi seoses muudetud süüdistusega, jättes välja 2005 aastal tekitatud kahju. KrMS § 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba. 19 / 20 1-12-10731 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 1043, § 133 lõigetest 1 ja 2; MaaPS § 74 lg 1 p 1, § 74 lg 5 hageja taotleb tekitatud keskkonnakahju 322 821,57 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks koma viiskümmend seitse) eurot väljamõistmist.
7. Kohtu seisukoht esitatud hagi osas Kuivõrd tegemist on kohtuhinnangul jätkuva ehk ühe teoga, siis kohus leiab, et hagi ei ole aegunud. Kuid kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et AS Reiden Dolomiit on kaevandanud loata, kuid ei ole tõendatud mäeeraldise piiridest välja kaevandatud dolokivi kogus. Kohus koosseisu analüüsil ei pidanud lubatud tõenditeks Maaameti Kaevandamistegevuse aerokontrolli projekti nr 132 (tl 77-82) ja Anelema dolokivikarjääri väljaspool kehtivat mäeeraldist kaevandatud maavara mahu seletuskirja (tl 93-106). Maavara kogust teadmata ei ole võimalik keskkonnale tekitatud kahju välja selgitada. VI. Menetluskulud Välja tuleb mõista süüdimõistetutelt menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel: - Arvo Erissaarelt sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega 480 eurot, kaitsja Vahur Krinali poolt osutatud riigi õigusabi kulu 648 eurot ja toimiku koopiate kulu 45 eurosenti; - AS Reiden Dolomiit sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega 480 eurot ja toimiku koopiate kulu 45 eurosenti. AS Reiden Dolomiit kaitsjakulud jätta AS Reiden Dolomiit kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. VII. Tõkend ja asitõendid Tõkend ja asitõendid puuduvad. Indrek Nummert Kohtunik 20 / 20