2-13-41549/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.11.2013.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-41549 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Juri Kononov (OÜ Esgalia õigusbüroo juhataja, e-post esgalia@hot.ee) Kostja: XXX (isikukood XXX, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Istungil viibinud isikud 26.11.2013.a. Hageja XXX Kostja XXX Resolutsioon Lahutada XXX ja XXX abielu, mis sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakti nr XXX. Taastada XXX varem kantud perekonnanimi XXX. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnas kirjaliku menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue, kostja vastus ja menetluse käik 06.09.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada hageja ja kostja abielu, mis registreeriti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Peale abielu lahutamist soovis hageja võtta tagasi perekonnanime XXX. Kooselu kostjaga ei laabunud erinevate iseloomude tõttu. Kostja kuritarvitab alkoholi, ei ööbi tihti kohus hagejale teadmata põhjustel. Poolte vahel olid pidevad tülid, mistõttu oli hageja sunnitud kodunt lahkuma ja elab oma vanemate juures. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud 2013.aasta juulist. Kostja keeldub abielu lahutamast kokkuleppel. Lapsi pooltel ei ole. Hageja ei soovi kohtus ühisvara jagamist. Kirjalikus vastuses kostja märkis, et poolte kooselu ei laabunud erinevatel põhjustel. Hagejal oli suhe teise mehega, mistõttu poolte abielusuhted olid rikutud pöördumatult. Hageja lahkus kodunt selgituseta. Kostja otsis hagejat taga, aga hageja ei vastanud kostja kõnedele ega sms- idele. Kostja isegi ei teadnud, kus hageja tol ajal elas. Kostja oli nõus lahutama abielu kokkuleppel. Kuna hageja elab koos teise mehega, siis arvas kostja, et on mõttetu abielusuhteid jätkata ja soovib abielu lahutada. Kostja soovib ühisvara jagamist. Kohtuistungil kinnitasid pooled, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja kooselu taastada ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuna mõlemad pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palus taastada varem kantud perekonnanime XXX. Menetluskulude jaotamine Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2