Kostja tellis hagejalt töid alltöövõtu korras. Peatöövõtjaks oli XXXOY. Lisaks hagejale teostas objektil töid XXX. Leping sõlmiti 01.09.2011 ning tellitud tööd pidid lõplikult valmima 06.01.
Treppide elementide vaheliste vuukide täitmise teostamata jäämine ja treppide ülemise astme paigaldamata jäämine on vaieldamatult töö puudused
Väär on hageja väide, justkui kostja ei ole esitanud tehtud töö suhtes pretensioone. Kostja on mitmeid kordi hagejale selgitanud, et hageja ei ole töid lõpetanud, kuivõrd ta jättis paigaldamata treppide viimased astmed ja teostamata vuukimistööd (vuukide täitmise tööd). Samuti on kostja hagejale teatanud asjaolust, et hagejapoolse tööde katkestamise tõttu kandis kostja kahju. Hageja on hagis viidanud kahele ehitusobjektile, millel ta kostjale töid teostas. Üks viidatud objektidest asub Vantaas, teine objekt on nn Tehnopolise objekt. Hageja on tõepoolest kostjale töid teostanud ka Vantaas, kuid seal teostatud tööde eest on kostja hagejale täies ulatuses tasunud. Hageja ja kostja vahel on vaidlus tekkinud vaid Tehnopolise objektil teostatud tööde osas. Ka hagiavaldusest ei nähtu, et Vantaas teostatud tööde osas oleks poolte vahel lahkarvamusi. Hageja on viidanud vaid, et on Vantaas töid teostanud ning märkinud ära seal teostatud tööde üleandmise kuupäeva. Täiesti arusaamatuks jääb, miks on hageja hagis maininud ka Vantaas tehtud töid. Nii on hagejale endalegi ebaselge tema väidetava nõude alus, mis muudab tema esitatud väited veelgi ebausutavamaks. Hageja ei ole hagis esitanud tõendeid, tõendamaks oma väidet, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud ning et kostja on tööd vastu võtnud, esitamata pretensioone. Arve esitamine iseenesest ei 3 ole tõend kohustuse tekkimise kohta, seda enam, et hageja ise on kohtule esitanud e-kirja vahetuse, kus kostja selgelt ei aktsepteeri saadetud arvet. Kuna antud juhul ei ole hageja kostjale töid üle andnud ning kostja ei ole neid vastu võtnud, siis on
lg 4 tuleneva tõendamiskoormise jaotuse kohaselt hagejal kohustus tõendada, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta on kõik tööd pooltevahelise lepingu kohaselt teostanud. Seetõttu ei ole ülalviidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt kostjal kohustust tõendada, et hageja on lepingut rikkunud ning et vuukimistööd tuli teostada ja paigaldada trepi viimane aste. Kostjal tekiks lepingurikkumise tõendamise kohustus juhul, kui hageja tõendaks, et vaatamata poolte kokkuleppele treppide paigaldamise kohta, ei pidanud hageja siiski kõiki paigalduseks vajalikke töid teostama, ning et hageja on kõik kokkulepitud tööd teostanud. Seda hageja teinud ei ole. Nagu hageja on märkinud, oli pooltevaheline suhtlus suuline. Seega on vähetõenäoline, et hageja suudab oma väiteid asjakohaste tõenditega tõendada. Vastavalt eespool mainitule, on kostjal seoses hageja lepingurikkumisega tekkinud kahju summas 9900 eurot. Kostja esitab alternatiivselt tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud. Tasaarvestuse tulemusel lõpeb hageja nõue kostja vastu summas 4168 eurot. Kostjal jääb alles kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 5732 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et FIE XXXja XXXOÜ sõlmisid 01.09.2011. a töövõtulepingu 30 keerdtrepi paigaldamiseks Soomes, XXXOY objektil. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 06.01.2012. a (tl 39, 55). Hagiavalduse kohaselt valmistas ja paigaldas hageja vastavalt lepingule raudbetoontrepid. Kostja hagejale teostatud tööde osas ühtegi pretensiooni ei esitanud ning hageja koostas ja väljastas kostjale 4 arvet, millest 22.02.2012. a koostatud arve nr 3/12 summas 1150 eurot, maksetähtajaga 10.03.2012. a ja arve nr 4/12 summas 2018 eurot, maksetähtajaga 10.03.2012. a jäid kostja poolt tasumata. (tl 10-13). Vastavalt
lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid kostja vastuväite kohaselt tellitud tööd ei olnud hageja poolt lõpetatud ja tööde lõpuleviimise tellis kostja XXXOY-lt (tl 39). Kostja väitel jättis hageja paigaldamata trepi ülemise astme ning teostamata treppide vuukimistööd (tl 40). Seega ei ole kostja hinnangul temal kohustust hagejale teostamata töö eest tasuda. Kohus kostjaga ei nõustu.
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud alltöövõtu vastuvõtmise aruanne, mille kohaselt on töö peatöövõtja poolt vastu võetud 16.03.2012. a (tl 38).
järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö 4 viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kostja väitel teostas hageja poolt teostamata jäänud vuukimistööd ja treppide ülemise astme paigalduse XXXOY (tl 40). Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt teostamata tööde ning objektilt omavolilise lahkumise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja majutuse Soomes ja sõidupiletid Soomest Eestisse broneeris ja tasus kostja (tl 50-52, 56). Kostja väiteid hageja omavolilisest lahkumisest kohus eeltoodust tulenevalt veenvaks ei pea. Kohtule on esitatud vaidlusaluste treppide joonised. Joonistelt nähtub, et trepp koosneb betoonelementidest, mida ühendab trepi ülemisest astmest kuni alumise astmeni ulatuv betoonpost ning tehnoloogiliselt ei ole võimalik sellisele trepile astmeid juurde panna (tl 74, 75). Kostja väiteid trepiastemete paigaldamata jätmise kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös või teinud hagejale etteheiteid astmete paigaldamata jätmise osas.
lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Peatöövõtja võttis objekti vastu 16.03.2012. a, kostja esitas puuduste kirjelduse alles käesoleva menetluse käigus 26.03.2013. a.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja viide XXXOY poolt teostatud töödele, ei anna kostjale alust hageja suhtes lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Kohtule esitatud alltöövõtu vastuvõtmise aruande punktist 7 nähtub, et lisatööd on eraldi kokkulepitud summas 9 900 eurot (tl 45). Kohtu hinnangul ei saa aga alltöövõtu vastuvõtmise lõpparuande punktide 7 ja 8 põhjal teha järeldust nagu oleks hageja jätnud kokkulepitud töö tegemata või teinud seda ebakvaliteetselt. Eeltoodust tulenevalt on kostjal võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4 168 eurot. Kostja leiab, et seoses hageja lepingurikkumisega on kostjal tekkinud kahju summas 9 900 eurot. Kostja on teinud käesolevas menetluses hagejale tasaarvestusavalduse. TsMS § 457 lg 2 järgi võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust.
lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt
§-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja 5 tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on hageja esitanud tõendid oma nõude kohta ning hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete nr 3/12 ja 4/12 tasumist. Kostja on leidnud, et temal on lepingurikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 9 900 eurot. Käesolevas menetluses ei ole aga tõendeid esitatud selle kohta, et hageja oleks kostjale kahju tekitanud. Ainuüksi asjaolust, et eraldi kokkuleppe alusel kuulub XXXOY-le tasumisele 9 900 eurot ning XXXOÜ esitab XXXOÜle nimetatud summas kreeditarve (tl 45), ei saa kohtu hinnangul järeldada nagu oleks hageja kostjale 9 900 euro ulatuses kahju tekitanud. Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kostjal puudub nõue hageja vastu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.