Obsah (5)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-3378 Haldusasi M.T.i kaebus Tallinna Linnav

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnavalitsus algatas 20.05.2009 korraldusega nr 816-k Riigi Kinnisvara AS 06.05.2008 taotluse alusel Tallinnas Kristiine linnaosas 0,63 ha suurusel maa-alal asuva Madara tn 24 kinnistu detailplaneeringu koostamise, peamise eesmärgiga määrata kinnistule ehitusõigus olemasoleva Rahvusarhiivi vahearhiivi hoidlahoonele kuni 6-korruselise maaaluse korrusega juurdeehituse rajamiseks. Tallinna Linnavalitsus võttis 06.01.2010 korraldusega nr 7-k Madara tn 24 kinnistu detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo Novel OÜ töö nr DP-2008/13) vastu.
Detailplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 otsusega nr
M.T., kes on planeeritava ala naaberkinnistu Madara tn 26 omanik, esitas 27.12.2010 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 06.01.2010 korralduse nr 7-k ja Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 otsuse nr 269 ning kohustada linnavalitsust lõpetama Madara tn 24 kinnistu planeerimismenetlus planeeringut vastu võtmata.
Tallinna Halduskohus tagastas 04.07.2011 määrusega M.T.i kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 alusel läbivaatamatult osas, milles kaebaja taotles Tallinna Linnavalitsuse 06.01.2010 korralduse nr 7-k tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist lõpetama Madara tn 24 kinnistu planeerimismenetlus detailplaneeringut vastu võtmata. Sama määrusega võttis halduskohus menetlusse M.T.i kaebuse osas, milles kaebaja taotles Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 otsuse nr 269 tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada. Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. 5.
Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega on riivatud tema kui naaberkinnistu (Madara 26) omaniku õigusi ja huve. Planeeringuga ette nähtud hoonestuse rajamine halvendab mitmel moel kaebaja kinnistul asuvate eluruumide kasutustingimusi ning vähendab seega otseselt kaebaja vara väärtust. Kaebaja hinnangul on kohaliku omavalitsuse vastuväited haldusmenetluses formaalset laadi, olulisi asjaolusid ja huve ei ole sisuliselt ja põhjalikult kaalutud, kavandatud ehitusõiguse mahtu, liikluskorraldust jms ei ole veenvalt põhjendatud. Järgitud ei ole Tallinna linnas väljakujunenud ja planeerimismenetlustes reeglina rakendatavaid linnaehituslikke printsiipe, kusjuures pole ka põhjendatud, miks nende printsiipide järgimine antud juhul vajalik pole. Asjakohane ei ole haljastusküsimuse sisuline ignoreerimine ega ka käsitlus, mille kohaselt tunnistatakse kaebaja poolt esile toodud tõsiseid probleeme liikluskorralduses, kuid sellega seotud probleemid jäetakse kõnealuse planeeringu raames lahendamata ning lubatakse üldsõnaliselt lahendada kunagi tulevikus teiste piirkonnas koostatavate ja võib-olla kehtestatavate detailplaneeringute raames. 2 Mingit sisulist diskussiooni vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikutega, sh kaebajaga, toimunud ei ole, planeerimismenetluse käigus on vaid teatavaks tehtud kaebaja kaasamiseta kujundatud ja nö lõplikke seisukohti kõigis küsimustes. Haldusakti motivatsioon on formaalne ja ebapiisav ning kaalutlusõigust on teostatud vaid näiliselt. 5.1.
Planeeritava hoonestuse maht ja kõrgus on sellesse asukohta sobimatu ning väljakujunenud linnaruumi mittearvestav. Mõne meetri kaugusele kaebajale kuuluva kinnistu piirist soovitakse ehitada kõrguselt 8korruselise maja kõrgusele vastav (24 meetrit maapinnast) liigendamata hoonemassiiv. Näiteks on planeeritud ehitusalune pind kokku 3200 ruutmeetrit (17 korda suurem, kui kaebajale kuuluval kinnistul). Kavandatav täisehituse protsent on 58 (üle kolme korra suurem, kui kaebaja kinnistul), hoonestuse maksimaalne suletud brutopind ligi 1,3 (u 16 korda suurem, kui kaebaja kinnistul). Kaebajale kuuluval kinnistul asuva hoone kõrgus maapinnast on u 15 meetrit, ehitise alune pind 191 ruutmeetrit, kinnistu täisehituse protsent alla
Planeeringu algatamisel oli seisukohal, et taotletav hoonestusmaht on liiga suur ja linnaruumi mittesobiv ka kohalik omavalitsus (TLPA 26.05.2008 kiri nr 2-1/1378 ja Kristiine Linnaosa Valitsuse 14.05.2008 kiri nr 1-2-3/359). Seisukohtade hilisemat ootamatut ja põhjalikku muutumist ei ole kaevatavates haldusaktides veenvalt põhjendatud. Planeeritud kõrguste ja mahtude põhjendusena on esitatud valdavalt hoone funktsioonist ja kasutusvajadustest tulenevaid põhjuseid (väiksemale pinnale ei mahtuvat arhiiv ära, hoone suure kõrguse tingivat arhiivihoone vahelagede eriline konstruktsioon jne), mis pole planeerimismenetluses asjakohased. Kui olemasoleva krundi võimalused ei ole soovitavate parameetritega hoone ehitamiseks piisavad, tuleb leida vajaliku massiivse ja kõrge hoone ehitamiseks sobivam asukoht. Linnaehitusliku kontaktvööndi analüüs on puudulik ja pealiskaudne, kuid isegi selles esitatud andmetest nähtub selgelt, et kontaktvööndis ei paikne ühtki võrreldava kõrguse ja mahuga hoonet. Olemasolev hoonestus ümbruskonnas on ühtlase rütmi ja mahuga (2-4 korruselised hooned keskmise kõrgusega maapinnast 10-15 meetrit). Mõned vanad tootmishooned on küll mahult suured, kuid pole juba ammu kasutuses ning on täielikult amortiseerunud. Hea linnaehitus- ja planeerimistavaga ning väljakujunenud halduspraktikaga selles vallas ei ole kooskõlas tänavaäärsest ning tänavanurkadel paiknevast hoonestusest oluliselt kõrgema hoonestuse planeerimine krundi sügavusse ega ka järsk üleminek peamiselt 3-4 korruselistest paarisajaruutmeetrise ehitusaluse pinnaga elamutest koosnevalt hoonestuselt mitmetuhanderuutmeetrise ehitusaluse pinnaga, kaheksakorruselise maja kõrgusega massiivsele liigendamata hoonestusele. Tõendamaks oma väidet, et minu vastuväiteid ja ettepanekuid pole linnaehituslikust aspektist kaalutud sisuliselt, järgides Tallinna linnas väljakujunenud ja planeerimismenetlustes rakendatavaid üldisi linnaehituslikke printsiipe (kusjuures pole ka põhjendatud, miks nende printsiipide järgimine antud juhul vajalik pole), esitan koopia Tallinna Linnavalitsuse selgetest linnaehituslikest põhimõtetest, mida väljendati ühe varasema planeeringu (Graniidi 8/Tööstuse 21) menetlemisel. Need põhimõtted on: linnaehituslikus mõttes hierarhiliselt ja ka puhtkompositsiooniliselt peab nurgakrundil asuv nurgahoone olema suurem, kui selle kõrvalkrundil asuv hoovihoone. Ehitusõiguse määramisel tuleb võrrelda kavandatut kvartali keskmisega. Antud juhul on talitatud risti vastupidi nendele üldiselt rakendatavatele linnaehituslikele põhimõtetele, planeerides minule kuuluva nurgahoone kõrvalkrundi hoovile sobimatu hiigelmahuga ja nurgahoonest ligi kaks korda kõrgema hoone. 3 5.1.
Planeeringu haljastuslahendus on sobimatu. Planeeritav haljastuse maht on liiga väike ega loo vajalikke puhvreid ja üleminekuid elamufunktsiooniga maalt ühiskondlike ja ärihoonete maale. Kaevatavates haldusaktides on korduvalt viidatud haljastuse osakaalu formaalsele suurenemisele paari pindalaprotsendi võrra, kuid sisuliselt naaberkrundil paikneva elamu olukord hoopis halveneb. Madara 24 krundil olemasolev kõrghaljastus ei suuda varjata ega pehmendada lisanduvaid hoonemahte, kuna planeeritavad hooned on piirile liiga lähedal ja ületavad olemasolevate puude kõrgust ligi kahekordselt. Planeeringu haljastuslahenduse kohaselt lisaks istutatavad mõned põõsad jms ei oma aga naaberkrundi seisukohalt üldse mingit tähendust. 5.1.3 Planeeringu liikluskorralduse lahendus on sobimatu. Madara tänava ning sellega ristuvate tänavate läbilaskevõime praegusel kujul on juba pikemat aega ammendatud. Sellele on kaebaja ka varem linnavalitsuse tähelepanu juhtinud. Oluliselt suureneva liikluskoormuse (planeeringu kohaselt nähakse ette 60 uue parkimiskoha rajamine, seega eeldatavalt ka vähemalt 60 auto lisandumine igapäevasesse liiklusesse Madara ja Sinika tänaval) tingimustes ei ole mõeldav praeguse olukorra jätkumine, kus Sinika tänav kui piirkonna ainus selgefunktsiooniline elumajadega hoonestatud tänav on peamiseks koridoriks, kus toimub piiramatu kahesuunaline liiklus Endla ja Tulika magistraaltänavate ja Madara tänava vahel. Heitgaasid ja müra häirivad juba praegu oluliselt ning veenva põhjenduse ja vältimatu vajaduseta ei saa lubada liikluskoormuse suurenemist Sinika tänaval. Seda eriti olukorras, kus teine kvartalis olemasolev avalik tänav, ühegi elumajata Tulika põik, on ühesuunaline ja kasutusel peamiselt ümbritsevate ärihoonete kasutajate tasuta parkimisalana. Seega tuleb Madara ja Tulika tänava vahelisele alale uue hoonestuse planeerimisel ette näha põhijuurdepääsud sinna otse magistraaltänavatelt, so antud juhul Tulika tänavalt. Kui see ei ole koheselt võimalik, tuleb planeeringuga reserveerida maa rajatavate juurdepääsuteede jaoks ning ette näha viimaste rajamine enne täiendava hoonestuse rajamist. Madara 22 ja 24 hoonete, samuti Tulika 15/17 ja Tulika 19 hoonete vahel on tänavakoridor Tulika tänavalt Madara tänavale, mis on praegu kasutamata. Perspektiivis tuleb ette näha selle koridori avamine kas avalikult kasutatava tänavana või siis juurdepääsuna Tulika tänavalt kõigile nimetatud kruntidele. See tähendab, et detailplaneeringutes tuleb vastav koridor jätta vabaks hoonestusest, parkimiskohtadest ja muust selle tänavana kasutuselevõttu takistavast. Madara 24 planeeringuga ei saa sellele alale ette näha statsionaarsete parkimiskohtade rajamist vaid vastav ala tuleb reserveerida tänava jaoks. 5.
Kaebaja vaidlustab haldusakti ka populaarkaebuse korras, kuna kaebaja hinnangul ei ole planeeringu koostamisel ja kehtestamisel järgitud seadusi ega arvesse võetud olulisi avalikke huve. 5.2.
Antud juhul algatati planeering linnavalitsuse 20.05.2009 korraldusega nr 816-k. Detailplaneeringu eskiisi ja lähteseisukohtade avalik arutelu toimus aga juba 18.06.2009, vähem kui kuu pärast algatamist. Näiteks kaebaja sai planeeringu algatamisest teada puhtjuhuslikult. Planeeringualal tuvastas kaebaja spetsiaalse hoolika otsingu tulemusel vaid lisatud fotodel (fotod on tehtud eskiisi avaliku arutelu toimumise päeval) nähtava A4 formaadis paberilehe arhiivihoone uksel, muu info kõrval. Millal ja kelle poolt see sinna paigutati ja millal eemaldati, planeeringu materjalidest ei nähtu. On ilmne, et sellisel kujul välja pandud teade ei vasta planeerimisseaduse nõuetele ning näiteks paljud piirkonna 4 elanikud võisid jääda ja ka jäid planeerimismenetlusest algusest peale kõrvale, kuna neil puudus toimuva kohta teave. Samas puudutavad planeeritava hoonestuse võimalik rajamine ja selle tagajärjed neid otseselt. Selge on ka see, et detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu ajaks ei saanud kõnealune teade olla avalikustatud 30 päeva jooksul, nagu seadus nõuab. 5.2.
Antud juhul lisati alles kaebaja sellekohase vastuväite põhjal planeeringule algeline illustratsioon. Kuid lisatud illustratsioon ei vasta planeerimisseaduse nõuetele, kuna mingit ruumilist ettekujutust see ei tekita. Nii suuremahulise planeeringu puhul tuleks esitada vähemalt makett, vaated erinevatest suundadest (sh. vastuväiteid esitanud piirinaabrite poolt vaadatuna), lõiked jms. materjal, mis võimaldaks saada selge ja arusaadava ülevaate planeeritavast hoonestusest ümbritseva linnakeskkonna kontekstis. Arvestades planeeritava objekti suurt mahtu, kõrgust, paiknemist jm. asjaolusid, pole esitatud eskiis selleks piisav ega vasta planeerimisseaduse nõuetele. 5.2.
Planeerimismenetluses tuleb täita ka haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleb haldusmenetlusse kindlasti kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusmenetluse tulemusena antav haldusakt võib mõjutada. Madara 24 kinnistu omanikuks on Eesti Vabariik ja riigivara valitsejaks Riigikantselei. Planeeringu materjalidest ei nähtu, et kinnistu omanik kas Vabariigi Valitsuse või riigivara valitseja isikus oleks kaasatud planeerimismenetlusse. Planeeringu algatamise taotluse on esitanud ning kogu menetluses planeeringust huvitatud isikuna esinenud hoopis Riigi Kinnisvara AS. Viimatinimetatu on eraõiguslik juriidiline isik ning planeerimistoimikus ei sisaldu HMS § 13 lg 2 nimetatud vormis volikirja riigi esindamiseks Madara 24 kinnistu planeerimismenetluses. Veelgi enam, puuduvad andmed, et omanik, so Eesti Vabariik oleks üldse otsustanud uue arhiivihoone rajamise ja/või andnud Riigi Kinnisvara AS-le õigusaktidega ette nähtud korras ja vormis ülesande ja volituse sellise detailplaneeringu algatamise taotlemiseks. Menetluse käigus kaebaja poolt korduvalt esitatud küsimustele, kes on otsustanud uue arhiivihoone rajamise, kas on kaalutud erinevaid asukohti jm nii olulise objekti rajamisega seotud asjaolusid, keeldus Riigi Kinnisvara AS esindaja vastamast. Detailplaneeringu koostamise on kohalik omavalitsus halduslepinguga delegeerinud Riigi Kinnisvara AS-le, keda ei saa lugeda huvitatud isikuks Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 6 tähenduses. Isegi firmasisene volikiri vastava lepingu Tallinna Linnavalitsusega sõlminud Riigi Kinnisvara AS töötajale on vormistatud tagantjärele. Volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõttes on antud juhul ilmselt Rahvusarhiiv, kelle seaduslikuks esindajaks on riigiarhivaar. Planeerimismenetlusse ei ole kaebajale teadaolevalt kaasatud ka Rahvusarhiivi. Avalikel aruteludel on küll osalenud mõned Rahvusarhiivi struktuuriüksuse Riigiarhiivi töötajad, kuid kaebajal puudub teave nendel isikutel Rahvusarhiivi esindamiseks volituse olemasolu kohta. Seega jääb mulje, et olulise ja ilmselt sadu miljoneid kroone maksva riikliku objekti ehituse planeerimist on antud juhul püütud toimetada nö mitteametlikult, ilma et ükski riigivara valitsemise eest vastutav isik oleks otseselt selleks korraldust andnud, mingeid otsuseid vastu võtnud või üleüldse otseselt „asjasse segatud“. Planeeringu on kehtestanud (viidates sealjuures korduvalt „Eesti rahva vara“ säilitamisega seotud avalikele huvidele, arhiivihoone sobivale ja piisavalt esinduslikule asukohale jne) 5 Tallinna linn, kellel puudub riikliku objekti rajamise vajaduse/tarbetuse, soovitava asukoha või muude sellega seotud asjaolude kohta eeldatavalt igasugune ametlik teave ja otsustuspädevus. Olulise, avalikkusele suunatud funktsioonide ja teatud mõttes riigi sümbolehitiste hulka kuuluva riikliku ehitise planeerimine sellisel viisil - menetlusnorme eirates, läbipaistmatult ning jättes ülbelt tähelepanuta ümberkaudsete elanike jm. asjast huvitatud isikute arvamuse, on vastuolus laiemas mõttes hea riigivalitsemis- ja haldustavaga ning kitsamalt riigivaraseaduse (RVS) § 8 (eriti selle lg 5) sätestatud riigivara valitsemise põhimõtetega. On avalikes huvides, et riigivara valitsemine ja uute oluliste riiklike ehitiste rajamise ettevalmistamine toimuks seaduslikult, avalikult ning läbipaistvalt, kaaludes erinevaid võimalusi (sh planeeritavate ehitiste erinevaid võimalikke asukohti, mh kulude aspektist) ning mõistlikult arvesse võttes asjassepuutuvaid erahuve. Nii vastutusrikka ja mahuka avaliku hoone rajamiseks tuleb leida selleks sobiv ja väärikas koht ning koostada sellele vastav mahuline ja arhitektuurne lahendus, mitte suruda hoonet poolsalaja linnaruumis täiesti juhuslikult kättesattunud ning sobimatule kohale. 5.2.
Piirkonna üldist ilmet ilmselgelt negatiivselt mõjutavate ja sinna sobimatute ehitusmahtude ja -lahenduste vältimine, samuti piirkonna liiklusprobleemide arvestamine ja lahendamine, piirkonna avalikult kasutatavate hoonete ümbruses haljastuse osakaalu suurendamine ning linnaruumi kujundamisel väljakujunenud üldiste põhimõtete (nagu tänavaäärsete ja hoovihoonete kõrgushierarhia jms) järgimine on õigushüved, mille kaitsmine on ka avalikes, mitte ainult kaebaja erahuvides. Kaebaja jääb nendes küsimustes ka oma planeerimismenetluses esitatud ja 22.02.2010 dateeritud kirjalikes vastuväidetes ja ettepanekutes esitatud seisukohtade (vastuväidete p 2-6), juurde ega hakka neid refereerima.
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja taotleb enda menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. 6.
Kaebaja õiguste riive Kaebuses on kaebaja korduvalt rõhutanud, et detailplaneeringuga plaanitu riivab või rikub tema õigusi ja vähendab temale kuuluva kinnisvara väärtust, kuid ei ole kordagi põhjendanud millised on need temale kuuluvad kaitstavad õigused, mida rikutakse. See, et planeeringulahendus kaebajale ei meeldi ja on tema arvates ebasobiv ei tähenda kaebaja õiguste rikkumist. Kaebajale kuuluva kinnisvara väärtuse vähenemise tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi uuringut või pädeva kinnisvaraeksperdi hinnangut ning sellest tulenevalt on kaebuse esitaja väited paljasõnalised. Vastustaja arvates mõjub korrastatud ja kaasaegsete hoonetega ümbruskond kinnisvara väärtusele pigem positiivselt. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi temale kuuluvat õigust, mida ta soovib kindlustada või esitanud tõendeid kahjulike mõjutuste kohta. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus on põhjendatud siis, kui usutavalt on esitatud nii kaitsmist vajav õigus (millise õiguse kaitseks on kaebusega kohtusse pöördutud) kui ka argumendid, miks see õigus vajab kaitset. 6 6.
Populaarkaebus PlanS § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sättest võib kaebaja ilmselt järeldada, et igaühel on piiramatud võimalused planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada, kuna kaebuse esitamine ei eelda tema enda õiguste rikkumist, vaid seda võib ka teha populaarkaebuse vormis. Vastustaja leiab Riigikohtu lahendile tuginedes, et praktika populaarkaebuse esitamisel on pisut teine. Riigikohus on populaarkaebuse kasutamise ulatust piirates rõhutanud (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-84-08), et kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Seega eeldab populaarkaebus, et rikutud on õigusaktidest tulenevaid norme avalikke huvisid riivavalt. Seejuures peab populaarkaebuse esitaja oma kaebuses ise täpselt osundama, milliseid avalikke huvisid on riivatud ja kohus ei saa hakata neid ise kaebusest tuletama. See tähendab, et populaarkaebuse esitanud isik peab ära põhjendama, miks riivab planeering avalikke huve ja millist õigusakti sätet planeeringu menetlemisel või kehtestamisel on avalikkuse kahjuks rikutud. Planeeringu kohtulik vaidlustamine populaarkaebuse vormis on reeglina edasiviiv vaid juhul, kui sellega riivatakse oluliselt avalikke huve ja planeeringuga rikutakse üheselt mõnda seadusest tulenevat õigusnormi. Kuna avaliku huvi mõiste ei ole üheselt seaduses määratletud, siis tuleb iga vaidluse puhul kohtus seda mõistet ja selle riivet eraldi sisustada. Riigikohus on näiteks välja toonud, et ühe kinnistu piiresse jääva haljasala suurus ei ole reeglina käsitatav avalikes huvides kaitstava õigushüvena (RKHK lahend 3-3-1-29-10). Siinkohal vastustaja viitab sellele, et planeering hõlmab ainult ühte konkreetset kinnistut, selle haljastust ja ehitusmahtusid. Samuti tuleb populaarkaebuse puhul arvestada, et planeeringut ei ole võimalik vaidlustada planeeringu ebaotstarbekusele või mittesobivusele tuginedes. Näiteks ei ole võimalik vaidlustada hoonete paigutust planeeringualal, kui sellega ei rikuta mõnda õigusaktist tulenevat konkreetset piirangut. Sellised otsused kuuluvad kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse. 6.
Planeeringulahenduse sobivus Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kaebajal puudub voli hakata kohalikule omavalitsusele dikteerima üht või teist planeeringulahendust. Planeeringu menetluses on kaebaja osalenud aktiivselt menetluse algusest peale (kaebaja seda ise kinnitab ning selle üle vaidlust ei ole) ning on esitanud omapoolseid ettepanekuid ning vastuväiteid, millega kohalik omavalitsus on mõistlikult arvestanud (otsuse seletuskiri punkt 5 – avaliku väljapaneku tulemused). Vastustaja juhib tähelepanu, et kõiki tehtud märkusi ei saa käsitleda vastuväidetena PlanS-i tähenduses ning mõned märkused on sisuliselt põhjendamata. 7 6.
Planeeritava hoone maht ja kõrgus Planeeringumenetluses on analüüsitud lähiümbrust ja sinna kavandatavaid ehitusmahte ning planeeritav hoonestustihedus jääb kinnistul 2,05 piiresse ja on sarnane lähialale, Tulika tn 19 ja Sinika tn nurga detailplaneeringus kavandatud hoonestustihedusele Tulika tn 19 kinnistul, mis on 2,
Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel varieerub hoonete kõrgus 14 meetrist kuni 19 meetrini maapinnast. Planeeringulahenduse põhjendustes on selgitatud, et Madara tn 24 kinnistule koondatakse Tallinnas laiali asuvad arhiivid, mis lihtsustab arhiivide kasutamist. Krunt on piisavalt suur, et seda võimaldada 6.
Kontaktvööndi analüüs Madara tänava ümbrus on aegade jooksul väljakujunenud eriilmeliste tootmishoonetega ühtseks ettevõtluspiirkonnaks, kus hoonetel on eeskätt funktsioonist ja vajadusest lähtuv ilme. Endisi tootmishooneid on hakatud järk-järgult rekonstrueerima ärihooneteks. Kuna tegemist on kesklinna lähedal asuva areneva piirkonnaga, siis on endiste, valdavalt 2-3-korruseliste hoonete asemele senisest kõrgema hoonestuse rajamine põhjendatud. Piirkonna arengut näitavad mitmed menetluses olevad ja kehtestatud planeeringud. Planeeritava ala naaberkrundil on Tallinna Linnavalitsuse
aprilli 2009 korraldusega nr 570-k vastu võetud “Tulika tn 19 kinnistu ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneering”, eesmärgiga määrata ehitusõigus kuni 6-korruselise äripindadega korterelamu, 4-korruselise parkimismaja ja kuni 4-korruselise ja 1 maa-aluse korrusega eluhoone rajamiseks ning kuni 5-korruselise ärihoone laiendamiseks; Tallinna Linnavolikogu
oktoobri 2008 otsusega nr 216 on kehtestatud “Madara tn 25, 25a ja 27 kinnistute detailplaneering”, eesmärgiga määrata Madara tn 25a krundile ehitusõigus kuni 6-korruselise ärihoone ja 1-korruselise alajaama rajamiseks. Arvestades ala asukohta, piirkonna polüfunktsionaalsust ning jätkuvat arengut, asub vastustaja seisukohale, et planeeringuga kavandatud kuni 6-korruseline arhiivihoone laiendus on linnaruumi mitmekesistav ja ümbruskonda sobiv. 6.
Liikluslahendus Tulika tn, Tulika põigu, Madara tn ja Sinika tn liikluskorraldus lahendatakse Tulika tn, Tulika põigu, Madara tn ja Ülase tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mille kohta on koostamisel eskiis. Inseneribüroo Stratum on koostanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel uuringu Tulika-Madara kvartali liikluse ja parkimiskoormuse kasvu kohta seoses mitme (Tulika tn, Tulika põigu, Madara tn ja Ülase tn vahelise maa-ala ja Madara tn 31 kinnistu) detailplaneeringu koostamisega selles kvartalis. Uuring hõlmas Endla tn, Tulika tn, Paldiski mnt ja raudtee vahelist ala. Töö eesmärk oli selgitada liiklusmõjusid ümberkaudsetele tänavatele ja ristmikele perspektiivis, kui Madara tänava kvartal ehitatakse välja vastavalt uutele detailplaneeringutele ja lisandub uusi parkimiskohti. Uuringus tehtud ettepanekutega tuleb arvestada eelnimetatud planeeringute liikluslahenduste koostamisel. Põhiline muudatus oleks Ülase tänava pikendamine Madara tänavani (tulevikus võimalusel tunneliga ühendada ka Tehnika tänavaga; Tulika tn - Ülase tn ristmik reguleeritakse fooridega). Kaalutakse ka kvartali teiste tänavate ja ristmike liikluskorralduste muutmise vajadust. Parkimine tuleb lahendada kruntidel, mitte tänavatel. Madara tn 24 planeeringulahendus ei mõjuta oluliselt olemasolevat liikluskorraldust ning selle kinnistu detailplaneeringuga pole otstarbekas ega võimalik lahendada kogu kvartali liiklust. 8 6.
Haljastus Haljastuse osakaal planeeritaval krundil suureneb, sest olemasolev haljastus moodustab Madara tn 24 krundist 9,7%, planeeringulahenduse realiseerudes on haljastuse osakaal 13%. Haljastuspuhvri rajamine pole otstarbekas, sest tegemist on arhiivihoonega, millel võimalikud negatiivsed mõjud praktiliselt puuduvad võrreldes meelelahutusasutusega ning seetõttu puudub vajadus leevendada häirivaid mõjusid. 6.
Detailplaneeringu menetlemisel on nõuetekohaselt kaalutud kaebaja vastuväiteid ning ettepanekuid. Vastustaja rõhutab, et koostöö ja kaasamine saavad toimuda ikka ainult teatud piirideni ja põhjendamatult ning piiramatult kirjavahetust vastuväidete esitajatega ei peeta. Maavanem on andnud hinnangu kohaliku omavalitsuse põhjendustele kaebaja vastuväidetele ning on lugenud põhjendused piisavaks ning kaalutluse õigesti teostatuks. Nähtuvalt otsusest ja sellele lisatud seletuskirjast ei saa olla vaidlust selles osas, et detailplaneeringu koostamise käigus ei oleks piisavalt koostööd tehtud ja menetluse etappidest ei oleks avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud. Kaebaja on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Seega on kaebaja saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi PlanS-i eesmärk. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgneva avaliku väljapaneku tulemusel teha planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Sellest tulenevalt kujuneb planeeringu lõplik ehitusõiguse- ja maakasutuse lahendus välja alles vahetult enne planeeringu kehtestamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus määrata põhjendatud planeerimisotsustuse korral planeeringualale selline ehitusõigus nagu see on kohane ja vajalik täiusliku linnaruumi saamiseks. Kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise käigus kaalunud planeeritava maa-ala kinnisasja omanike ja teiste huvitatud isikute ettepanekuid ning erinevaid planeeringulahenduse võimalusi sh planeeritud hoonestuse sobivust ja kohasust ning planeeringulahendust on piisavalt põhjendatud. Vastustaja leiab, et kohalik omavalitsus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel oma pädevuse piire antud detailplaneeringu menetluse käigus ületanud, on arvestatud huvitatud isikute seisukohtade ja õigustega ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt tehtud otsused on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vastustaja on kindlal seisukohal, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid kaebaja seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-is sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. 6.
Viited PlanS § 12 lg 3¹ rikkumisele on vastustajale mõistetamatud, kuna teatis oli üles pandud ning selle ülevaloleku aeg ei ole seotud eskiisi avaliku arutelu toimumise ajaga. 6.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Madara 24 kinnistu omanik Eesti Vabariik Riigikantselei 01.07.2009 kirjaga nr 15-5/09-03515-2, mis sisaldub detailplaneeringu 9 toimikus ja on allkirjastatud Riigikantselei majandusosakonna juhataja Kristo Palu Riigikantselei peadirektori ülesannetes poolt.
Kolmas isik kirjalikku seisukohta kaebusele ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu praktika kohaselt (nt RKHK lahend haldusasjas nr 3-3-1-9-98) puudub kohtul pädevus õiguspäraste planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on aga oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist (RKHK lahend haldusasjas nr 3-3-1-8-02). Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil. Huvide kaalumist saab kohus kontrollida haldusakti põhjenduste kaudu, mis peab veenma ka kohut, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kaebaja on esitanud kaebuse nii oma väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena PlanS § 26 lg 1 alusel. Kohus käsitleb esmalt subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust ja seejärel avalikes huvides esitatud kaebust (populaarkaebus).
Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus Kaebaja väidab, et planeeringuga kavandatud hoonestuse laiendamine halvendab kaebaja kinnistul asuvate eluruumide kasutustingimusi, mille tulemusel väheneb kaebaja vara väärtust. Kaebaja ei vaidlusta enda menetlusse kaasatust, kuid on seisukohal, et tema vastuväited ja ettepanekud on põhjendamatult jäetud arvestamata. Haldusakti motivatsioon on formaalne ja ebapiisav ning kaalutlusõigust on teostatud vaid näiliselt. 9.
Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et planeeringuga kavandatava arhiivihoone laiendus võiks hakata mõjutama temale kuuluvas elamus otsese päikesekiirguse kestust (insolatsiooni). Kaevatava otsuse seletuskirjas (p 4) on märgitud, et arvestades kruntide paiknemist ilmakaarte suhtes ning hoonestuse paiknemist kruntidel, ei ole alust eeldada insolatsiooni vähenemist, millise seisukohaga kohus nõustub. 9.
Kaebaja väidab, et vaidlustatud detailplaneeringuga on lahendamata jäetud liikluskorralduse küsimused, mistõttu suureneb liiklustihedus ja sellest tingitud müra ja heitgaaside hulk. Sama vastuväite esitas kaebaja ka planeeringumenetluses. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud planeering toob kaasa liiklusmüra- või heitgaaside piirmäära ületamise. Insenerbüroo Stratum liikluse ja parkimiskoormuse hinnangus (kohtumenetluses käsitletav dokumentaalse tõendina), mis on koostatud kogu Madara tänava kvartali kohta on antud soovitus lahendada parkimine kruntidel. Antud soovitust on vaidlustatud detailplaneeringus järgitud. 10 Viidatud hinnangust ei tulene, et 60 parkimiskohaga riigiarhiivi hoone ehitamisega kaasneks oluline mõju liiklustihedusele Madara tn kvartalis. Sellise mõju tekkimist ainuüksi vaidlustatud detailplaneeringust tulenevalt ei ole võimalikuks pidanud ka vastustaja ning kohus nõustub vastustaja hinnanguga. Kvartaliga piirnevate suurte ristmike liikluskoormuse kasv ja läbilaskvuse halvenemine ei ole tingitud vaidlustatud detailplaneeringust. Vastustaja on selgitanud, et Madara tänava kvartali liikluskorraldus lahendatakse järgnevate planeeringute käigus, muuhulgas on plaanis avada Ülase umbtänav. Samuti on vastatud kaebaja ettepanekule Tulika tänavalt uue juurdepääsu rajamise kohta. Vaidlustatud detailplaneeringuga kogu kvartali liikluskorralduse lahendamist otstarbekaks (seletuskiri p 5, lk 5) ega võimalikuks ei peetud ning kohtul ei ole alust sellist otstarbekuse kaalutlusele tuginevat otsustust pidada meelevaldseks. 9.
Hoone maht, kõrgus ja korruselisus ning linnaplaneerimise põhimõtete järgimine. Kaevatava haldusakti seletuskirja kohaselt on planeeritava kinnistu suurus 5526 m² ning kinnistul paikneb 3-korruseline Rahvusarhiivi vahearhiivi arhiivihoidla ja abihoone. Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne ning tegemist on kesklinna lähedal asuva areneva piirkonnaga. Planeeritava ala lähiümbruses on valdavalt 2-4-korruseliste hoonetega äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid, vaid vahetus naabruses Sinika tänava ääres paiknevad 2-4-korruselised korterelamud. Piirkonnas asuvaid endisi tootmishooneid on hakatud rekonstrueerima ärihooneteks. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtluse segahoonestusala. Kristiine linnaosa üldplaneering on alles menetlemisel, kuid kehtestatud detailplaneering selle eesmärkidega vastuolus ei ole. Vastustaja on kehtestatava detailplaneeringu sobivuse hindamisel lähtunud nii olemasolevast hoonestusest, menetluses olevatest ja kehtestatud detailplaneeringutest kui ka piirkonna arengu perspektiivist. Nimetatud on näiteks naaberkrundi osas vastu võetud detailplaneeringut (Tulika tn 19 ja Sinika tn nurga maa-ala detailplaneering), mille eesmärgiks on määrata ehitusõigus kuni 6-korruselise äripindadega korterelamu, 4-korruselise parkimismaja ning kuni 5-korruselise ärihoone laiendamiseks. Kaebaja ise möönab, et kvartalis asub mitmeid suuremahulisi tootmishooneid. Kvartalis on domineerivad ärihooned ning kvartali arenguperspektiivi arvestades võib eeldada, et ehitusõiguse taotlemisel soovitakse seda saada maksimaalses mahus, mistõttu kaebaja arvamus, et piirkond saaks jääda peamiselt 2-3korruseliste hoonetega piirkonnaks ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et aluseks tuleks võtta vaid olemasoleva hoonestuse ja kehtestatud detailplaneeringutega ettenähtud hoonestuse näitajad. Ruumiline planeerimine peab arvestama pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (PlanS § 1 lg 3). Haldusakti seletuskirja (p 5, lk 4-5) kohaselt, planeeritav hoonestustihedus vaidlusalusel kinnistul jääb 2,05 piiresse ja on sarnane lähialale, Tulika tn 19 ja Sinika tn nurga detailplaneeringus kavandatud hoonestustihedusele Tulika tn 19 kinnistul, mis on 2,
Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel varieerub hoonete kõrgus 14 meetrist kuni 19 meetrini maapinnast. Vaidlustatud planeeringuga nähakse ette maapinnast kuni 24-meetri kõrgune ja 6-korruseline hoone, hoonealuse pinnaga kokku 3200 m². Nagu kohus eelpool märkis, ei saa kohus hinnata planeerimisotsustuste otstarbekust, sh seda, kas konkreetsele kinnistule sobiks paremini nt 4-korruseline või liigendatud hoone. Hoone korruselisus eraldiseisvalt hoone kõrgusest kaebaja väidetavaid õigusi riivata ei saa. Kaebaja huviks on olemasoleva olukorra säilitamine või planeeringus ettenähtust madalama ja mahult väiksema juurdeehituse planeerimine. Hoone maht ja kõrgus saavad mõjutada eelkõige vaadet kaebaja kinnistult ja valgust. 11 Kinnistu omaniku huviks on saada soovitud ehitusõigus. Haldusorgan ei ole taotlusega seotud, kuid peab kinnistu omaniku põhjendatud soove arvestama. Antud juhul, kuna tegemist on Rahvusarhiivi hoonega, on tegemist ka avaliku huviga. Kaevatava haldusakti seletuskirjast võib lisaks eeltoodule leida järgmisi põhjendusi: Madara tn 24 kinnistule koondatakse Tallinnas laiali asuvad arhiivid, mis lihtsustab arhiivide kasutamist ja parandab säilikute hoiutingimusi; krunt on piisavalt suur, et seda võimaldada; Madara tn 24 asuv vahehoidla on esimeses etapis juba rekonstrueeritud arhiivile esitatavatele nõuetele vastavalt; ühtse arhiivihoone ehitamine võimaldab vähendada teenindus- ja ekspluatatsioonikulusid; asukoht on soodne väga hea ühistranspordi ühenduse tõttu; hoone maht ja kõrgus tuleneb arhiivi vajadusest ja hoone spetsiifikast; hoone kasutusotstarve ei tekita häirivaid mõjutusi naaberkinnistutele. Kohus eelpool leidis, et kaebajale kuuluvas elamus insolatsioonitingimused vaidlusaluse planeeringu tõttu halveneda ei saa. Hoonete vaheline kaugus on piisav, et ei muutuks oluliselt senine olukord ka krundile langeva valguse osas. Planeeritav hoone ei ole kõrghoone. Kõrghaljastus (va ühe kahjustatud puu likvideerimine) olemasoleval kujul krundi piiril säilitatakse. Kaebaja kasuks ei ole kõrguse või vaate säilitamiseks seatud servituuti. Puudub õigusnorm või planeering mis keelaks naaberkinnistule hoone ehitamise, mille kõrgus ulatub üle krundi piiril kasvavate puude. Kesklinna vahetus läheduses segahoonestusalal paikneva elamukrundi omanik ei saa eeldada, et naaberkrundi ehitusõigust ei muudeta. Asja materjalidest ei nähtu, et konfliktis olevaid huve ei oleks sisuliselt kaalutud või oleks ebaproportsionaalselt eelistatud planeeringust huvitatud isiku huve. Kaebaja väited kvartali nurgakrundi planeerimise põhimõtte järgimata jätmise ja selle mittejärgimise põhjendamata jätmise osas ei ole antud juhul põhjendatud. Vastustaja selgitas, et nurgakrundile kõrgemate ehitiste planeerimine on kohane kvartalites, kus on ühtlase kõrgusjoonega hoonestus. Antud juhul, on olemasolev ja perspektiivne hoonestus erineva kõrgusega (sh kvartalis sees), mistõttu vaid nurgakrundile kõrgema hoone lubamine ei täida selle linnaplaneerimise põhimõtte eesmärki (säilitada ühtlane rütm kõrguse osas). Kaebaja väited, et planeeringu algatamisel andis taotletava hoonestusmahu sobimatuse osas arvamuse kohalik omavalitsus (TLPA 26.05.2008 kiri nr 2-1/1378 ja Kristiine Linnaosa Valitsuse 14.05.2008 kiri nr 1-2-3/359) ning seisukohtade hilisemat ootamatut ja põhjalikku muutumist ei ole kaevatavates haldusaktides veenvalt põhjendatud on asjakohatud. Viidatud kirjades esitatud seisukohad (detailplaneeringu toimikus) on esitatud enne eskiislahenduse koostamist taotlusele lisatud lahendusskeemi kohta, mis menetletavast planeeringulahendusest erines. Kristiine LOV on kooskõlastanud Madara tn 24 detailplaneeringu (Novel OÜ 2009.a. koostatud töö nr DP-2008/013) tingimusteta nähtuvalt planeeringu toimikus olevast 24.08.2009 kirjast. Kohtul ei ole alust pidada haldusorgani kaalutlusi käesolevas alapunktis käsitletud küsimuste lahendamisel meelevaldseteks. Käsitletud väited olid ka populaarkaebuse argumentideks. 9.
Haljastus Kaebaja on seisukohal, et vähene haljastus ei loo puhvreid ega pehmenda üleminekuid eluhoonete maalt ühiskondliku hoone ja ärimaaks ega varja lisanduvat hoonemahtu. Kohus märgib, et ka pragune haljastus ei varja oluliselt olemasolevat arhiivihoonet, mis 12 nähtub kaebaja esitatud fotodelt (tlk 176-178). Kaebaja kinnistu ja arhiivihoone kinnistu vahel on kõrge kivimüür ja asfaltplats, mitte park või haljastuspuhver. Seega ei saa olla küsimus selles, et vaade rohelusele asenduks vaatega 6-korruselisele hoonele. Vastustaja on õigesti märkinud, et arhiivihoone kasutus ei tekita häirivaid mõjutusi, mida oleks vaja leevendada haljastuspuhvritega. Haljastuse maht kasvab planeeringu kohaselt paari protsendi võrra (kinnistu pindala suhtes), kuigi visuaalselt võib haljastuse osakaal tunduda olemasoleva olukorraga võrreldes pigem väiksem. Eelnev ei anna siiski alust haldusakti pidada õigusvastaseks, kuna ükski õigusakt (või servituut) ei keela kõrgema hoone planeerimist ning see ei ole linnakeskkonnas (kesklinna vahetus läheduses) ka tavapäratu. Täiendava kõrghaljastuse rajamist, mida iseenesest saaks haldusorgan kaaluda, takistab antud juhul vajadus lahendada parkimine krundil. Kaalutlusõigust ei ole ka haljastuse osas kohaliku omavalitsuse poolt teostatud õigusvastaselt. 9.
Pinnaseuuringud Kaebaja väidab, et vastustaja oleks detailplaneeringu menetluses pidanud tellima uuringud, et teha kindlaks, kuidas mõjutab planeeritava hoone vundamendi rajamine kaebaja hoonet (pinnase niiskuse muutumise korral). Kaebaja tugineb Rakendusgeodeesia ja ehitusgeoloogia Insenerbüroo OÜ arvamusele (töö nr EK-0590), mille järeldustes märgitakse, et planeeritud hoone Madara tn 24 ehitamine ei ole soovitav. Antud juhul on vaidlus planeeringu kehtestamise otsuse, mitte ehitusloa üle. Viidatud arvamuses märgitakse, et enne naaberhoone ehitamist on vaja läbi viia täiendavad uuringud, arvestades nõrkade pinnaste iseloomu ja konstruktsioonide omapära. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas on märgitud, et vastavad uuringud teostatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Avalikul arutelul (24.03.2010) on planeeringu koostanud Novel OÜ esindaja selgitanud, et ehitustehniliselt on ehitamine võimalik ning uuringuid, kuidas seda teha on raske läbi viia planeerimise staadiumis, kui projekti veel ei ole. Kohus leiab, et kaebaja väide uuringute teostamata jätmisest tingitud haldusakti õigusvastasuse kohta on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Kohtul puudub alus kahtlustada, et vajalikke uuringuid projekteerimise staadiumis ei tehta. Planeerimismenetluses selliste uuringute nõudmine ei ole põhjendatud. 9.
Arhitektuurse lahenduse (välisviimistlus jm) sobivus. Nagu kohus eelnevalt on korduvalt märkinud, ei hinda kohus detailplaneeringu sobivust, kuna tegemist ei ole õigusliku küsimusega. Kohus hindab vaid seda, kas kehtiv õigus näeb ette kohustuse esitada detailplaneeringus planeeritava hoone detailne arhitektuurne lahendus. Detailplaneeringus ei nähta ette detailset arhitektuurset lahendust, kuna see ei ole detailplaneeringu ülesanne. Esitada tuleb vaid olulisemad arhitektuurinõuded (PlanS § 9 lg 2 p 12). Detailplaneeringu seletuskirjas (p 6.3 – arhitektuurinõuded uushoonestusele) on nõutavas määras ette nähtud arhitektuurinõuded, sh välisviimistlusele (naturaalsed materjalid, kaasaegne piirkonna kvaliteeti parandav arhitektuur jm). 9.
Illustreeriva materjali puudumine. PlanS § 9 lg 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu lisana esitada vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Seega ei sätesta planeerimisseadus, et illustratsioon peaks olema esitatud maketi kujul. Ühe 13 kinnistu piires hoone juurdeehituse planeerimine ei ole ilmselgelt selline planeeringulahendus, mis vajaks ettekujutuse loomiseks maketi ehitamist. Vaidlustatud detailplaneeringule on lisatud arhitektuurse eskiisi illustratiivne materjal. Kohus on seisukohal, et planeeringu kaardimaterjal ja arvutigraafikas teostatud pildid annavad keskmisele mõistlikule inimesele täiesti piisava ettekujutuse nii kavandatavast keskkonnast kui hoonest. Ka planeerimismenetluses tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtteid. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetluses tuleb muuhulgas vältida üleliigsete kulutuste tekitamist isikutele. Käsitletud argument oli kaebaja poolt esitatud ka populaarkaebuses. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kaebaja väidatavaid subjektiivseid õigusi vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta. Kaevatav haldusakt on nõuetekohaselt põhjendatud.
Kaebus avalikes huvides. Kaebaja peamisteks väideteks on, et avalikkus (eelkõige piirkonna elanikud) jäeti planeeringumenetlusse nõuetekohaselt kaasamata; puudub kinnistu omaniku otsus arhiivihoone rajamise kohta Madara tn 24 kinnistule ning ei nähtu, et riik oleks olnud menetlusse kaasatud; samuti ei ole kaebaja veendunud, et Riigikantselei esindajatel oli planeeringumenetluses riigi esindamise õigus (mis hõlmas ka õigust otsustada arhiivihoone rajamine Madara tn 24 kinnistule) ning planeerimismenetluses osalenud RKAS-i töötajatel olid volikirjad. Vastustaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-84-08, märkides, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive õigusnormide rikkumise kaudu. Kaitstavatele avalikele huvidele tuleb kaebuse esitajal endal kaebuses osundada. Kuna populaarkaebuse esitamise õigus on antud planeerimisseadusega, siis eeldab detailplaneeringute vaidlustamine kohtu arvates avalike huvide kaitsmist, mis seonduvad avaliku ruumi kujundamisega, samuti saab tugineda planeerimismenetluse normide rikkumisele. Kohtu arvates, et ole planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine populaarkaebusega võimalik riigi või omavalitsuse finantsvahendite kasutamise kontrollimise eesmärgil, kuna selleks on ettenähtud muud õiguslikud mehhanismid. 10.
Planeerimisseaduses sätestatud teavitamiskohustuse rikkumine. Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 20.05.2009 korraldusega nr 816-k. Tallinna Linnavalitsus võttis detailplaneeringu vastu 06.01.2010 korraldusega nr 7-k. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 08.02.2010-22.02.
Vastav teade ilmus 29.01.2010 „Eesti Päevalehes“. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 24.02.
Teade arutelu toimumise kohta ilmus 15.03.2010 „Eesti Päevalehes“. Algatatud planeeringust informeerimist käsitleb PlanS §
Kaebaja viitab PlanS § 12 lg-le 31, mille kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale 14 informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav. Kaebaja on seisukohal, et kuna teatis ei olnud kergesti märgatav ja avalik arutelu toimus vähem kui kuu aega peale detailplaneeringu algatamist, siis ei olnud avalikkusele tagatud võimalust osaleda planeeringumenetluses juba algusest peale. Viidatud norm ei sätesta keeldu, et detailplaneeringu eskiisi ja lähteseisukohtade avalik arutelu ei võiks toimuda enne kuu aja möödumist informatsioonitahvli või teatise ülespanekust. Kaebaja on kaebusele lisanud teate planeeringu algatamise kohta, mis oli välja pandud Madara tn 24 arhiivihoone uksele. Seega oli eelkõige piirkonna elanikel võimalik teate kaudu saada teavet detailplaneeringu algatamisest. Kohus leiab, et selliselt väljapandud teatisega on viidatud sättes märgitud kohustus täidetud. Kõnealune detailplaneering ei ole olulise mõjuga, mille puhul võinuks eeldada intensiivsemat detailplaneeringu algatamisest teavitamist. Kaebaja viitab ka PlanS § 18 lg 7 võimalikule rikkumisele, märkides, et tal siiski puudub teave, kas rikkumine (linna vastava asumi ühes üldkasutatavas kohas või hoones teate väljapanek) tegelikult toimus. Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta ilmus „Eesti Päevalehes“, ajalehe väljavõte on planeeringu toimikusse lisatud. Vastustaja on märkinud, et teadete lisamist planeeringu toimikusse planeerimisseadus ette ei näe, kuid teated on üleval linnaosa valitsustes. Kaebaja oma oletuse tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud ega taotlenud ka kohtu kaudu tõendi kogumist (va planeerimismenetluse toimiku nõue). Seega tuleb väide lugeda paljasõnaliseks. 10.
Kaebaja on seisukohal, et puudub pädeva haldusorgani otsustus selle kohta, et Riigiarhiivi on otstarbekas rajada Madara tn 24 kinnistule. Kaebaja on seisukohal, et haldusmenetlusse on jäetud kinnistu omanik kaasamata, millega on rikutud HMS § 11 lg 1 p-i
Kohtule jäi arusaamatuks, millist avalikku huvi kaebaja kaitsta soovib. Kohus siiski märgib, et puudub mõistlik põhjus arvata, et planeerimismenetlust on läbi viidud kinnistuomaniku nö seljataga. Kohtumenetluses osalenud Eesti Vabariigi esindajad kaebaja sellist väidet ei kinnitanud. Planeerimisseadus (ega ükski muu õigusakt) ei kohusta detailplaneeringu algatamise taotlemiseks riigile kuuluval kinnistul tegema objekti ehituse rahastamise otsust, kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, millele võib järgneda ka ehitusloa taotlemine, kuid kinnistu omanik võib otsustada ka seda mitte taotleda. Kaebaja ei ole märkinud, millist populaarkaebusega kaitstavat avalikku huvi selline otsustamise järjekorra määramine kahjustab ning millist õigusnormi on rikutud. Puudub vaidlus, et riigivara valitsejaks oli planeerimismenetluse ajal Riigikantselei. Riigikantseleilt on küsitud ka detailplaneeringule kooskõlastus (01.07.2009 kirjaga kooskõlastamine), mistõttu puudub alus arvata, et kehtestatud detailplaneering ei vasta riigi huvidele. Asjaolu, kas planeerimismenetluses kinnistu omanikku esindanud isikutel oli nõuetekohane volikiri, st kas asjaajamine toimus korrektselt, ei saa olla kaevatava otsuse tühistamise aluseks 15 isegi kui eeldada, et see võiks olla populaarkaebuse esitamise alusena aktsepteeritav (millega kohus ei nõustu). Kas arhiivihoone sobib antud asukohta või oleks muu asukoht parem ei saa olla kohtuliku kontrolli objektiks. Kaebaja ei ole viidanud õigusaktile, mis sätestaks keelu rajada arhiivihoonet konkreetsesse asukohta. Seda ei välista ka kõrgema astme planeeringud. Kohtul puudub samas mõistlik põhjus arvata, et riigivara valitseja ei ole üldse kaalunud detailplaneeringu algatamiseks taotluse esitamise eelselt antud asukoha sobivust tulevasele Riigiarhiivi hoonele, kuna sellise kaalumise tegemist eeldab loogiliselt juba taotluse esitamine. Kohalik omavalitsus saab planeerimismenetluses hinnata, kas soovitav hoone (kasutusotstarvet jm planeerimisel olulisi asjaolusid arvestades) konkreetsesse asukohta sobib ning seda on ka tehtud. Kohus leiab, et avalikes huvides esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta samuti rahuldamata.
Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning esitatud kaebuste rahuldamiseks ei ole alust. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja taotleb kohtule esitatud detailplaneeringu toimiku ja Insenerbüroo Stratum töö paljunduskulude hüvitamist summas 93,13 eurot. Kuna toimikud sisaldavad erimõõdus ja värvilisi kaarte kasutas vastustaja kopeerimisteenust. Kuludokumendina on kohtule esitatud arve (tlk 197).

§ 102p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulu.

Tõendite esitamine oli antud kohtumenetluses vajalik. Kulude väljamõistmine on põhjendatud, kuna seda ei välista ükski menetlusnorm ega asjaolu. Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista 93,13 eurot. Kristina Maimann Kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale