Obsah (6)

§ 127§ 29§ 1§ 3§ 36§ 28

3-13-1761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1761 Haldusasi Emor AS kaebus ri

) § 29 lg 3 p 6 alusel omal algatusel põhjendatud vajaduse tõttu. 5.AS Emor esitas 05.08.2013 VAKO-le vaidlustuse, milles palus tunnistada hankija 26.07.2013 käskkiri nr 23 kehtetuks, leides, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus

§ 127lg –ga 5.

VAKO jättis 13.08.2013 otsusega 196-13/142315 vaidlustuse rahuldamata. 6.VAKO nimetatud 13.08.2013 otsusele esitas AS Emor kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes VAKO 13.08.2013 otsuse 196-13/142315 tühistamist. 7.23.08.2013 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse. Kohtumääruse põhjendava osa p-s 4 leidis kohus, et kaebusest nähtuvalt on VAKO otsuse vaidlustamine seotud kaebuse esemega, mistõttu tõlgendas kohus kaebust viisil, et VAKO otsust ei ole vaidlustatud HkMS § 268 lõike 2 kohaselt eraldiseisvalt, vaid kaebuse põhiesemeks on Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkirja nr 23 „Riigihanke „Alkoholituru ja –tarbimise uuringud raamlepingu alusel“ viitenumber 142315 hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ tühistamine. Vastustajaks tunnistatud Sotsiaalministeerium esitas kaebuse kohta kirjaliku seletuse 02.09.2013, kolmas isik Eesti Konjunktuuriinstituut AS kaebuse kohta kirjalikult oma seisukohti ei esitanud. II KAEBUSE MOTIIVID 8. Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkirja nr 23 preambula kohaselt tugines vaidlustatud käskkiri sotsiaalministri 11.04.2013 käskkirjale nr 46“ Riigihanke „Alkoholituru ja –tarbimise uuringud raamlepingu alusel“ korraldamine“,

§ 29

lg 3 p 6 ja § 127 lg 5, VAKO 08.07.2013 otsusele nr 136-13/142315 ja hankekomisjoni ettepanekule.Viidatud hankekomisjoni ettepanekuks on hanke „Alkoholituru ja –tarbimise uuringud raamlepingu alusel“ hankekomisjoni koosoleku 25.07.2013 protokoll nr 2, mis sai AS-le Emor teatavaks vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise järgselt.Otsuse tegemisel aluseks olnud protokollist ei nähtu, kes komisjoni kahest kohal olnud hankekomisjoni liikmest on väljendanud oma seisukohad ning ettepanekud asjaolude kohta, mis kõnealuses dokumendis fikseeritud on ning millist funktisooni täitis hankekomisjoni koosolekul protokollis fikseeritud Ene Augasmägi. Sotsiaalministri 11.04.2013 käskkirjaga nr 46 on minister moodustanud riigihanke „Alkoholituru ja -tarbimise uuringud raamlepingu alusel" läbiviimiseks hankekomisjoni isikulises koosseisus Triinu Täht (esimees, rahvatervise osakonna peaspetsialist) ning liikmed Katrin Karolin (rahvatervise osakonna juhataja) ja Anna-Maria Metsis (õigusosakonna jurist), mitte aga ministeeriumi ametikohtadena ning sõltumata sellest, kes antud ametikoha ülesandeid parasjagu täidab. 9.Protokolli punktist 2 („Pakkumuste uus hindamine") nähtub, et Sotsiaalministeeriumi hankekomisjon on asunud ühepoolselt ja ilma AS-lt Emor mistahes täiendavaid selgitusi küsimata ja saamata hindama AS Emor varasemat kogemust viimase poolt hankedokumentide lisaks olevates vormides V ja VII väljatoodud varasemate uuringute näidisloetelu kohta. Lähtudes HD vormist V (Teostatud lepingute loetelu), tuli selles märkida „ olulisemate pakkuja poolt viimasel 3 aastal (2010-2012) täidetud sarnaste lepingute loetelu" hankija poolt kehtestatud tabeli vormi järgides. Selles tuli välja tuua lepingupartneri nimi, lepingu sõlmimise kuupäev, lepingu objekt ning lepingupartneri kontaktandmed. AS Emor järgis etteantud vormi ning esitas hankija kehtestatud vormis V 20 olulisema, AS Emor poolt viimasel 3 aastal (2010-2012) täidetud sarnaste lepingute loetelu.Arvestades, et hankekomisjonile ei olnud teada loetelus väljatoodud lepingute esemeks olevate uuringute eesmärk, sisu, maht jms rohkemal määral kui sama vormi V 3. lahtris olev lühike märksõna lepingu eseme kohta, on see viinud komisjoni poolsete valede järelduste tegemiseni. Kaebaja leiab, et kõik hankekomisjoni 25.07.2013 protokollis avaldatud ühepoolsed seisukohad AS Emor ja 3. isikute vahel sõlmitud uuringute sisu kohta on täiesti väärad, mis on ühtlasi viinud ka hankekomisjoni poolse väära otsuse / ettepaneku tegemiseni. 9.Sarnaselt hankedokumendi vormile V nägi ka vorm VII ette pakkuja lühitutvustuse esitamist (max 1

1. lk)s.h. andmeid varasemate kogemuste kohta turu- ja sotsioloogiliste uuringute kohta ning nende olemasolul alkoholituru- ja tarbimisuuringute alase kogemuse kohta.Olles enne pakkumuse esitamist hankijalt üle täpsustanud pakkuja varasema kogemuse hindamise aluseks olevad asjaolud, esitaski AS Emor vormis VII hankedokumentidega kehtestatud mahunõuet (st max 1
2. lk)järgida püüdes enda lühitutvustuse, tuues enesetutvustuse kontekstis välja ka näidisloetelu alkoholituru analüüsi-alasest 22 aastasest kogemusest.Vormi VII all väljatoodud loetelu ühepoolset uurimist kokku võttes on komisjon leidnud,et „kuna pakkuja pole avaldanud lepingupartneri nime ja HD-de kohaselt pole tal ka selleks kohustust, puudub Hankijal võimalus pakkuja poolt esitatud informatsiooni kontrollida ja pole võimalik tagada pakkujate võrdset kohtlemist ning hindamise objektiivsust ja läbipaistvust," Selline järeldus pakkujate võrdse kohtlemise võimatusest ning hindamise objektiivsusest ja läbipaistvusest jääb arusaamatuks arvestades, et hankedokumentide vorminõuded olid ju mõlemale pakkujale - nii AS-le Eesti Konkjunktuuriinstituut kui AS-le Emor sarnased.Nähtuvalt hankekomisjoni 25.07.2013 p 2, on komisjon aga ühepoolselt ja ilma ASlt Emor mistahes lisateavet või -selgitusi küsimata, asunud hindama samas näidisloetelus väljatoodud uuringute sisu. Selline ühepoolne hindamine ilma AS-lt Emor lisateavet nõudmata on viinud täiesti väära käsitluse ja järelduseni loetelus avaldatud uuringute sisust ja olemusest. 10.Hankekomisjoni 25.07.2013 koosoleku protokolli resolutiivosa kohaselt on komisjon otsustanud teha kantslerile ettepaneku Sotsiaalministeeriumi kantsleri 28.05.2013 käskkirja nr 19 kehtetuks tunnistamiseks ning kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et „hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide ning nõutud dokumentide ja nende sisu alusel pole võimalik pakkumusi objektiivselt ja läbipaistvalt hinnata, mistõttu pole tagatud pakkujate võrdne kohtlemine ning ei ole võimalik saavutada hanke eesmärki.'"Tsiteeritud põhjendusele on tuginenud ka VAKO vaidlustatud otsuses. Ülal tsiteeritud põhjendused tekitavad aga olulist ebaselgust. Nimelt on hankekomisjon oma protokolli resolutiivosas leidnud, et „hankedokumentides sätestatud varasema töökogemuse kirjeldamisele on liiga üldised ning erinevas vormis kirjeldatud töökogemusi ei ole võimalik adekvaatselt võrrelda ega hinnata. / /"Ometi võimaldasid samad tingimused hankemenetluses pakkumuste avamise järgselt hinnata AS Emor varasemat töökogemust 20 punktiga (40-
3. st)ning AS-i Eesti Konjuktuuriinstituut varasemat töökogemust maksimaalse 40 punktiga. 11.Hankekomisjoni 26.07.2013 otsuse põhjenduseks muu hulgas on, et pakkujate varasema kogemuse hindamisega seonduvalt „ei ole võimalik saavutada hanke eesmärki." Tulenevalt hankedokumentide p 2.2 on riigihanke eesmärk sõlmida kuni kolme eduka pakkujaga raamleping. Hankedokumentide p 2.3 kohaselt - „peale raamlepingu sõlmimist korraldatakse edukate pakkujate vahel minikonkurss, mille tulemusel leitakse uuringu läbiviija" ning p 2.4 kohaselt – „esimesel aastal eraldi minikonkurssi ei korraldata ja hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitanud pakkujaga."Arvestades Sotsiaalministeeriumi kantsleri 28.05.2013 käskkirja nr 17 sisu AS-i Emor ja AS-i Eesti Konjunktuuriinstituut pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, võimaldas nimetatud käskkiri sõlmida mõlema äriühinguga raamleping ja seega saavutada hanke eesmärk. Seega võimaldas pakkumuste hindamine, sh pakkujate varasema kogemuse hindamine hankedokumentide alusel saavutada riigihanke eesmärki ehk hankedokumentide p 2.2 kohaselt - sõlmida kuni kolme eduka pakkujaga raamleping. 12. Samas ei võimaldanud AS Emor poolt varasema kogemuse eest antud punktide vaidlustamine sõlmida esimesel aastal hankelepingut AS-ga Eesti Konjunktuuriinstituut..Kuigi pakkumuse hinda arvestades esitas majanduslikult soodsaima pakkumuse AS Emor (35 220 EURi; AS Eesti Konjunktuuriinstituut 46 700 EURi), lähtus hankija hindamiskriteeriumidest, mille kohaselt oli pakkumuse maksumuse osakaal 30%, metoodika vastavus uuringuülesandele 30% ning pakkuja varasemad kogemused 40% . Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitas VAKO 21.06.2013 istungil, et pakkuja varasem kogemus ning selle alusel antud punktid omavad tähtsust ainult esimese aasta hankelepingu sõlmimisel. Järgmistel aastatel lähtutakse hankedokumentide p-s 2.3 sätestatud reeglist, mille kohaselt peale raamlepingu sõlmimist järgmistel aastatel (st 2013., 2014. ja 2015.a. uuringu läbiviimiseks hankelepingu sõlmimiseks) korraldatakse edukate pakkujate vahel eraldi minikonkurss, mille tulemusel leitakse konkreetse aasta uuringu läbiviija. Eeltooduga ei ole kooskõlas VAKO 13.08.2013 otsuse p 13, milles komisjon leiab, et põhjendatud on kogu riigihanke kehtetuks tunnistamine. Kaebaja leiab, et Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkirja nr 23 p 2 all vastuvõetud otsus tunnistada kehtetuks kogu hankemenetlus, st ka 2013., 2014. ja 2015. aastat puudutavas osas (mis aga ei seondu mingilgi määral pakkujate varasema kogemuse hindamisega), ei ole proportsionaalne abinõu ning otsus tunnistada kehtetuks kogu riigihange on vastuolus haldusmenetluse seaduse §-ga 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane muu hulgas juhul, kui see on proportsionaalne. Kaebuse väitel ei ole kindlasti proportsionaalseks meetmeks selle asemel, et uuesti hinnata kahe pakkuja varasemat kogemust eesmärgiga välja selgitada, kellega sõlmitakse hankeleping esimesel aastal, tühistada kogu hankemenetlus (arvestades seejuures, et hankedokumentide kohaselt korraldatakse järgmisel aastal raamlepingu sõlminud pakkujate vahel minikonkurss), mistõttu on vaidlustatud Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkiri nr 23 vastuolus HMS §-ga 54 ehk materiaalselt õigusvastane. 13.Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkirja nr 23 aluseks olev, samuti VAKO 13.08.2013 otsuse aluseks olev hankekomisjoni 25.06.2013 protokoll nr 2 on vastuolus ka Põhiseaduse §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõttega. Hea halduse üheks oluliseks komponendiks on erapooletus, õiglus ning põhjendamiskohustus. Sõltumata sellest, kas uurimispõhimõte on hea halduse põhimõtte avamisel sõnaselgelt välja toodud või mitte, on see siiski hea halduse põhimõtte olemuslik osa, väljendudes halduse kohustuses viia menetlus läbi erapooletult ning selgitada mõistliku aja jooksul välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud.Samuti on hea halduse komponendiks ärakuulamisõigus, mis tähendab igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on tuginedes Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõttele asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele. Nimetatud õiguse põhiosaks olev kõikidele nõuetele vastav haldusmenetlus on ideaal, mis peaks õigusriigis olema haldustegevuse reegliks. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 14. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 15.Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkiri nr 23 „Riigihanke „Alkoholituru ja tarbimise uuringud raamlepingu alusel“ (viitenumber 142315) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ on õiguspärane ja põhjendatud. Käesoleva riigihanke puhul jõudis hankija arusaamisele, et hankedokumentides sätestatud kriteeriumide alusel ei ole võimalik objektiivselt, läbipaistvalt ja pakkujaid võrdselt koheldes pakkumusi hinnata. Nimetatud järelduseni jõudis hankekomisjon pika ja põhjaliku arutelu käigus, mis ilmneb ka mahukast (7
4. lk)hindamiskomisjoni ettepanekust. 16.Hankija täitis VAKO 08.07.2013 otsust vaidlustuses 136-13/142315 ja püüdis pakkumusi uuesti hinnata, mistõttu ei ole hankija rikkunud

§ 127lõiget 5.

Uue hindamise käigus ilmnesid VAKO hindamiskriteeriumide tõlgendamise juhiseid järgides hindamiskriteeriumides puudused. VAKO on õigesti 13.08.2013 vaidlustuse nr 196-13/142315 otsuses leidnud, et hindamiskomisjoni protokollist ilmneb, et hankija on püüdnud läbi viia uut hindamist lähtudes VAKO 08.07.2013 otsusest ning seega ei ole hankija rikkunud

§ 127lõiget 5.

Nimetatud otsus kohustas hankijat korraldama uus hindamine, see aga ei võtnud hankijalt

§ 29

lg 6 punktist 3 tulenevat õigust tunnistada hange põhjendatud vajadusel omal algatusel kehtetuks. 17.Hankija 26.07.2013 käskkirja aluseks olevad dokumendid olid vaidlustajale teada. Hankija 26.07.2013 käskkiri on seaduspäraselt põhjendatud. Käskkirjas on viidatud seadusest tulenevale õigusele hankemenetlus kehtetuks tunnistada ning otsuse aluseks olevatele dokumentidele. Vaidlustaja on märkinud, et riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse aluseks olevad dokumendid said vaidlustajale teatavaks alles VAKO-s. Vaidlustaja oli teadlik otsuse aluseks olevatest dokumentidest lähtuvalt otsuses olevatest viidetest nendele dokumentidele, kuid enne VAKO-le vaidlustuse esitamist ei teavitanud hankijat kordagi, et vaidlustajal puudub ligipääs otsuses viidatud dokumentidele ning ei nõudnud dokumentide edastamist. Sellest lähtuvalt ei ole hankija rikkunud HMS §-i 54 ja § 56 lõiget 1.

2. Kaebaja on riigihanget "Alkoholituru- ja tarbimise uuringud raamlepingu alusel" puudutavates vaidlustes esitanud vastuolulisi seisukohti seoses hindamiskriteeriumide selguse ja arusaadavusega ning hankemenetluse objektiivsuse, läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisega. Nimetatud riigihankega seoses on Vaidlustuskomisjon lahendanud kaks vaidlustust (esimene nr 136-13/142315 ja teine nr 196-13/142315). Esimeses vaidlustuses (10.06.2013) on vaidlustaja väitnud, et "AS Emor on seisukohal, et Sotsiaalministeeriumi hankekomisjoni poolt läbiviidud pakkumuste hindamine ei põhine objektiivsetel ja läbipaistvatel alustel" (lk 8 p 4.2), samuti leidis vaidlustaja seda teise vaidlustuse täiendavate seisukohtade (08.08.2013 punktis 8, et kahtluse all on konkreetse riigihanke objektiivsus, läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Käesolevas kaebuses leiab aga vaidlustaja, et nimetatud kriteeriumide alusel on võimalik pakkumusi

-i üldpõhimõtetega kooskõlas hinnata. Hankija leidis hindamiskomisjoni koosolekul, et ei ole suuteline hankedokumentides sätestatud kriteeriumide alusel pakkumisi objektiivselt, läbipaistvalt ja pakkujaid võrdselt koheldes hindama ning praegusel hetkel ei ole võimalik hankijal enam hankedokumentides tehtud vigu parandada. 19. Hindamiskomisjoni koosseis vastas nõuetele. Tulenevalt asjaolust, et koosoleku toimumise hetkel oli ministri käskkirjaga hankekomisjoni liikmeks määratud Katrin Karolin (rahvatervise osakonna juhataja) puhkusel, oli tema asendajaks Ene Augasmägi, kes Katrin Karolini asendajana osales ka riigihanke hindamise koosolekul. Hindamiskomisjoni liikmete asendamine toimub Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korra (punkt 6.5.1.) alusel. (http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/Hangete_ja_lep ingute_kord.pdf) Hindamiskomisjoni liikmed hindasid üheskoos ning tegid kantslerile ettepaneku otsuse tegemiseks. 20.Hankijal puudus põhjendatud vajadus vaidlustajalt hindamiseks täiendavate selgituste küsimiseks tulenevalt hindamiskriteeriumide ja hankedokumentide puudustest. Kui hindamisel ei ole võimalik hankedokumentide ja hindamiskriteeriumidest tulenevalt tagada pakkujate võrdset kohtlemist, hanke läbipaistvust ja hindamise objektiivsust, siis puudub muu meede, mis oleks kohane ja nimetatud nõuete täitmise tagaks. Hankija märkis 26.07.2013 käskkirja aluseks olevas hankekomisjoni ettepanekus „Komisjon otsustas küsida AS EMORilt täiendavaid selgitusi tellimusuuringutekohta, kui edaspidise hindamise käigus teisi puudusi ei esine. Sealjuures tõdes komisjon, et „ainuüksi selgitustest ei pruugi piisata, kuid täiendavate dokumentide küsimine ei ole võimalik“ kuid tulenevalt asjaolust, et edasise hindamiskomisjoni koosoleku käigus ilmnes veel hindamiskriteeriumide puuduseid, oli hankekomisjoni ainsaks

-i põhimõtetega kooskõlas olevaks õiguspäraseks lahenduseks riigihanke kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemine. 21.

-i üldpõhimõtteid järgides oleks hankija saanud nõuda vaid selgitusi juba esitatud dokumentide osas, kuid tulenevalt asjaolust, et hindamiskriteeriumides esines rohkem puuduseid, leidis hankija hankekomisjon hindamiskriteeriume ja pakkumusi analüüsides, et selgituste küsimine ei lahenda kõiki probleeme. Hankija ei saa nõuda pakkujatelt dokumente, mida ei ole nõutud hankedokumentides, see läheks vastuollu

üldpõhimõtetega. 22.Kaebaja on ekslikult, väites, et hankija otsus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on ebaproportsionaalne, jätnud tähelepanuta, et puudulike hindamiskriteeriumide alusel hinnati ka raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumusi, mistõttu ei olnud ka siis pakkumuste hindamine kooskõlas

põhimõtetega ja õiguspärane. Vaidlustaja on märkinud, et hindamiskriteeriumid võimaldasid hankijal hinnata raamlepingu sõlmimist. Ebaselgus hankija hindamiskriteeriumides ilmnes alles VAKO 08.07.2013 tehtud otsusest vaidlustuses 13613/142315 ning nimetatud otsuses sai hankija ka juhiseid uuel hindamisel hindamiskriteeriumide tõlgendamiseks, ei olnud hankija raamlepingu sõlmimise otsuse tegemisel hindamiskriteeriumide puudulikkusest veel teadlik. Uuel hindamisel ilmnes aga, et hindamiskriteeriumide puuduste tõttu ei ole võimalik jõuda õiguspärase otsuseni. VAKO on 13.08.2013 vaidlustuse nr 196-13/142315 otsuses õigesti leidnud, et „Vaidlustuskomisjon peab oluliseks asjaolu, et kuna HD p-s 14.2 kehtestatud hindamise kriteeriumid, sealhulgas HD p-s 14.2.2 kehtestatud alamkriteerium pakkujate varasemate töökogemuste hindamiseks, mille kohaldamisele Hankija poolt pakkumuste hindamisel andis vaidlustuskomisjon negatiivse hinnangu oma 08.07.2013 otsuses nr 136-13/142315, on aluseks mitte üksnes esimesel aastal hankelepingu sõlmimisele vaid ka pakkujatega raamlepingu sõlmimisele, ei taga HD tegelikult ka pakkumuste õiguspärast hindamist raamlepingu sõlmimiseks.“ IV KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja kirjalikus seletuses kaebuse kohta toodud põhjendustega ja VAKO otsuse põhjendustega ning tuginevalt HkMS § 165 lg-le 2 puudub vajadus nende põhjenduste kordamiseks. Alljärgnevalt esitab kohus täiendavad põhjendused.
2. Sotsiaalministri 11.04.2013 käskkirjaga nr 46 ”Riigihanke ”Alkoholituru ja –tarbimise uuringud raamlepingu alusel” korraldamine” punktiga 5 on riigihankemenetluse läbiviimiseks ülalnimetatud riigihankes moodustatud hankekomisjon koosseisus Triinu Täht – rahvatervise osakonna peaspetsialist; Katrin Karolin- rahvatervise osakonna juhataja ja Anna- Maria Metsis – õigusosakonna jurist ( tl 53). Seega on sotsiaalministri osundatud käskkirjaga nimetatud hankekomisjoni konkreetsed isikud, teisalt on käskkirjas märgitud ka nende ametikoha nimetused. Viimatiosundatu on tähendust omav põhjusel, et sotsiaalministri 23.02.2012 käskkirjaga nr 39 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korra punkti 6.1.5 ( mitte 6.5.1 nagu on ekslikult märkinud vastustaja) kohaselt määratakse komisjoni liikme asendusliikmeks ametijuhendi järgne asendaja või osakonnajuhataja nimetatud isik ning asendamise ajal laienevad asendusliikmele kõik asendatava komisjoniliikme õigused ja kohustused. Hankekomisjoni 25.07.2013 koosoleku protokolli nr 2 ( tl 50-52) kohaselt osales koosolekul mitte Katrin Karolin, vaid Ene Augasmägi Vastustaja seletuse kohaselt oli rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin koosoleku toimumise ajal 25.07.2013 puhkusel ning tema asendajaks oli Ene Augasmägi. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut muu hulgas hankekomisjoni 25.07.2013 koosoleku protokollis nr 2 märgitu, mille kohaselt osales koosolekul rahvatervise osakonna juhataja ülesannetes olev Ene Augasmägi Asja arutamisel ei ole kaebajad seadnud kahtluse alla asjaolu, et hankekomisjoni liikmeks määratud Katrin Karolin viibis kõnealusel ajal puhkusel ning et tema asendajaks oli määratud Ene Augasmägi, mistõttu kohus ei pidanud ka vajalikuks nende faktiliste asjaolude kinnitamiseks täiendavate tõendite esitamise nõudmist. Ülaltoodust järelduvalt oli hankekomisjoni liikme asendamine toimunud kooskõlas sotsiaalministri 23.02.2012 käskkirjaga nr 39 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korraga ning hankekomisjoni koosseis 25.07.2013 koosolekul oli nõuetekohane. Osundatud hangete ja lepingute korra p.6.1.8 tulenevalt teeb komisjon otsuseid lihthäälteenamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.Protokollist ei nähtu komisjoni liikmete vahel erimeelsuste esinemist. Oluline on siinkohal märkida, et hankekomisjoni kõnealuses koosoleku protokollis ei ole käesoleval juhul piirdutud üksnes komisjoni vastuvõetud otsuste resolutsiooniga, vaid on esitatud ka arutluskäik ja põhjendused, mistõttu hankekomisjoni otsus on kontrollitav ja läbipaistev ning puudub alus asuda seisukohale nagu oleks tegemist kollegiaalorgani motiveerimatu otsusega.
3. Vaidlus puudub selles, et VAKO 08.07.2013 otsusega 136-13/142315 rahuldati AS Emor vaidlustus ja tunnistati kehtetuks Sotsiaalministeeriumi kantsleri 28.05.2013 käskkirja nr 17 ( muudetud 26.06.2013 käskkirjaga nr 19) punkt 3.1, millgas otsustati esimesel aastal sõlmida hankeleping AS-ga Eesti Konjunktuuriinstituut ( tl 38-42). AS Emor vaidlustas nimetatud osas hankija otsuse põhjendusel, et tema pakkumusele on kogemuse eest (HD p.14.2.2.) antud punkte valesti (sealjuures moodustas HD p.14.2 kohaselt varasem kogemus 40 % hindamise kriteeriumidest), hindamine pole olnud objektiivne ja läbipaistev. VAKO asus seisukohale, et AS-i Emor pakkumuse hindamine lähtudes hindamiskriteeriumist „pakkuja varasemad kogemused“ ei ole olnud õiguspärane ja et hankija ei ole lähtunud HD-s kehtestatud hindamise kriteeriumidest ning vaidlustaja pakkumuses esitatud andmetest. Hankijal oli kohustus hinnata pakkumusi uuesti ja otsustada, kellega sõlmitakse hankeleping esimeseks aastaks.

§ 127

lg 5 tulenevalt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankekomisjoni 25.07.2013 koosoleku protokollist nähtuvalt oli komisjoni koosoleku päevakorras pakkumiste uuesti hindamine, sealjuures on komisjon põhjendatult otsustanud, et „Uue hindamise õiguspärasuse tagamiseks peetakse silmas VAKO seisukohti varasema hindamise ning hindamiskriteeriumide tõlgenduse osas“. Samuti on hankekomisjon otsustanud vormides VII ja V esitatud lepingute ja uuringute vastavust esitatud hindamiskriteeriumidele vastavuse arutluskäiku ja põhjendusi kajastada protokollis ühekaupa, tagamaks hilisem kontrollivõimalus ja läbipaistvus ning on selliselt ka talitanud. Hankekomisjon on toonud kõnealuse koosoleku protokollis nr 2 esile HD puudused , millisele järeldusele jõudis komisjon uue hindamise läbiviimisel.VAKO on 13.08.2013 otsuses põhjendatult leidnud, et kõnealusest protokollist nähtuvalt on hankekomisjon püüdnud viia läbi pakkumiste uut hindamist VAKO 08.07.2013 otsusest lähtuvalt . Hankekomisjoni koosoleku käsitletavast protokollist nähtub üheselt, et hankija ei ole ignoreerinud ega püüdnud muul viisil vältida VAKO 08.07.2013 otsuse täitmist. Asjaolu, et hankija leidis esitatud pakkumuste uuel hindamisel oma otsuse VAKO seisukohtadega kooskõlla viimiseks , et puudused HD-s ei võimalda pakkumusi VAKO seisukohti arvestades hinnata ning jõudis järeldusele vajadusest hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks , ei tähenda

§ 127lg 5 sätestatud kohustuse rikkumist.

Sellisele järeldusele on põhjendatult jõudnud ka VAKO käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuses. 26.Kohus jagab VAKO seisukohta, et

§ 127

lg 5 ei tulene, et juhul, kui VAKO on teinud hankemenetluses otsuse, kaotaks hankija seeläbi õiguse hankemenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 3 p 6 alusel, kui selleks esines põhjendatud vajadus.

§ 1

tulenevalt on selle seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Hankijale õiguse andmine hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks on hankija kaalutlusotsustuseks, sest seadus ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud sellise otsustuse tegema.

ei näe ette hankija õigust omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamist meelevaldsel põhjusel, vaid üksnes põhjendatud vajaduse korral.

§ 29

lg 3 p 6 ei tulene, et põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks saab olla üksnes hankijast sõltumatu objektiivne põhjus. Seega hanke kehtetuks tunnistamise põhjus võib olla ka hankijast tulenev. Põhjendatud vajaduseks saavad olla erinevad hanke käigus ilmnevad probleemid, mis ei võimalda hankega edasi minna, sealhulgas võib põhjendatud vajadus seisneda näiteks hankedokumentide puudustes . Seega oli hankijal õigus hankemenetlus kehtetuks tunnistada , kui selleks esines põhjendatud vajadus. Hankemenetluses osalejate huvide kaitse väljendub kõnealuses sättes sisalduvas piirangus, mis välistab hankemenetluse põhjendamatu kehtetuks tunnistamise. 27. Asjaolu, et HD p.2.2 tulenevalt korraldatakse edukate pakkujate vahel järgmistel aastatel ( s.o.2013, 2014 ja 2015) eraldi minikonkurss ning et kaebuse väitel omab pakkuja varasem kogemus Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitusel tähendust üksnes esimese aasta hankelepingu sõlmimisel, millest viimatimärgitud väide on kohtu hinnangul õige konkreetsete aastate uuringute läbiviija leidmise kontekstis, ei kummuta hankekomisjoni põhjendatud järeldust, et vead HD hindamiskriteeriumide tõlgendamisel, mis on tuvastatud VAKO jõustunud otsusega, millega samas anti hindamiskriteeriumide tõlgenduse juhised, esinevad ka hindamiskriteeriumide rakendamisel raamlepingu sõlmimise otsustamisel . Hankekomisjoni protokollis on ära märgitud hankedokumentides esinevad puudused, mida ei ole hankemenetluse olemasolevas etapis võimalik parandada. Kaebuse esitaja ei ole hankekomisjoni ega VAKO otsuse järelduste õigsust selliste põhjuste esinemisest ümber lükanud. Vaidlustuskomisjon on õigesti ja kooskõlas HD –s sätestatuga leidnud, et HD ei taga ka pakkumuste õiguspärast hindamist raamlepingute sõlmimiseks. HD p.14.2 sätestatud hindamiskriteeriumid ning sealhulgas HD p.14.2.2 sätestatud alamkriteerium pakkujate varasema töökogemuse hindamiseks on rakendatavad mitte üksnes esimesel aastal hankelepingu sõlmimiseks majanduslikult soodsaima pakkumise esitanud pakkuja välja selgitamiseks, vaid ka pakkujate väljaselgitamiseks, kellega sõlmitakse raamleping. VAKO käesolevaks ajaks jõustunud 08.07.2013 otsusega on tehtud kindlaks, et hankija on HD p.14.2.2 kehtestatud alamkriteeriumi pakkujate varasemate töökogemuste hindamiseks kohaldanud ebaõigesti. HD p.14.2 sätestatud hindamiskriteeriumid, sh p.14.2.2 sätestatud kriteerium pakkuja varasemate töökogemuste hindamiseks on aluseks ka raamlepingu sõlmimisele. Asjaolu, et hankija on pakkumuste avamise järgselt hinnanud AS Emor varasemat töökogemust 20 punktiga (40-st) ning AS-i Eesti Konjunktuuriinstituut varasemat töökogemust maksimaalse 40 punktiga, ei tähenda hankija otsuse ebaproportsionaalsust. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et ebaselgus hindamiskriteeriumides ilmnes alles VAKO 08.07.2013 tehtud otsuses, raamlepingu sõlmimise otsuse tegemisel ei saanudki hankija olla neist puudustest teadlik. 28.Hindamine saab toimuda üksnes hanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

§ 3

p 2 ja 3sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise , riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteist tulenevalt peavad kõigi pakkujate pakkumustele kehtima samad tingimused .Hankija on hankekomisjoni koosolekul põhjendatult leidnud, et HD-s sätestatud kriteeriumide alusel ei ole hankijal võimalik pakkumisi objektiivselt, läbipaistvalt ja pakkujaid võrdselt koheldes hinnata. Sealjuures märkis hankija põhjendatult ka asjaolu, et vastaval ajahetkel ei olnud tal enam võimalik ka hankedokumentides tehtud vigu parandada. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-65-11 ( p.16) leidnud:“ Õiguspärased võimalused sama eseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimiseks varasematest erinevatel tingimustel on sama hankeeseme kohta antud varasemate eelhaldusaktide muutmine (

§ 36

) või kogu varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (

§ 29lg 3 p 6).“.

HD p.15.1 tulenevalt tehakse HD p.14.2 kohaselt tuvastatud ja summeeritud väärtuspunktide kohta paremusjärjestus. HD p.15.2 kohaselt tunnistatakse edukaks kuni 3 pakkumust. HD p.15.3 sätestab, et hankija teeb lepingu sõlmimise ettepaneku kuni kolmele koondtabelis kõrgemal positsioneeruvale edukaks tunnistatud pakkujale, kelle summeeritud väärtuspunktid on vähemalt 75 punkti. HD –de ülaltoodud regulatsioonist pakkumuste võrdlemise kohta on VAKO põhjendatult järeldanud, et pakkumuste uus hindamine HD-s ebaselgelt esitatud kriteeriumide alusel võib mõjutada ka pakkujate ringi, kellega tuleks hankemenetluse tulemusena sõlmida raamleping. 29.

§ 28

lg 3 p 6 alusel hankija otsusega riigihanke kehtetuks tunnistamine põhjendatud vajaduse korral omal algatusel on kaalutlusotsuseks, peab sisaldama asjakohaseid põhjendusi, olema kooskõlas tegelike asjaoludega ning kaalumisel tuleb arvestada asjakohaseid aspekte. Kohtu hinnangul vastab Sotsiaalministeeriumi kantsleri 26.07.2013 käskkiri nr 23 neile nõuetele ja on kontrollitav. Asjaolu, et osundatud käskkirjas on riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse alusena viidatud hankekomisjoni ettepanekule,toomata vastavaid põhjendusi vaidlusaluses käskkirjas, ei muuda hankija otsust põhjenduste esitamata jätmise tõttu õigusvastaseks. Kohus nõustub VAKO-ga, et 26.07.2013 käskkirjaga tehtud otsuste sisuliste põhjenduste puudumine samas dokumendis ei takista käskkirja õiguspärasuse kontrollimist, sest käskkirjas on viidatud põhjendusi sisaldavale dokumendile. Kaebuse esitaja ei ole asja arutamisel VAKO-s ega ka halduskohtus väitnud ega tõendanud, et ta oleks nõudnud vastustajalt protokolli väljavõtet või et vastustaja oleks sellest keeldunud. 30. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti . Vastustaja ega kolmas isik menetluskulu väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud ei ole, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik