1-13-8726/5

(13231700055)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi Igor Ponomarjovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Igor Ponomarjov Kaitsja ik 37204200273, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS XXX, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.05.2013 kuni 17.05.2013, alates 17.05.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, neist viimati: Harju Maakohtu 14.03.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel 3-aasta ja 1-päevase tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Ärakandmata karistus 3 aastat. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh 1) 17.05.2013 kiirmenetluse otsusega KarS § 218 lg 1 alusel 80 euro suuruse rahatrahviga; 2) 03.06.2013 väärteootsusega KarS § 218 lg 1 alusel 60 euro suuruse rahatrahviga. Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1. Igor Ponomarjov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Igor Ponomarjovile mõistetud karistust ühe 1 kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.
3. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.03.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, so 3 (kolm) aastase vangistuse võrra, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 30 (kolmkümmend) päeva.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2013 kuni 17.05.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ärakandmist arvestada alates Igor Ponomarjovi vangistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest vangistuse ärakandmisele.
5. Igor Ponomarjovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Igor Ponomarjovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 20 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Igor Ponomarjov, 1-13-8726, kaitsjatasu, ositi tasumine“.
7. Igor Ponomarjovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Igor Ponomarjov, 1-13-8726, sundraha, ositi tasumine“.
8. Igor Ponomarjovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5; § 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Igor Ponomarjov, 1-13-8726, koopiate tegemise kulu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Rimi Eesti Food ASi esitatud tsiviilhagi 6,30 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Ponomarjovilt Rimi Eesti Food ASi kasuks 6 (kuus) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti, mis tuleb kanda kannatanu Rimi Eesti Food ASi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena: „Igor Ponomarjov, 1-13-8726, tsiviilhagi“.
11. Asitõend: CDplaat videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimikus (tl 63), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 Igor Ponomarjovi süüdistatakse selles, olles varem 6-kuulise perioodi kestel toime pannud vargusi vähemalt kahel korral (17.05.2013 ja 03.06.2013 karistati teda KarS § 218 lg 1 alusel 12.05.2013 ja 11.05.2013 toimepandud varguste eest), jätkas ta varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 16.05.2013 kella 10.38 ajal Tallinnas, Männiku tee 98 asuvas Pihlaka Säästumarketi kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis (varastas) Rimi Eesti Food ASile kuuluvat kaupa ja nimelt: kuus šokolaadi Milka, kogumaksumusega 6,30 eurot ja möödus kassadest ning lahkus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargusega tekitati Rimi Eesti Food ASile varaline kahju summas 6,30 eurot. Seega pani Igor Ponomarjov toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav Igor Ponomarjov seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja taotles enda ülekuulamist. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et viibis 16.05.2013 kella 10 ja 10.30 paiku Männiku 98 asuvas Säästumarketis, kuid šokolaade sel päeval ei võtnud. Fotol nr 7 kujutatud vargust, et võttis kauba ja paneb taskusse, ei ole olnud. Sel hommikul käis kaupluse müügisaalis kaks korda, ostis kohupiima ja raha oli kaasas 8-9 euro ringis. Turvatöötaja oli kassade juures ja teda kinni ei peetud. Esimesel ülekuulamisel uurija ütles, et teda süüdistatakse šokolaadi varguses, tema ütles, et ei ole teinud. Pandi kambrisse tagasi. Oli sel ajal Wismari Haiglas metadooniravil ja oli ravimi võtmise aeg. Toodi videosalvestus, vaadati seda, kuid seal ei ole näha, mis riiulitel on. Need on vaid turvatöötaja ütlused. Öeldi, et kui kirjutad alla, siis saad koju, kui ei kirjuta alla, siis lähed kambrisse tagasi. Oli soov saada koju ja võtta rohtu. Ei tea kuidas uurija ei märganud, et kirjutas alla, et ei ole õige. Ei ole vargust toime pannud. Käsi oli taskus küll, kuid siis oleks kauba ära lõhkunud. Kui on väidetud, et peeti kinni ja võeti ära, miks siis alles õhtul kinni peeti. Töötab ametlikult ja on võimeline rahalist karistust tasuma. Eelmise otsusega väljamõistetud menetluskulud on tasumata, kuid määratud kolmest rahatrahvist on tasumata vaid viimane. Kaitsja asus seisukohale, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks süüdistatava süüd. Süüdistusaktis viidatakse kahele tõendile. Kaupluse avaldus ei kinnita süüd. Avalduses on märgitud, et kaup oli rikutud, kuid süüdistatavat kinni ei ole peetud ja temalt ei ole midagi ära võetud. Kui aga kaup võeti ära ja see oli rikutud, siis pidi selle varguse toime panema teine isik. Teiseks tõendiks on süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (tl 32-34), mille kohaselt on süüdistatav ennast süüdi tunnistanud, kuid protokolli lõpus on I. Ponomarjov kirjutanud omakäeliselt, et protokoll on koostatud tema sõnade kohaselt ja ei ole õige. Süüdistatav tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh ka süüdistatava kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlusi, asub seisukohale, et erinevates menetlusstaadiumites antud ütlused on oma sisult diametraalselt vastuolulised, kuivõrd kohtueelsel menetlusel on kahtlustatavana ülekuulatud I. Ponomarjov esialgselt eitanud kuriteo toimepanemist ja seejärel pärast videosalvestusega tutvumist tunnistanud kuriteo toimepanemist. Kohtuistungil on aga süüdistatav taas asunud süüteo toimepanemist eitama. Arvestades selliste vastuolude esinemist asub kohus seisukohale, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist välja jätta. Nimelt on kahtlustatavana antud ütlustes I. Ponomarjov esialgu eitanud talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist (tl 29-31), kuid samal päeval, so 17.05.2013 tund aega hiljem toimunud ülekuulamisel on ta märkinud, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, tunnistades talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Ta selgitas, et tema varastas kahtlustuses märgitud šokolaadid. Ta on uurijaga koos videosalvestust vaadanud ja ta tundis seal ära iseenda, kui 3 võttis riiulist Milka šokolaadid. Ta kahetseb juhtunut. Samuti selgitab ta, et on antud kauplusest toime pannud ka alkoholivarguse, mille kohta koostas politsei kiirmenetluse protokolli (tl 32-34). Kohtuistungil leidis kaitsja, et ülekuulamise protokollile (tl 33) on süüdistatav alla kirjutanud, märkides „.. he verno“, mis tähendab, et selle protokolli sisu ei ole õige ja seda on süüdistatav ka omakäeliselt märkinud. Kohus peab taolist väidet ebaloogiliseks, vaatamata sellele, et jätab süüdistatava ütlused kui kõlbmatud tõendid arvestamata täies ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et viidatud ütlustes on peale süü tunnistamise märgitud ka seda, et süüdistatav kahetseb ja süüdistatavat on väärteokorras karistatud samast kauplusest alkoholi varastamises. Seda viimast asjaolu kinnitab ka kriminaaltoimikus leiduv otsus väärteoasjas, mis on edasikaebamata kujul jõustunud. Seega ei saa süüdistatav väita, et ülekuulamisprotokolli märgitu ei ole õige. Seejuures ei ole märgitud mis osas protokolli sisu ei ole õige ning süüdistatav ei pidanud kohtuistungil vajalikuks seda ka täpsustada, kuid jäi selle väite juurde. Kohtu arvates puudub loogika ka selles, et süüdistatav oleks omakäeliselt märkinud ülekuulamisprotokolli, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi, kuid ei ole õige. Taolisel kirjalikul kinnitusel puudub igasugune mõte. Lugedes vaidlusalust käsikirjalist teksti leiab kohus, et sealt on väga raske välja lugeda, et kirja pandu „ei ole õige“. Küll asub kohus seisukohale, et selliste väidete esitamine kohtule on kantud soovist otsida võimalust süü tunnistamist kahtluse alla seada. Kuivõrd aga kohus jätab süüdistatava ütlused tõendikogumist täies ulatuses välja, ei olegi sellel mingit tähtsust. Kohtuistungil seadis süüdistatava kaitsja kahtluse alla ka Rimi Eesti Food AS avalduse, mille kohaselt peeti 16.05.2013 kell 10.38 Rimi Eesti Food ASi Pihlaka Säästumarketis asukohaga Männiku tee 98, Tallinn kinni meesterahvas, kes möödus Säästumarketi kassadest, jättes kauba, so 6 šokolaadi Milka eest tasumata 6,30 eurot (tl 2). Kaitsja leiab, et kuivõrd avalduse plangile on alla joonitud märkus, mille kohaselt on kaup tagastatud rikutud kujul, siis peeti süüteo toimepanija kinni ning kuivõrd I. Ponomarjovi kinni ei peetud, siis pani kuriteo toime teine isik. Kohus asub seisukohale, et taoline kaitsja väide on alusetu. Viidatud kuriteoavaldusest nähtuvalt on süütegu toime pandud 16.05.2013 kell 10.38 ning turvakaamera salvestusest nähtub üheselt, et šokolaadid võttis sellel kellaajal I. Ponomarjov, kes on üheselt ära tuntav. Videosalvestus kestab mitu minutit ja selle salvestuse jooksul jõuab I. Ponomarjov kaupluses käia kaks korda, kuid kogu selle aja jooksul keegi müügisaalis viibijatest rohkem šokolaade ei võta ja kedagi kaupluses kinni ei peeta. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et märge kauba rikkumise kohta avalduses on ekslik. Küll on tegemist Rimi Eesti Food AS kui kauba omaniku ja kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuivõrd vaidlusaluses avalduses on süüteo toimepanemise kohta märgitud vaid „meesterahvas“ ja süüteo toimepanija isikuandmeid avaldusse märgitud ei ole, siis saab üheselt järeldada, et isikut süüteokatselt kinni ei peetud ja süüteo toimepanemine tuvastati videosalvestuse analüüsi järgi. Peale selle puuduvad kogu kriminaalasjas igasugused andmed, et kedagi oleks kuriteo toimepanemise järgselt koheselt kinni peetud. Seetõttu leiab kohus, et kaitsja väited süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt on alusetud. Kohus asub seisukohale, et kaitsja viidatud kuriteoavaldus on hinnatav kuriteo teatena KrMS § 194 lg 1 mõttes ja tegemist on kuriteole viitava teabega, milline edastati antud juhul KrMS § 195 lg 1 kohaselt uurimisasutusele. Selline teave ei ole iseenesest tõend, vaid menetluse alustamise aluseks, tuvastamaks kuriteo tunnuste olemasolu ning kuivõrd avalduses ei olnud ka süüteo toime pannud isiku andmeid, siis tuleb alles kriminaalmenetluse käigus teo toime pannud isik tuvastada. Kriminaalmenetluse käigus on üle kuulatud tunnistaja A.Prokofjev ja vaadeldud videosalvestust, milliste tõendite põhjal tuvastati süüteo toimepanemine ja alles seejärel teo toime pannud isik. Tunnistaja ütlustest, mis on tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes, ei nähtu, et varguse toime pannud isik oleks vahetult pärast teo toimepanemist kinni peetud. Sama asjaolu ilmneb ka menetluse käigus esitatud tsiviilhagist, kus on otseselt märgitud, et varaline kahju põhjustati vargusega, mitte kauba rikkumisega (tl 3) Kohus leiab, et I. Ponomarjovi poolt süüteo toimepanemist tõendavad tunnistaja Aleksandr Prokofjevi ütlused, mille kohaselt oli ta 16.05.2013 tööl Säästumarketi kaupluses asukohaga 4 Männiku tee 98, Tallinn ning kella 15.15 paiku pidas ta kinni meesterahva, kes samal päeval, so 16.05.2013 kell 10.38 võttis kaasa ja väljus kauplusest kauba, so 6 šokolaadiga Milka, maksumusega 6x1,05 eurot, kogumaksumusega 6,30 eurot, eest tasumata. Videosalvestuselt on näha, kuidas meesterahvas šokolaadid omale kotti pani ja kassas nende eest ei maksnud. Kokku tekitati kauplusele Rimi Eesti Food AS Pihlaka Säästumarket varalist kahju 6,30 eurot. Meesterahvas on umbes 30 a vanune, pikka kasvu, kandis heledaid siniseid teksapükse, halli pusa ja on vene keelt kõnelev. Kinnipidamisel oli meesterahvas agressiivne, mistõttu tuli tema suhtes kasutada käeraudu (tl 7-7 pö). Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles oli vaadeldavaks CDplaat, mille peal musta markeriga kirjutatud kirje: Pihlaka Milka 16.
12. Plaati avades nähtub sealt videolõik, millel on näha viis erinevat kaamerat. Kaamerast KASSAD_EES ja SISSE/KOHV on näha, kuidas kell 10.38.02 siseneb kauplusesse välisuksest paremalt meesterahvas, kes kannab halli värvi kapuutsiga dressipluusi, millel ees rinnal on tumedamat halli värvi kirje, helesiniseid teksapükse ja heledaid jalanõusid ja kellel on risti üle keha musta värvi rihmaga must väike kott. Mees liigub müügisaali, võtab ostukorvi ja liigub riiulite vahele. Kell 10.38.56 tuleb mees kassapidaja juurde, kes jääb kaameras vasakule, liigub oste sooritavatest isikutest mööda, vestleb kassapidajaga ja seejärel liigub läbi müügisaali uuesti riiulite vahele. Mehel on käes ostukorv. Selja tagant on näha musta värvi koti rihm, mis jookseb risti mööda selga. Kell 10.39.41 tuleb sama mees kassade juurde ja möödub kassadest, hoidest kätt mobiiltelefoniga kõrva juures. Kassas ühtegi ostu ta ei soorita ja liigub kauplusest välja paremal oleva ukse kaudu. Kell 10.40.18 tuleb sama mees uuesti kauplusesse ja tema kotil ümber rihma on näha ümarat helkurit. Mees kannab päikeseprille ja on hallide juustega. Ta liigub kassade juurest ilma korvita inimestest mööda, minnes müügisaali. Kell 10.41.30 tuleb mees kassasse ja tasub sularahas ühe heledat värvi pakendis oleva toote eest. Kell 10.41.59 lahkub ta kauplusest. Kaamerast KASSA3+4 ja VAHE_2 on näha, kuidas kell 10.38.13 liigub müügisaalis paremal riiulite vahele meesterahvas, kes kannab halli värvi kapuutsiga dressipluusi, millel ees rinnal on tumedamat halli värvi kirje, helesiniseid teksapükse ja heledaid jalanõusid. Mehel on risti üle keha musta värvi rihmaga must väike kott, mille koti rihmal on ümar helkur. Mees on hallide juustega ja kannab päikeseprille. Müügisaalis olles lükkab ta päikeseprillid pea peale. Mehel on käes ostukorv, ta liigub riiuli juurde ja jääb seisma näoga riiuli suunas. Kell 10.38.20 võtab ta riiuli kõige ülemiselt riiulilt mingi toote ja paneb selle kotiga samal küljel olevasse püksitaskusse. Seejärel sätib ta kotti ühe käega ning liigub tagasi kassade suunas. Müügisaalist ta ei välju ja tuleb tagasi samasse riiulivahesse, kuid seal seisab samal hetkel vormiriietuses turvatöötaja. Mees võtab mobiiltelefoni ja tõstab selle kõrva juurde. Riiulilt ta midagi enam ei puutu. Hoides telefoni kõrva juures, liigub ta tagasi kassade suunas ja vasakule kaamera vaateväljast välja. Kell 10.39.47 liigub ta kassade ees, kauplusest väljumise osas paremale, kaamerast välja. Kell 10.40.18 liigub sama mees kaamera vaatevälja paremalt, liikudes kassade ees oleval alal vasakule, kaamerast välja. Kell 10.41.57 liigub ta kassade ees, kaupluse väljumise osas paremale, kaamerast välja. Kaamerast MAGUS on näha, kuidas meesterahvas, kes kannab halli värvi kapuutsiga dressipluusi, millel ees rinnal on tumedamat halli värvi kirje, helesiniseid teksapükse ja heledaid jalanõusid ning kellel on risti üle keha musta värvi rihmaga must väike kott, mille rihmal on ümar helkur ja kes on hallide juustega ja kannab päikseprille, lükates need müügisaalis olles pea peale ja kellel on käes ostukorv, liigub vasakule erinevate toodetega riiuli juurde ja jääb seisma näoga riiuli suunas. Kell 10.38.20 võtab ta ülemiselt riiulilt mingi lillakat värvi toote ja paneb selle kotiga samal küljel olevasse püksitaskusse. Seejärel sätib ta koti alla jäävat kätt pükstetaskus ja liigub kaasade suunas. Müügisaalist ta ei välju ja ta tuleb tagasi samasse riiulivahesse, kuid seal seisab samal ajal vormiriietuses turvatöötaja. Mees võtab mobiiltelefoni ja tõstab selle kõrva juurde. Riiulilt ta midagi enam ei puutu. Hoides telefoni kõrva juures, liigub ta tagasi kassade suunas ja vasakule kaamera vaateväljast välja (tl 8-21). Nimetatud videosalvestuselt, mida vaadati ka kohtuistungil, on üheselt näha, et riiulilt kauba võtmise järgselt paneb süüdistatav kauba kiiresti vasakusse püksitaskusse, jättes käe taskusse. Samas on üle õla rihmaga kott seatud vasakule poole selliselt, et varjab ülemise äärega tasku ära, mis välistab välisel vaatlusel võimaluse näha seda, et koti all olevas taskus midagi oleks. 5 Kaitsja leidis, et keegi ei hakka varastama kaupa kui temast ca 1,5 meetri kaugusel on teine ostja. Kohus leiab, et kaitsja väide on üldsõnaline ega riimu videosalvestuselt nähtuga. Videosalvestuselt on näha, et teine ostja valib tomateid ja on pidevalt seljaga maiustuste riiuli poole ning süüdistatava poolt kauba võtmise hetkel on teine ostja süüdistatava selja taga seljaga süüdistatava poole ja väga lähedal, mistõttu on üldse välistatud, et teine ostja saaks süüdistatava käitumist märgata, veel vähem jälgida. Kaitsja on toimiku lehel nr 17 asuvale fotole viidates leidnud ka seda, et süüdistatav ei oleks hakanud turvamehega vestlema kui endal on varastatud kaupa taskud täis. Kohus leiab, et taoline kaitsja väide on asjakohatu ega tulene kriminaalasja materjalidest. Viidatud fotolt on üheselt näha, et turvamehe näo piirjooned on selged, mis viitab sellele, et turvamees seisab. Samas süüdistatava nägu ja keha piirjooned on ähmased, mis viitab sellele, et I. Ponomarjov liigub. Ka videosalvestuselt on üheselt näha, et süüdistatav käis kaupluses kaks korda ja kummalgi korral turvamehega ei vestelnud ega ka peatunud turvamehe juures. Kahtlustatavana peeti I. Ponomarjov kinni kella 15.15 ajal 16.05.2013 kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning vabastati 17.05.2013 (tl 22-25). Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt võeti temalt hoiule muuhulgas must õlakott ja nokamüts (tl 26). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, kus vaadeldavaks oli 16.05.2013 isiku ja asjade läbivaatluse protokolliga hoiule pandud I. Ponomarjovile kuuluv kott ja nokamüts nähtub, et kott on väiksemate mõõtmetega, pika musta värvi riidest rihmaga. Kott on musta värvi ja avaneb krõpsuga, üles lahti käies. Nokamüts on pruuni värvi. Seejuures tuleneb asitõendi vaatlusprotokollist, et kott ei ole omaniku valdusest välja läinud (tl 27-28). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab I. Ponomarjovi poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kuigi I. Ponomarjov ei ole kohtueelsel menetlusel avaldanud, mida ta tegi varastatud kaubaga, leiab kohus, arvestades, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt I. Ponomarjov kaupa kauplusele ei tagastanud ning ka ei tasunud kauba eest, et sedastatav on kauba senise omaniku esemetest kestev ilmajätmine. S.t et õiguslikus mõttes tuleb nentida võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus tunnistaja A.Prokofjevi ütlustest ja videosalvestusel nähtud I.Ponomarjovi objektiivsest käitumisest lähtuvalt veendumusel, et I. Ponomarjov pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on I. Ponomarjovi tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on I. Ponomarjovile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annavad alust kiirmenetluse otsus asjas nr 2317,13,004108 ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2317,13,004106, milledest nähtuvalt on I. Ponomarjovi vastavalt 17.05.2013 karistatud väärteokorras KarS §-s 218 ettenähtud õigusrikkumise toimepanemise eest, mis seisnes 12.05.2013 kauplusest Pihlaka Säästumarket viina Mermaja (4 tk) kogumaksumusega 43,60 eurot varguses. Teise kohtuvälise menetleja otsusega on I. Ponomarjovi karistatud 03.06.2013 selles, et 11.05.2013 varastas ta Säästumarketist banaani smuutit maksumusega 1,29 eurot. Käesoleval juhul vaatluse all oleva süüteo on I. Ponomarjov toime pannud 16.05.
13. Eelneva pinnalt on seega sedastatav KarS § 199 lg 2 p 9 inkrimineerimiseks vajalikud kolm varguse episoodi. Arvestades süüdistatava käitumist, varguse objektiks olevat vara, tegude intensiivsust, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on kujunenud süüdistatava elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehtiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. 6 Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi varastatud kuue šokolaadi Milka maksumuses, so summas 6,30 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad šokolaadid varastas I. Ponomarjov. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagi ulatuses. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I. Ponomarjovilt kannatanu kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek süüteo toimepanemise ajal puudus. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2012 aastal tuleneb (tl 42), et süüdistataval on päevasissetulekuks olnud 14,08 eurot. Tõdeda tuleb sedagi, et väärteokorras mõistetud rahatrahvid on süüdistatav valdavas osas tasunud. Kaaludes karistusliigi valikut, võtab kohus arvesse sedagi, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, viimati 14.03.2013 Harju Maakohtu otsusega 3 aasta ja 1 päevase tingimisi vangistusega. Seejuures on märkimistväärivaks, et juba vaid paar kuud hiljem, so 11.05.2013 on I. Ponomarjov taas alustanud oma õigusvastast käitumist, pannes kaupluses Pihlaka Säästumarket toime varguse väheväärtusliku asja vastu (tl 44-45). Need asjaolud annavad aluse järeldusele, et eelmised mõistetud ja põhiõigusi enim riivavavad, kuid tingimisi kohaldamata jäetud karistusliigid ei ole taganud süüdistatava edasist õiguskuulekust. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et tal on alaline töökoht ja sissetulek. Samas teatas süüdistatav ka seda, et kuigi trahvid on valdavas osas tasutud, on eelmise kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud, mis on suhteliselt suured, senini tasumata. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmiseks ja isiku eelnev karistatus, so nii rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest kui ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. 7 Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü on väike. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et I. Ponomarjovile on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja põhimõtteliselt alammääras. Süüdistatav on kohteelsel menetlusel väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Kohtuistungil süüdistatav ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning väitis, et kohtueelsel menetlusel antud ütlused ei ole õiged. Seega ei ole nende väidete kohaselt õige ka nendes ütlustes sisalduv kahetsusavaldus. Sellest tulenevalt ei ole süüdistatava käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kui aga jätta eelmärgitu arvestamata, jättes kõrvale ka asjaolu, et kohus jätab süüdistatava ütlused kui tõendid tõendikogumist välja, siis tuleks asuda seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoepisood ei ole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatav eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt väärteokorras karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Ei saa jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud äärmiselt intensiivne. Iseäranis kummastavalt mõjub kahetsuse avaldamine olukorras, kus pärast viimase kohtuotsuse tegemist on ta juba paari kuu möödumisel asunud taas varavastaseid süütegusid toime panema. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt ja ka süüdistatava ütluste tõendina arvestamisel ei oleks kohus saanud kahetsusega kui kergendava asjaoluga arvestada. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime eelmise, so Harju Maakohtu 14.03.2013 otsusega määratud katseajal ning selle otsusega mõistetud karistus on osaliselt ärakandmata. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavale KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, samuti koopiate tegemise kulu. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et tal on töökoht ja legaalne sissetulek, kuid samas on eelmise otsusega välja mõistetud menetluskulud tasumata. Ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga ning kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Tõdeda tuleb sedagi, et kuriteo toimepanek on olnud I. Ponomarjovi enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. I. Ponomarjovi on eelnevalt kriminaalja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet I. Ponomarjovi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tema enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku olemasolu aga ka varasemate rahaliste kohustuste täitmise kohustus ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 8 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Koopiate tegemise kulu kohustub süüdistatav tasuma kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Märt Toming kohtunik 9