Kohus leiab, et hagejad oma väiteid tõendanud ei ole. Seega ei ole tõendatud vaidlusaluses tingimuses pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kostjal puudub lepingust tulenev vastav kohustus tagastada võlg 19.09.2002.a. kehtinud USA dollari ja Eesti krooni vahetuskursi alusel. VÕS § 93 lg 3 alusel võib võlgnik maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud kohustuse täita ka maksmiskoha vääringus, välja arvatud juhul, kui see vääring ei ole vabalt konverteeritav või kui on kokku lepitud, et tasumine ei ole lubatud muus vääringus, kui selles, milles rahaline kohustus on väljendatud. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine valuutakurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel. Kohus leiab, et kostja kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks 05.07.2009.a., kuivõrd hagejad olid pikendanud võla tasumise tähtaega 02.07.2009.a. kirjaga (tl 11) antud kuupäevani. Alates sellest ajast olid hagejad õigustatud kostjalt nõudma võla tasumist. Kostja võlga tasunud ei ole. Seega tuleb kostja võlgnevuse arvestamisel VÕS § 93 lg 4 alusel lähtuda 03.07.2009.a. kehtinud Eesti Panga Eesti krooni kursist välisvaluutade suhtes (tl 38), mille kohaselt oli USD – Eesti krooni vahetuskurss järgmine: 1 USD = 11,1821 EEK ( 0,7147 eurot). Harju Maakohtu 22.05.2012.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-65359 on kostjalt antud 3 laenulepingu alusel hagejate kasuks välja mõistetud 38 219,17 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et ülalnimetatud kohtuotsusega on kostjalt mõistetud hagejate kasuks välja rohkem, kui kostja võlgnevus hagejate ees kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal 05.07.2009.a. oli, sest kostja võlgnevus arvestatuna eurodes antud kuupäeva seisuga moodustab 35 735 eurot ( 50 000 x 0,7147). Kohtuotsus on jõustunud.
Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal vaidlusalusest laenulepingust tulenev võlgnevus hagejate ees, mille tasumist saaksid hagejad käesolevas menetluses nõuda. Arvestades eelnevat asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.