lg 5 alusel hüvitis 15 kalendripäeva töötasu ulatuses 650 eurot,
lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu 1176 eurot, septembri 2012.a eest töötasu 1300 eurot,
VÕS § 113 määras summalt 3747,47 eurot kuni selle summa XXXmaksmiseni. Kostja vastuväited Kostja OÜ XXXoma seisukohta hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus juhindub kostja poolt töövaidluskomisjoni esitatud seisukohtadest. Töövaidluskomisjonis ei ole OÜ XXX hageja seisukohtadega ei nõustunud ja palus nõuded rahuldamata jätta, kuna töötaja ja tööandja leppisid töölepingu lõpetamisel kokku, et töötajal ei ole rahalisi nõudeid tööandja vastu. Seega on töötaja nõuetest tööandja vastu loobunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel oli 13.02.2012.a sõlmitud tööleping, millise kohaselt hageja töötas kostja juures insener 2 2-13-15345 konstruktorina töötasuga 1300 eurot kuus. 15.10.2012.a lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu koondamise tõttu. Töölepinguseaduse (
) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja koondas töötajad
kohaselt töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Töölepinguseadus ei näe ette võimalust koondamise alusel hüvitiste mittemaksmiseks, hoolimata sellest, et hageja loobus nõuetest tööandjale esitatud avalduses.
Hageja ei ole saanud septembri töötasu 1300 eurot, mis tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista.
lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud teatama töötajale töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe kalendriaasta.
lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista 650 eurot.
kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis 621.47 eurot.
lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine töötasu 1176 eurot. Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summadelt viivist tasuda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3). Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.