Obsah (7)

§ 187§ 444§ 5§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 6. märts 2013.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. XXX(hageja) esitas 19.12.2012 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu laenulepingust tuleneva põhivõla 25 564.66 euro, viivise 2268.22 euro ja lisanduva viivise nõudes. 2. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 02.09.1999 sõlmitud laenulepingust, mille alusel hageja andis kostjale laenu 400 000 krooni. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna laenulepingust tulenevalt ei ole kostja laenu hagejalt saanud, vaid kostja andis hagejale laenu. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevahelisest laenulepingulisest suhtest on kostjal kohustusi hageja ees.
3. Vaidlusaluse laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 01.01.
4. Seega on laenuleping sõlmitud enne 01.07.2002, kuid laen tuli tagastada pärast 01.07.
5. Laenulepingu täitmisega seonduvat tuleb seega hinnata võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 1 ja 2 järgi nii enne 01.07.2002 kehtinud kui ka pärast 01.07.2002 kehtivate õigusaktide järgi. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 272 lg 2 järgi laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Alates 01.07.2002 sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
6. Kohtu hinnangul on poolte vahel laenulepingust tulenev võlasuhe, millest tulenevalt on kostjal täitmata kohustused hageja ees. Kuigi 02.09.1999 laenulepingus (tl 5-6) on kostja märgitud terminiga „laenutaja“ ja hageja terminiga „laenaja“, kellele lepingu p 1 järgi anti laenu 400 000 krooni, tuleneb 02.09.1999 pandilepingu p-st 1, et hageja on andnud kostjale laenu 400 000 krooni tähtajaga 01.01.2010 (tl 28-29). Pandilepingus on kajastatud 02.09.1999 laenuleping. Seega on pandilepinguga tõendatud pooltevaheline võlasuhe ning sellest tulenev kohustus. 2 Hageja esindaja on selgitanud, et käsikirjas koostatud laenulepingus on mõisted ära vahetatud. Nimetatud hageja väidet kinnitab pandileping, mille p-s 1 on pooltevaheline laenulepingust tulenev võlasuhe kajastatud. Kuna pandileping kinnitab, et laenajaks on kostja, siis laenulepingu p 2 järgi on kostja saanud raha kätte enne laenulepingu sõlmimist.
7. Kohus on kostjale selgitanud tõendamiskohustust (tl 22). Kostja ei ole oma väiteid laenulepingu rahatuse kohta tõendanud.
8. Hageja nõuab täitmata kohustuselt viivist 0.0082 % päevas. Hageja nõuab viivist kuni 01.07.2002 kehtinud seaduse järgi. TsK § 231 lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kostjal tekkis võla tasumise kohustus pärast 01.07.2002, kuid vaatamata sellele tugineb hageja TsK § 231 lg 1 sätestatud määrale ning nõuab viivist 0.0082% päevas. Käesoleval juhul oleks seadusjärgseks viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud suurus. Nimetatud sätte järgi saab viivist teistsuguse kokkuleppe puudumisel konkreetse võlaperioodi eest nõuda suuruses, mis vastaval ajavahemikul kehtis, kuna viivisemäära aluseks olev VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär muutub perioodiliselt.
9. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamisel lähtuda hageja poolt märgitud viivisemäärast, kuna see on väiksem VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast (

§ 5lg 1).

Tegemist on hageja õigusega nõuda viivist osaliselt protsendina põhinõudest. See kehtib ka

§ 367

nõude puhul, kuna hageja ei ole taotlenud VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära kohaldamist. Kuigi viivisemäära aluseks olev VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär muutub perioodiliselt ning viivisenõuet ei saa rahuldada kindla protsendimäära alusel, jääb hageja taotletav määr alati madalamaks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast.

1. Õige on hageja arvestus, et seisuga 18.12.2012 on kostja kohustuse täitmisega viivitanud 1082 päeva. Perioodil 19.12.2012 kuni 06.03.2013 on kostja olnud viivituses 78 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivisele lisandub 163.51 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivisena 2431.73 eurot ning alates 07.03.2013 viivis protsendina põhinõudest 0.0082% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4