Obsah (7)

§ 436§ 235§ 386§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06. mail 2013.a kell 16.30 kohtu tsiviilkantselei k

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. 04.04.2013.a. kohtumäärusega jättis kohus läbi vaatamata XXX(pankrotis) hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuivõrd XXXsuhtes on 17.09.2012.a. väljakuulutatud pankrot tsiviilasjas nr. 2-12-15959 (II köide t/l 78-92, 154-155).
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõige 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3. Riigikohus on 02.06.2008.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-42-08 asunud seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on esitanud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’ile täitmisavalduse ning kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjades nr. 022/2012/880, nr. 022/2012/881 ja nr. 022/2012/882 (I köide t/l 9-13, 39-42, 44-47, 48-51). Samuti ei vaidle pooled, et täitedokumendiks on 30.07.2010.a. hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping (I köide t/l 14-31). Pooltel on vaidlus selles, kas täitedokumendiks on tühine tagatiskokkulepe. Samuti on pooled erinevatel arvamustel selles, milline on sissenõutav võlg, kas võlg on sissenõutavaks muutunud ning millises ulatuses on võlga vähendatud.
5. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 02.02.2012.a. kostja avalduse alusel (I köide t/l 39-41). Nõude sisuks on sissenõudja kasuks seatud hüpoteek summas 7 823 300 krooni XXX, XXXja OÜ-le XXXlepingu p. 1.1 kuuluvatele kinnistutele ja korteriomanditele ning hüpoteegi seadmise kokkuleppe kohaselt on nimetatud hüpoteegiga tagatud XXX kõik nõuded muuhulgas XXX, XXX ja OÜ XXXvastu (I köide t/l 24). Nõude suurus on 02.02.2012.a täitmisavalduse kohaselt 597 762,50 eurot (I 3 köide t/l 40).
6. Asja materjalidest nähtub, et XXXja AS XXX ning XXX on 22.01.2009.a. allkirjastanud võlakirja, millise kohaselt on pooled kokku leppinud võlakohustuse olemasolus summas 480 430,45 eurot. Nimetatud summa sisaldab põhivõlga ja selle pealt kogunud intressi kuni 31.12.2008.a. Laen tuleb maksta laenuandjale tagasi kuue kuu jooksul sellest arvates, kui laenuandja on esitanud vastava nõudmise, intressimäär 10 % aastas. Muuhulgas leppisid pooled kokku, et laenaja seab lisaks panditud kinnistutele lisahüpoteeke laenusumma ja intresside suurusele vastavas ulatuses. Antud võlakohustust on isiklikult käendanud XXXja XXX(I köide t/l 32, 33).
7. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga selles, et täitmisavaldus on vastuoluline sissenõutava võla ulatuses. Kohtule esitatud 02.02.2012.a. täitmisavalduses on lahti kirjutatud ka nõude sisu, millise kohaselt võlgnetava võla summa moodustab 597 762,50 eurot, millest põhivõlg 472 576,05 eurot, intress 31.05.2010.a. seisuga 46 855,35 eurot ja intress 10 % aastas 01.06.2010.a. – 26.01.2012.a. 78 331,1 eurot (I köide t/l 40). Kohus leiab, et asja materjalide juurde esitatud arvestus on igati arusaadav ja järgitav. Kohtu hinnangul on hagejate väited võlgnevuse vastuolulisele ulatusele paljasõnalised ja ebamäärased. Konkreetseid vastuväited hagejad nõude suurusele esitanud ei ole. Seega ei ole hagejate paljasõnaline väide võlgnevuse vastuolulisele ulatusele ja suurusele kohtule aluseks tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
8. Hagejad on kostjale etteheitnud, et täitmisavalduses puudub põhistus täitmisavalduses kirjeldatud nõuete sissenõutavaks muutumise kohta. Kohus leiab, et hagejate selline väide pole õige.

§ 235

kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Nagu nähtub kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest on kostja esindaja vandeadvokaat Paul Künnap edastanud 25.07.2011.a. e-kirjaga XXX e-posti aadressile XXX laenulepingu ülesütlemise avalduse ja laenu tagasimaksmise nõude (I köide t/l 36, 37). Samuti on kostja esitanud kohtule XXXAS logi väljavõtte, millisest nähtub, et eelpool osundatud e-kiri on XXXe-posti serverisse jõudnud 25.07.2011.a. kell 10:18:34 ning e-postkasti kell 10:18:38 (II köide t/l 23-24). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid mis eeltoodu ümber lükkaksid. Sellest tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et antud juhul on võlgnevus sissenõutavaks muutunud 26.01.2012.a.
2. Hagejad on esitanud ka väited selle kohta, et pole üheselt arusaadav, millise kohustuse täitmiseks on sundtäitmine algatatud. Kohtule esitatud 02.02.2012.a. täitmisavalduse kohaselt on nõude sisuks XXX antud laen, mida viimane on kinnitanud 22.01.2009.a. võlatunnistuses ja hilisemates saldokinnitustes. Samuti on täitmisavaldusele lisatud vastavad lisad, mis võlgnevust kinnitavad (I köide t/l 32, 33, 34, 35). Seega on hagejate väited nõude arusaamatusele kohatud. XXXon korduvalt oma võlgnevust kostjale tunnistanud. Asjaolule, et võlg on tasutud, tasaarveldatud või ajatatud, hagejad ei tugine.
3. Ka on 18.06.2010.a. kostja ning XXXja XXXkui XXXOÜ, ACG Int OÜ ja XXXOÜ esindaja allkirjastanud käendus- ja muude tagatiste lepingu, mis sisaldab XXXkinnitust, et ta võlgneb kostjale 31.05.2010.a. seisuga kokku 519 431,40 eurot ning et võlgade tagamiseks seatakse ühishüpoteek summas 1 500 000 eurot XXXja OÜ XXXkinnisvarale (I köide t/l 128-130, 131-133). Sellele ongi järgnenud 30.07.2010.a. hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine (I köide t/l 14-31). Samuti on XXXeelpool nimetatud kohustust 4 kostja ees tunnistanud ajutisele pankrotihaldurile oma 26.07.2012.a. vastuses teabenõudele (II köide t/l 68-70).
4. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole ka asjakohased hagejate väited tüüptingimustele, tarbijalepingule, seadusega vastuolus olevale kokkuleppele (AÕS § 279 lg 1), kui ka vastuolule heade kommetega (TsÜS § 86) ning hea usu põhimõttele (TsÜS § 138, VÕS § 6 lg 1). Nii XXX, kui ka XXXon olnud OÜ XXXjuhatuse liikmed kuni 07.09.2010.a. ning osanikud kuni 21.07.2011.a. (I köide t/l 134-138), XXXon olnud OÜ XXXjuhatuse liige ning osanik (I köide t/l 139-142), XXXon olnud XXXjuhatuse liige (I köide t/l 143) ja XXXon olnud AS XXX juhatuse liige, nõukogu liige ja aktsionär ning XXXAS XXX nõukogu liige (I köide t/l 144-148). Seega on XXXja XXXnäol tegemist isikutega, kes on aktiivselt osalenud äritegevuses pikemat aega ning sellest tulenevalt ei ole kohased hagejate eelpool viidatud väited kokkulepete tühisusele.
5. Hagejate väide selle kohta, et sissenõutavat võlga tuleks vähendada 7 854,40 euro asemel 2 040 655 eurot ei ole millegagi põhjendatud. Kohtule esitatud 28.11.2011.a. hagiavalduse kohaselt vaidlevad XXXja XXXOÜ XXXosa müügilepingu kehtivuse üle (I köide t/l 195205, II köide 10-14). Nimetatud hagist ei tulene hagejate poolt eelpool viidatud summa (2 040 655) nõuet. Ka ei ole hagejad kohtule esitanud muid asjakohaseid tõendeid, millest võiks järelduda eelpool viidatud ostuhinna tasumise vms. nõue.
6. Lisaks on hagejad esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud juhul on nõude aluseks 22.01.2009.a. võlakiri, siis ei ole tegemist aegunud nõudega (I köide t/l 32, 33).
7. Hagejad on esitanud kohtule 02.05.2012.a. taotluse peatada tsiviilasja nr. 2-12-7325 menetlus kuni tsiviilasja nr. 2-11-58264 lahendamiseni (I köide t/l 183-186). Kostja vaidleb nimetatud taotlusele vastu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul puuduvad alused käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks, kuivõrd nimetatud kahe tsiviilasja vahel puudub õiguslik sõltuvus. Ka märgib kohus, et tsiviilasjas nr. 2-11-58264 ei ole rahanõuet esitatud. Sellest tulenevalt tuleb hageja taotlus menetluse peatamiseks jätta rahuldamata.
8. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi rahuldamiseks alused puuduvad, kuivõrd asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust ükski asjaolu mis võimaldaks tunnistada kostja avalduse alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks.
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 22.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb tühistada Harju Maakohtu 05.03.2012.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (I köide t/l 108-111). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 23.

§ 442lg 5 p 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123, § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine 24.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse 5 tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. 25. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6