← Eesti

3-12-631/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-631 Haldusasi AS Veolia Keskkonnateenused kaebus Keskkonnaameti HiiuLääne-Saare regiooni 16.03.2012 korralduse nr HLS 115/12/133 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – AS Veolia Keskkonnateenused, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe; Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Ruth Prigoda ja Piret Peeterson; Kolmas isik – MTÜ Hiiumaa Omavalitsuse Liit, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm. Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon Kohtuistungil 17.09.2012 kell 11.
  3. Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 04.10.2012 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1 Asjaolud
  4. 19.07.2010 kuulutas MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (HOL) välja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas.
  5. 18.11.2010 sõlmisid HOL ja AS Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo lepingu.
  6. 24.11.2010 esitas AS Veolia Keskkonnateenused Keskkonnaametile taotluse jäätmeloa saamiseks seoses korraldatud jäätmeveoga Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas. Jäätmeveoloa taotluses oli märgitud jäätmekäitluskohtadeks Tallinna Prügila AS (praeguse nimega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS) ja Paikre OÜ.
  7. 07.02.2011 väljastas Keskkonnaamet AS-ile Veolia Keskkonnateenused jäätmeloa nr L.JÄ/320010 korraldatud jäätmeveoks Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas. Jäätmeloas olid kohtadeks, kuhu tuli Hiiumaalt kogutud segaolmejäätmed üle anda, märgitud AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ.
  8. 16.03.2012 andis Keskkonnaamet korralduse nr HLS 1-15/12/133, millega muutis 07.02.2011 väljastatud jäätmeluba nii, et Hiiumaal kogutud segaolmejäätmete üleandmise kohaks on Hiiumaal Käina vallas Ristivälja külas asuv Hiiumaa Prügila OÜ.
  9. 26.03.2012 esitas AS Veolia Keskkonnateenused Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 16.03.2012 korralduse nr HLS 1-15/12/133 tühistamiseks. Kaebuse sisu
  10. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus rikub kaebaja põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõtte osaks olevat õiguskindluse põhimõtet. 7.
  11. Konkursil esitatud pakkumuste suhtes esitatavad nõuded olid sätestatud pakkumuse kutse dokumendi (PKD) punktides 11, 12 ja
  12. Ühestki viidatud punktist ei tulenenud pakkumuse esitanud isiku kohustust viia Hiiumaalt kogutud olmejäätmed just Hiiumaa jäätmejaama. Kaebaja on seisukohal, et PKD-s tuli näidata rohkem kui üks jäätmekäitluskoht ning ka kaebajal oli jäätmeloa taotluses õigus näidata rohkem kui üks jäätmekäitluskoht. Eelnevat arvamust jagab ka Konkurentsiamet, kes on korduvalt väljendanud seisukohta, et korraldatud jäätmeveo konkursi puhul tuleb tagada olukord, kus veopiirkonnas pärinevad jäätmed antakse üle mitmele jäätmekäitluskohale. Ülaltoodust tulenevalt väljendas kaebaja jäätmeloa taotluses soovi anda Hiiumaalt tekkivad jäätmed üle rohkem kui ühte jäätmekäitluskohta: AS-ile Tallinna Prügila või OÜ-le Paikre. Kui Keskkonnaamet soovib väita, et kaebaja oleks pidanud taotluses näitama jäätmekäitluskohana, kuhu Hiiumaalt kogutud jäätmed üle antakse, üksnes Hiiumaa jäätmejaama, siis peab Keskkonnaamet näitama ka normi, milles oli/on sätestatud kaebaja vastavasisuline kohustus. Mitte ühestki õigusnormist ei tulene, et korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud isik peab korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluses näitama jäätmete üleandmise kohana just seda jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkursi PKD-s. 7.
  13. Keskkonnaamet eirab asjaolu, et ta andis jäätmeloa välja, olles teadlik PKD ja lepingu sisust. Jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 21 (kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) järgi tuli korraldatud 2 jäätmeveo konkursi PKD esitada enne konkursi väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid PKD täiendamiseks. Keskkonnaamet tunnistab ka ise asjaolu, et HOL esitas PKD enne konkursi väljakuulutamist seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile. Seega oli Keskkonnaametil taotluse saamisel võimalus kontrollida, kas taotlus ja jäätmeluba vastavad muuhulgas PKD-le. 7.
  14. Kaebaja on seisukohal, et eeskätt Keskkonnaametil, aga ka HOL-il oli võimalik kontrollida taotluse vastavust PKD-le ja lepingule. Seda enam jääb arusaamatuks, miks püüab Keskkonnaamet süüdistada kaebajat valeandmete esitamises ja panna vastutust jäätmeloa praeguse redaktsiooni eest üksnes kaebajale. Veelgi enam – olukorras, kus taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks Hiiumaa kohalikele omavalitsustele ning kus viimastel puudusid taotluse suhtes vastuväited või märkused, ei saa väita, et kaebaja pidi olema jäätmeloa väidetavast õigusvastasusest teadlik. 7.
  15. Kaebaja märgib, et jäätmeloa muutmine on vastuolus JäätS ja konkurentsiseaduse sätetega. Kui Keskkonnaamet soovib jäätmeluba muuta, peab ta arvestama praegusel hetkel kehtiva õigusliku ja faktilise olustikuga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). PKD kui iseseisva haldusakti kehtivus lõppes alates lepingu sõlmimise ning HOL-i poolt konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega. Kuna PKD ülesandeks oli reguleerida eeskätt konkursi läbiviimisega seonduvat, siis määrab alates lepingu sõlmimisest HOL-i, kaebaja ja Hiiumaa jäätmevaldajate vastastikuseid õigusi ja kohustusi eeskätt leping. Seetõttu on asjakohatu korralduses esitatud väide, et kaebaja ei ole vaidlustanud PKD punkti 5.
  16. Seda põhjusel, et kuna leping sõlmiti 18.11.2010 ning kaebaja esitas taotluse 24.11.2010, siis ei pidanud kaebaja ega Keskkonnaamet taotluse esitamisel ja jäätmeloa väljaandmisel enam PKD-st lähtuma. Kaebaja möönab, et lepingu p 2.2.1 viitab PKD-le kui lepingu lahutamatule lisale. Sellest järeldub, et PKD kehtib alates lepingu sõlmimisest kui lepingu osa, mitte kui iseseisev haldusakt. Juhul, kui tõlgendada PKD p-i 5.2 nii, et kõik Hiiumaalt kogutavad olmejäätmed tuleb anda üle üksnes Hiiumaa jäätmejaamale, tekib olukord, kus Hiiumaa jäätmejaam omandab ainuõiguse Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmise kaubaturul. Kui HOL soovis anda Hiiumaa jäätmejaamale ainuõigust Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmiseks, siis oleks HOL pidanud korraldama avaliku konkursi, leidmaks jäätmekäitluskoht, kellele antakse ainuõigus Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmiseks. Kuna HOL ei korraldanud sellist avalikku konkurssi, siis on PKD p 5.2 tühine. Eelnev tähendab ka seda, et kui Keskkonnaamet soovib jäätmeluba praegusel hetkel muuta, siis peab ka Keskkonnaamet arvestama mh sellega, et PKD p 5.2 on tühine ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. 7.
  17. Keskkonnaamet ei ole jäätmeloa muutmisel arvestanud kaebaja usaldust jäätmeloa senisel kujul kehtima jäämise vastu. Kaebaja rajas Hiiumaale (Kärdlas aadressil Väike-Sadama 1) jäätmete ümberlaadimisjaama selleks, et koguda Hiiumaalt kogutavad segaolmejäätmed kokku ning transportida need sealt edasi mandrile, AS-i Tallinna Prügila. Ümberlaadimisjaam võimaldab hoida kokku jäätmeveoga seotud kulusid. Kaebaja poolt ümberlaadimisjaama rajamine on otseselt tingitud sellest, et kaebaja omandas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Hiiumaal ning et jäätmeloa kohaselt olid Hiiumaalt kogutud jäätmete üleandmise kohtadena märgitud AS Tallinna Prügila ja OÜ Paikre. Kui jäätmeloas oleks Hiiumaalt kogutavate jäätmete üleandmise kohaks märgitud Hiiumaa prügila, ei oleks kaebaja ümberlaadimisjaama Hiiumaale rajanud – selleks oleks puudunud vajadus, kuna jäätmed oleks antud üle Hiiumaa Prügila OÜ-le, kes oleks ise korraldanud jäätmete veo mandrile. Kaebaja on teinud jäätmeloa alusel olulisi kulutusi, mis korralduse andmisega on osutunud tarbetuteks. Kaebaja kandis nimetatud kulutused ajavahemikul 10.06.2011 kuni 21.12.2011, mistõttu on kõik kulutused kantud pärast jäätmeloa väljaandmist, s.o. pärast 07.02.
  18. Seega oleks Keskkonnaamet pidanud jäätmeloa muutmisel arvestama kaebaja poolt kantud kulutustega. Kuna Keskkonnaamet nimetatud kulutustega ei arvestanud, rikkus Keskkonnaamet korralduse andmisel HMS § 67 lg-t
  19. 3 7.
  20. Korraldusest ei nähtu jäätmeloa muutmise vajadust, samuti on Keskkonnaamet lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Keskkonnaamet ei saa põhistada jäätmeloa muutmist vajadusega lähtuda jäätmeloa adressaadi väidetavatest huvidest, kui adressaat seda ise ei soovi. Korraldatud jäätmeveo jäätmeluba on üksnes loa saajat – käesoleval juhul kaebajat – soodustav ja kohustav haldusakt ning sellest ei tulene õigusi ega kohustusi teistele konkursil osalenud isikutele. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja Keskkonnaameti vastulause
  21. Keskkonnaamet on seisukohal, et korraldus on kooskõlas kehtiva õigusega ning selle andmisel ei ole rikutud ei HMS-st ega JäätS-st tulenevat jäätmeloa muutmise korda, samuti muutmise aluseid. Korralduse andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, Keskkonnaamet on piisavalt kogunud asja otsustamiseks vajalikke materjale ning korraldus on piisavalt motiveeritud ning see vastab HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti tunnustele. Kaebaja on osalenud HMS kohaselt korralduse andmise menetluses, esitades nii jäätmeloa muutmise eelnõule ettepanekuid ja vastuväiteid, millistega Keskkonnaamet on vastavalt õigusaktides sätestatule arvestanud. Kaebaja ei ole kordagi pöördunud Keskkonnaameti poole asjaoluga, et haldusakti sisu oleks kaebajale arusaamatu. Kaebaja esitas HOL ja kaebaja vahel 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingust ja selle aluseks olevast konkursi PKD-st erinevad jäätmekäituskohad tahtlikult ning kaebaja oli teadlik jäätmeloa nr L.JÄ/320010 mittevastavusest korraldatud olmejäätmeveo tingimustele ja õigusaktide nõuetele. Seega ei saa kaebaja tugineda usaldusele. 8.
  22. Keskkonnaamet on valeandmete esitamist korralduses motiveerinud ja sisustanud ning toonud välja ka selle, et kaebaja tõlgendused JäätS § 67 lg 2 ja § 78 p 8 kohta on meelevaldsed ja asjakohatud. Asjaolu, et kaebaja soovis Hiiumaalt tekkivad jäätmed anda üle rohkem kui ühte jäätmekäitluskohta, ei evi käesoleval juhul tähendust, kuivõrd vastavalt konkursi PKD-le ja lepingu tingimustele oli kaebaja kohustatud jäätmed üle andma Hiiumaa Prügila OÜ Hiiumaa jäätmejaama. Nagu Keskkonnaamet on korralduses välja toonud, siis ei ole kaebaja ainuõiguse andmise konkursi PKD-d kohtus vaidlustanud. Kaebaja esitas küll PKD-le vaide, kuid ei vaidlustanud seejuures jäätmekäitluskoha määramist. Seega on konkursi PKD kinnitamine kui eelhaldusakt kehtiv ning kaebaja on sellega nõustunud. 8.
  23. Vastustaja on seisukohal, et Keskkonnaametil puudub pädevus ja õigus anda kaebajale jäätmeloaga konkursi tingimustest teistel tingimustel jäätmeluba, kuivõrd see kahjustab kolmandate isikute õigusi ning avalikku huvi. Nii on pakkumismenetluste lõpptulemuste fikseerimise järel lepingu sõlmimisel keelatud teha pakkumise tingimustes muudatusi, sest see muudaks kogu pakkumismenetluse mõttetuks. Juhul, kui lähtuda kaebaja meelevaldsest tõlgendusest, siis annab JäätS alusel antav jäätmeluba õiguse ja võimaluse konkursist ja selle alusel sõlmitud lepingu tingimustest kõrvale kaldumiseks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebajale, kelle igapäevaseks majandus- ja kutsetegevuseks on jäätmekäitlus, mis eeldab osalemist korraldatud jäätmeveo konkurssidel, pidi olema arusaadav, et konkursi PKD-s määratud jäätmekäitluskoht omab tulevikus jäätmeloa andmisel olulist tähendust ehk tegemist on sellise tingimusega, mis peab jääma täidetuks ka jäätmeloa andmise järgselt. 8.
  24. Kaebaja ei esita ühtegi tõendit, mis tõendaksid seda, et Keskkonnaamet peaks täiendavalt JäätS §-des 78 ja 97 sätestatule veel kontrollima pikaajalise koostööpartneri ja üle Eestiliselt korraldatud olmejäätmeveoga tegeleva ettevõtte taotluse vastavust lepingule ja konkursi PKD-le. Jäätmeloa taotlemist kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks reguleeris jäätmeloa andmisel 4 lisaks JäätS §-le 78 ka JäätS §
  25. Viimasest tuleneb üksnes kohustus esitata täiendavalt kohaliku omavalitsuse haldusakti koopia selle kohta, et taotluse esitaja pakkumus on tunnistatud konkursil edukaks. Tõepoolest oli Keskkonnaametil võimalus anda omapoolne seisukoht konkursi PKD-le enne konkursi välja kuulutamist, kuid Keskkonnaametil puudub igasugune teave selle kohta, millisel kujul konkurss lõplikult välja kuulutatakse. Ka pärast konkursi välja kuulutamist puudub Keskkonnaametil võimalus teada saada konkursi edasisest kulgemisest ning sellest, kas konkursi tingimusi on hilisemalt muudetud või mitte. Keskkonnaamet eeldas, et jäätmeloa taotluses esitatud andmed on õiguspärased ning kooskõlas lepingu ja konkursi PKD-ga, kuivõrd kaebaja ei taotle korraldatud jäätmeveoluba esmakordselt. 8.
  26. Keskkonnaamet sai HOL-ilt, keda ei olnud menetlusse kaasatud, teada pärast jäätmeloa väljastamist, et see ei vasta jäätmekäitluskohtade osas lepingule ja selle aluseks olevale konkursi PKD-le. Seega ilmnesid asjaolud, mis jäätmeloa andmise ajal ei olnud Keskkonnaametile teada. Haldusmenetluse läbiviimisel tuleb juhinduda kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest. Kui Keskkonnaametil oleks olnud teada valeandmete esitamine taotluse esitamise ja esmase menetlemise ajal, siis ei oleks Keskkonnaamet sellise sisuga luba väljastanud. Arvestades asjaolu, et jäätmeloa taotlus oli esitatud lepingut ja konkurssi eirates ning määratles nendest erinevad jäätmekäitluskohad, siis on kaebaja rikkunud HMS § 38 lg 3 nõudeid. 8.
  27. Lepingust tulenevalt on kohustuslik lähtuda PKD-st, mis on lepingu lahtutamatuks osaks. Lisaks, kui analüüsida Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 133 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ sätteid koostoimes, siis on enam kui ilmselge, et pakkumismenetluse lõpptulemuste fikseerimise järel on lepingu sõlmimisel keelatud teha pakkumuse tingimustes muudatusi, sest see muudaks kogu pakkumismenetluse mõttetuks. Lepingu tühistust ei ole käesoleval juhul tuvastatud ning kaebaja on ise selliste lepingutingimustega lepingusse astunud. Võlaõigusseaduse kohaselt kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille järgi võib igaüks põhimõtteliselt vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Seda kinnitavad ka ettevõtlusvabaduse ja vaba eneseteostuse põhimõte. 8.
  28. Kaebaja taotles ümberlaadimisjaamas jäätmete käitlemiseks luba juba 24.09.
  29. Seega oli kaebaja soov ümberlaadimisjaam ehitada olemas juba varem ning seda ka konkursi tingimusi arvestamata. Ümberlaadimisjaamale väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/319596 ei ole antud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 5, nagu seda on jäätmeluba. Seega jäävad kaebaja ümberlaadimisjaamaga seonduvad väited täiesti arusaamatuteks, kuivõrd ümberlaadimisjaamaga seonduv on olnud alati reguleeritud ainult jäätmeloa nr L.JÄ/319596 tasandil ning mitte kunagi jäätmeloas. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
  30. Kolmas isik on seisukohal, et avalikes huvides on, et korraldatud jäätmevedu toimub vastavalt PKD-s ja selle alusel sõlmitud lepingu tingimustele. Viidatud dokumente oli kaebajal võimalus halduskohtus vaidlustada, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja on kohustatud korraldatud jäätmeveol kogutavad jäätmed üle andma Hiiumaa Prügila OÜ Hiiumaa jäätmejaama. Seega on kaebaja oma hinna kujundamisel pidanud selle asjaoluga arvestama. Vastav kohustus tuleneb kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. 5 9.
  31. Kaebus on suunatud hankelepingu tingimuste muutmisele. Vastavalt riigihangete seadusele ei ole hankelepingu tingimuste muutmine lubatud. Samuti ei saa hankelepingu tingimusi muuta ühepoolselt. Kaebaja üritab muuta tingimusi, millega viidi läbi HOL poolt korraldatud konkurss. 9.
  32. Kaebaja soovib tekitada olukorra, kus kaebajapoolne 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tahtlik rikkumine oleks õigustatud. Avalik huvi on suunatud sellele, et Hiiumaal säiliks terviklik jäätmekäitlussüsteem, sh jäätmejaama normaalne funktsioneerimine. Kui hange oli läbi viidud, silmas pidades eesmärki käidelda jäätmeid Hiiumaa Prügilas ja kaebaja neid tingimusi ei vaidlustanud ja sõlmis lepingu, siis ei ole tema õiguste kahjustamine see, kui jäätmeluba viiakse vastavusse sellega, missugune jäätmekäitlus on antud hanketingimuste alusel lubatav. Seega on kaebaja subjektiivsete õiguste riive tõendamata. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Lähtumine PKD p-st 5.2 ja lepingust
  33. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei vaidlustanud PKD-s sisalduvat tingimust jäätmekäitluskoha osas enne pakkumuste esitamise tähtaega, on asjakohatud kaebaja väited PKD p 5.2 kui halduslepingu osa tühisusest. Keskkonnaamet ei pidanud PKD ega lepingu õiguspärasust ega kehtivust iseseisvalt hindama, kuna ühestki õigusnormist ei tulene Keskkonnaametile pädevust lepingu kehtivusele ja selle aluseks oleva eelhaldusakti õiguspärasusele abstraktse kontrolli teostamiseks olukorras, kus PKD-d ega ka lepingut pole eelnevalt nõuetekohaselt vaidlustatud. Keskkonnaameti jaoks oli leping kehtiv ning sellest tuli lähtuda. Seetõttu ei pea ka kohus nende kaebaja argumentide osas seisukohta kujundama.
  34. PKD p 5.2 kohaselt on piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht Hiiumaa jäätmejaamas. Lepingu p 2.2.1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks PKD ilma lisadeta. Vastavalt lepingu p-le 4.1.1 on vedajal õigus teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt talle väljastatud korraldatud jäätmeveoloale, lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatule ning järgides JäätS, Hiiumaa omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju ja heakorraeeskirju, avaliku korra eeskirju ja registrite pidamise põhimääruse nõudeid. Lepingu p 4.2 sätestas, et vedaja on kohustatud teostama korraldatud jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele ning vedaja poolt esitatud ja HOL-i poolt edukaks tunnistatud pakkumisele alljärgnevatel tingimustel: vedaja kohustub esitama PKD-s ettenähtud tähtaja jooksul Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluse vastavalt JäätS §-des 78, 97 ja 98 sätestatule (lepingu p 4.2.1). Eelnevast järeldub, et: • segaolmejäätmete käitluskohaks oli Hiiumaa jäätmejaam; • PKD oli lepingu osa; • vedajal oli õigus teostada korraldatud jäätmevedu üksnes vastavalt korraldatud jäätmeveoloale; • vedajal oli kohustus teostada jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele (sh viia jäätmed käitlemiseks Hiiumaa jäätmejaama) ning esitada selleks Keskkonnaameti HiiuLääne-Saare regioonile taotlus korraldatud jäätmeveo jäätmeloa saamiseks. 6 Vaidlus poolte vahel puudub selles, et kaebuse esitaja ei esitanud Keskkonnaametile taotlust korraldatud jäätmeveo jäätmeloa saamiseks tingimusel, et jäätmekäitluskoht on Hiiumaa jäätmejaam, vaid et jäätmekäitluskohtadeks on Tallinna Prügila AS ja Paikre OÜ.
  35. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. JäätS §-de 97 ja 98 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (edaspidi korraldatud jäätmeveoluba) taotlev isik lisaks JäätS §-s 78 nimetatud andmetele loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja pakkumus on JäätS § 67 lg-s 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks. Lisaks JäätS § 81 lg-s 2 sätestatule määratakse korraldatud jäätmeveoloaga piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad. Et JäätS § 97 seob korraldatud jäätmeveoloa taotluse konkreetse konkursi võiduga ning selle konkreetse konkursi tingimused tulenevad eelkõige PKD-st ja sõlmitud lepingust, ei saa isik korraldatud jäätmeveoloa taotluses esitada suvalisi andmeid, vaid üksnes neid, mis tulenevad konkreetse võidetud konkursi tingimustest. Kõike ülaltoodut vastastikuses seoses ja koosmõjus vaadeldes on selge, et selleks, et AS Veolia Keskkonnateenused saaks korraldatud jäätmevedu Hiiumaal teostada vastavalt PKD nõuetele ja lepingus kokkulepitule, pidi ta esitama Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioonile korraldatud jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäätmekäitluskohana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud ning esitas jäätmekäitluskohtadena hoopis Tallinna Prügila AS ja Paikre OÜ, on kaebaja selline tegevus vaadeldav HMS § 38 lg-s 3 sätestatud kohustuse täitmata jätmisena ning Keskkonnaametile valeandmete esitamisena JäätS § 83 lg 1 p 1 ja § 85 lg 1 p 1 tähenduses. Keskkonnaamet kinnitas ka kohtuistungil, et kui Keskkonnaametile oleks koos jäätmeveoloa taotlusega esitatud ka AS Veolia Keskkonnateenused ja HOL vahel sõlmitud leping koos PKD-ga, oleks Keskkonnaamet keeldunud taotletud kujul jäätmeveoloa väljastamisest just JäätS § 83 lg 1 p 1 alusel, kuna lepinguga kokkulepitu ning taotluses esitatu ei olnud omavahel kooskõlas jäätmekäitluskoha osas.
  36. Kohtu hinnangul on asjakohatud ka kaebaja väited sellest, et Keskkonnaametile olid teada korraldatud konkursi tingimused (haldusorganile oli saadetud kooskõlastamiseks PKD eelnõu), kuid sellest hoolimata anti välja jäätmeveoluba kaebaja poolt taotletud kujul. JäätS ei kohusta Keskkonnaametit kontrollima PKD tingimusi ja lepingus kokkulepitut jäätmeloa taotluse menetlemisel. See ei tähenda, et loa taotlejal oleks õigus esitada loa taotluses suvalisi andmeid. See ei tähenda ka piirangut Keskkonnaametile loa kehtetuks tunnistamisel olukorras, kus esitatud andmed ei vasta PKD-le ja lepingule. See tähendab, et vastutus andmete esitamise õigsuse ning nende vastavuse eest PKD ja lepingu tingimustele lasub loa taotlejal ning Keskkonnaametil on juhul, kui ta avastab valeandmete esitamise, õigus jäätmeluba kehtetuks tunnistada vastavalt JäätS § 83 lg 1 p-le
  37. Käeoleval juhul lahendas Keskkonnaamet olukorra selliselt, et ühe jäätmeloa kehtetuks tunnistamise ja uue väljaandmise asemel muutis ta esialgset jäätmeluba jäätmekäitluskoha osas, mis sisuliselt ja õiguslikult teeb sama välja.
  38. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku positsiooniga osas, mis puudutab avaliku konkursi kontseptsiooni üldisemalt. JäätS alusel korraldatud jäätmevedu toimub avalikes huvides. Samamoodi on avalikes huvides see, et konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saamiseks toimuks kõigile pakkujatele võrdsete tingimuste alusel. Kui pakkuja leiab, et PKD-s kirjapandud tingimus on talle ebasobiv või suisa õigusvastane, on tal õigus PKD tingimust vaidlustada kuni pakkumuste avamiseni. Kui pakkuja PKD-d ei vaidlusta, on tal kohustus neist tingimustest lähtudes teha oma pakkumus. Pakkumismenetluse lõpptulemuste fikseerimise järel ja lepingu sõlmimisel on keelatud 7 muuta PKD tingimusi, st, et leping peab vastama PKD-le. Samamoodi on keelatud muuta juba sõlmitud lepingut hiljem viisil, mis kehtestaks PKD-st erinevad tingimused, sest vastasel juhul muutuks terve pakkumismenetlus täiesti sisutühjaks ja PKD algne paikapanek üldse mõttetuks. On üheselt selge, et jäätmeluba ei saa olla haldusaktiks, mis annaks loa taotlejale seadusliku aluse PKD ja lepingu tingimusi eirata, sest ka see ei saa olla avaliku konkursi eesmärgiks - sellisel juhul puuduks avalikul konkursil üldse mõte ning Keskkonnaamet saaks korraldatud jäätmeveo ise sisustada igakordselt jäätmeveoloa taotlust menetledes. Eelöeldu ei ole aga kindlasti olnud JäätS regulatsiooni mõte ja eesmärk. Usalduse kaitse
  39. Kaevatud haldusakti tühistamiseks ei anna alust ka kaebuse esitaja usalduse kaitse argument. Kaebajale on Väike-Sadama jäätmekäitluskohas tegutsemiseks väljastatud jäätmekäitlusluba ning seal toimuvat tegevust pole vaidlusaluse haldusaktiga muudetud ega keelatud. Veelgi enam, nimetatud jäätmekäitluskohal puudub vaidlusaluse haldusaktiga üldse igasugune seos, kuna VäikeSadama jäätmekäitluskohale 14.01.2011 antud jäätmeloa tabelist 3 nähtuvalt ei anna see luba õigust teostada jäätmete kogumist ja jäätmevedu nende jäätmeliikide osas, mille kohta on kohalik omavalitsus läbi viinud korraldatud olmejäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi. Ehk teisisõnu – korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmeid ei ole kaebuse esitajal olnud kunagi õigus VäikeSadama jäätmekäitluskohta viia ning seega ei saanud korraldatud jäätmeveoloa esialgne andmine või selle hilisem muutmine kuidagi mõjutada kaebaja tegevust selles jäätmekäitluskohas. Kuna esialgse jäätmeveoloa ja Väike-Sadama jäätmekäitluskoha jäätmeloa tingimustest tulenevalt oli korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete viimine Väike-Sadama jäätmekäitluskohta välistatud, ei saanud kaebajal tekkida ka mingit õiguspärast ootust selle õiguse tekkeks.
  40. Isegi juhul, kui Väike-Sadama jäätmekäitluskohas oleks võimalik käidelda korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmeid, ei oleks kaebajal ikkagi alust tugineda usalduse kaitsele, sest asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal plaan avada Väike-Sadama jäätmekäitluskoht sõltumata korraldatud jäätmeveo konkursi tulemustest (jäätmeloa taotlus Keskkonnaametile 24.09.2010, korraldatud jäätmeveo leping 18.11.2010). Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et tuginemine usalduse kaitsele ei ole põhjendatud olukorras, kus isik on teadlikult esitanud haldusorganile valeandmeid või teadlikult sõlminud tühise korraldatud jäätmeveo lepingu (nagu väidab kaebaja ise). Menetluskulude jaotus
  41. Et kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg-le 1 tuginedes kaebaja enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole kohtult taotlenud menetluskulude hüvitamist. Maret Altnurme Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.