3-12-2594/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2594 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Maadlex kaebus PRIA
2. oktoobri 2012 käskkirja nr 136/2134 osaliseks tühistamiseks ning kohustamiseks teha kaebaja taotluse osas uus otsus. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Maadlex Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon
3. Jätta OÜ Maadlex kaebus rahuldamata.
4. Edasikaebamise kord Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. aprill
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
7. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori
8. oktoobri 2012 otsuse nr 13-6/2134 lisa punktiga 7 jäeti rahuldamata Maadlex OÜ esitatud põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotlus nr
9. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendati sellega, et hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid.
10. Maadlex OÜ esitas
11. oktoobril 2012 PRIA-le vaide taotledes otsuse nr 13-6/2134 tühistamist kaebajat puudutavas osas. PRIA
12. detsembri 2012 otusega nr 13-4/314 jäeti vaie rahuldamata. Kaebuse põhjendused
14. detsembril 2012 esitas Maadlex OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA peadirektori
15. oktoober 2012 otsuse nr. 13-6/2134 osalist tühistamist ja vaideotsuse nr. 13-4/314 tühistamist ning PRIA kohustamist teha asjas uus otsus. 1 PRIA hindas kaebaja taotlust viitenumbriga 160012780220 34 hindepunktiga. PRIA tugines hindamisel Põllumajandusministri
16. juuli 2010 määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Kord) lisale
17. Hindamiskriteeriumite 5.1 ja 5.3 eest on PRIA andnud taotlejale 0 punkti. Hindamiskriteeriumi 5.1 osas leiab kaebaja, et taotluse äriplaanis lehel Eesmärk 4a punktis 3.5 on piisavalt põhjendatud, et investeeringu käigus võtab ettevõte kasutusele uue tehnoloogia, kuna uute seadmete soetamisega omandab ettevõte oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised, kuidas sildistada lapikuid pudeleid ja puhastada õhku hallitusbakteritest. Ka seadmete pakkuja kinnitab, et seadmete pakkumisel on märgitud koolitus, millega edastatakse ettevõttesse oskusteave ja patenteerimata teadmised. Kaebaja on sellekohase tõendi esitanud PRIA-le koos vaidega, kuid PRIA on selle arvestamata jätnud. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et kaebaja taotlus oleks tulnud hinnata hindamiskriteeriumi 5.1 järgi 3 punktiga ning hindamine 0 punktiga on õigusvastane. Hindamiskriteerium 5.3 osas leiab kaebaja, et on taotluse äriplaanis lehel Eesmärk 4a punktis 3.5 põhjendanud piisavalt, kuidas toodete töötlemisaste antud investeeringuga suureneb. Soetatavad pakkeseadmed suurendavad tootmise töötlemisahelat, kuna pakendavad automaatselt toote pakendisse. Eelnevalt lõppes töötlemisahel toote valmimisega, pakendamine toimus eraldi käsitsi. Lisaks suurendab õhuionisaator toodete töötlemisastet, kuna võimaldab tootel pikemalt säilida. Õhu kvaliteet on väga oluline komponent ja selle kvaliteedist sõltub toote kvaliteet ja säilivusaeg. Mida kvaliteetsemalt on töödeldud õhku, seda kvaliteetsemalt on töödeldud ka toodet. Kui õhku puhastatakse hallitusbakteritest, siis puhastatakse ka toode hallitusbakteritest. Varem kaebaja seda ei teinud ja tootes olid hallitusbaktereid. Pärast investeeringu tegemist on tooted töödeldud nii, et neisse enam hallitusbaktereid ei teki. Seega suureneb toodete töötlemisaste. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et kaebaja taotlus oleks tulnud hinnata hindamiskriteeriumi 5.3 järgi 5 punktiga ning hindamine 0 punktiga on õigusvastane. Kaebaja leiab, et PRIA on mõlemat hindamiskriteeriumit valesti hinnanud. Taotlus kuuluks aga rahuldamisele ka juhul, kui PRIA oleks eksinud ainult ühe hindamiskriteeriumi osas. Sel juhul saaks taotlus vähemalt 37 punkti. Vaideotsuse kohaselt jäeti rahuldamata taotlused, mille hindepunktide summa oli väiksem kui
18. Vastustaja vastuväited
19. PRIA vaidleb kaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav PRIA peadirektori otsus on õiguspärane. Vastustaja selgitas, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks eelarvelisi vahendeid. Rahuldamata jäeti taotlused, mille hindamise tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui 37 punkti. Maadlex OÜ taotlus sai hindamisel 34 hindepunkti, seega jäi tema punktisumma alla 37 punkti. Korra § 12 lg 1 kohaselt on taotluste sisuline hindamine Korra lisas 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel PRIA ülesanne. Tegemist on PRIA poolt hinnanguliste otsuste tegemisega ning selliselt toimiti ka Maadlex OÜ taotluse nr 160012780220 hindamisel. Korra lisa 4 veerud 5.1 ja 5.3 näevad ette hindamise kriteeriumitena hindepunktide andmise investeeringu innovaatilisuse eest kui soovitakse võtta kasutusele ettevõtte jaoks uut tehnoloogiat ning hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. 2 PRIA-le esitatud äriprojektis selgitab kaebaja, et ettevõte võtab kasutusele uue tehnoloogia lapikute pudelite sildistamiseks ning õhu puhastamiseks hallitusbakteritest. Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Korra seletuskirjast tuleneb § 3 kohta antud selgitustest muu hulgas see, kuidas mõista terminit „tehnoloogia“. Tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punkti 11 tähenduses, st investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Maadlex OÜ väidab, et lisaks seadmetele ostmisele toimub ka koolitus ning sellega omandatakse tehnilised teadmised. PRIA on seisukohal, et uute seadmete kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma ka toiduseaduse § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Uute seadmete kasutamise koolitust ei saa käsitleda tootmismenetluse muutusena. Kaebaja soovib kasutusele võtta uued seadmed, mis sildistavad lapikuid pudeleid ning seadmed, mis puhastavad õhku hallitusbakteritest. PRIA on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist uue tehnoloogia kasutuselevõtuga, sest kaebaja tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus sellega sisuliselt ei muutu. Kaebaja on ka senini sildistanud oma toodangut ning pakendi kuju muutumist ei saa lugeda tehnoloogiliste võtete muutumiseks. Samuti ei saa õhu puhastamist hallitusbakteritest lugeda toidutootmise tehnoloogia muutmiseks, kuna puuduvad andmed, et sellised muudatused kajastuksid toidu tehnilises kirjelduses. Kriteeriumi 5.3 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena kui investeeringu tegemise tulemusena hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Korra lisas 4 on selle kriteeriumi kohta toodud ka selgitus, et hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda veel seda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega. PRIA on seisukohal, et õhuionisaatori kasutamine ei pikenda toodete töötlemisahelat. Kuna õhk ei kajastu kaebaja toodete komponendina, ei saa õhuionisaatorit käsitleda ka seadmena, mis on otseselt seotud toote töötlemisahelaga või selle pikendamisega. Kaebaja täiendav seisukoht
21. märtsil 2013 esitas Maadlex OÜ vastuse PRIA seisukohtadele. Kaebaja leiab, et taotluse menetluses peab PRIA lähtuma ainult talle antud pädevusest. PRIA-le on antud pädevus ainult Korra raames. Korras ja seletuskirjas puudub viide uuele terminile ja täiendavale nõudele „tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus“. Lisaks puudub määruses ka viide toiduseaduse §-le 24 või tingimus, et muudatused tehnoloogias peaks kajastuma toidu tehnilises kirjelduses. PRIA on meelevaldselt väljunud oma pädevuse raamest ja lisanud 5.
22. hindamiskriteeriumi juurde täiendava defineerimata mõiste tehnoloogilised võtted ja täiendavale nõudele toidu tehnilise kirjelduse muutumise. Isegi kui sellised täiendavad nõuded oleksid 3 hindamiskriteeriumi 5.
23. juures välja toodud, siis peaks haldusorgan andma taotlejale võimaluse taotlust täiendada ja võimaldama taotlejal nende nõuete osas vastus anda, kas need nõuded on täidetud või mitte. Hindamiskriteeriumi 5.3 kohta toob PRIA vastuses kaebusele välja, et õhuionisaatori kasutamine ei pikenda toodete töötlemisahelat. Kuna õhk ei kajastu kaebaja toodete komponendina, ei saa õhuionisaatorit käsitleda ka seadmena, mis on otseselt seotud toote töötlemisahelaga või selle pikendamisega. Kaebaja leiab, et see, et õhk ei ole toote komponent, ei tähenda, et toote töötlemisahel ei pikeneks. Õhu kvaliteedist oleneb bakterite levik ja osakaal, mis mõjutavad toote omadusi. Õhuionisaator vähendab bakterite osakaalu ja võimaldab tootel kauem säilida. Kohtu seisukoht
24. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas PRIA-le taotluse (viitenr 160012780220) investeeringutoetuse saamiseks. Käesolevas asjas vaidlustatud otsusega jäeti taotlus rahuldamata. Taotluste hindamisel taotlustele antud hinnete summa alusel koostatud taotluste paremusjärjestusest tulenevalt ei jätkunud kaebaja taotluse rahuldamiseks eelarvelisi vahendeid. Rahuldamata jäeti taotlused, mille hinnete summa oli väiksem kui 37 punkti. Kaebaja taotlust hinnati 34 hindepunktiga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Korra § 13 lg-te 2 ja 4 tulenevalt juhul, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, on PRIA-l kohustus hinnata nõuetele vastavaid taotlusi hindamiskriteeriumidele tuginedes, andes taotlusele hindepunkte Korra lisa kohaselt. PRIA-le esitatud toetuse saamise nõuetekohaste taotluste summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarve. Seetõttu oli PRIA kohustatud taotlusi hindama ja toetusi sai määrata hindepunktide alusel koostatud paremusjärjestusest tulenevalt.
25. Pooled on eri meelt selles, kas kaebaja taotluse hindamine on toimunud kooskõlas hindamiskriteeriumidega. Kaebaja hinnangul on õigusvastaselt jäetud andmata hindepunktid hindamiskriteeriumi 5.1 ja 5.3 alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et taotluste hindamine nende pingerea koostamiseks hindamiskriteeriumide aluse punktide andmise kaudu on hinnanguline otsus. Haldusorgani sellelaadsete otsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (vt Riigikohtu
26. mai 2008 otsus nr 3-3-1-1808 p 12). Kohtu hinnangul on kaebaja taotluse rahuldamata jätmise, s.h hindamiskriteeriumi 5.1 ja 5.3 järgi hindepunkti andmata jätmise põhjendused kaevatavates haldusaktides esitatud arusaadavalt ning seega kontrollitavad. Seetõttu ei saa kaevatava otsuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks olla väide kaevatavate aktide ebapiisavast põhjendamisest.
27. Korra lisa 4 kohaselt antakse taotlusele 3 hindepunkti juhul, kui investeeringu tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia (hindamiskriteerium 5.1). Kohus nõustub pooltega, et hindamiskriteeriumi sisustamisel saab lähtuda Korra seletuskirjast. Korra § 3 lg 1 p 1 selgituseks on seletuskirjas Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktile 11 tuginedes märgitud, et tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut 4 immateriaalsesse varasse ehk investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel.
28. Vastustaja on põhjendanud kaebaja taotlusele hindamiskriteeriumi 5.1 järgi hindepunktide andmata jätmist sellega, et kaebaja kavandatud investeering on suunatud seadmete, mitte tehnoloogia soetamisele. Uute seadmete kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Kohus on seisukohal, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega, millest lähtumise kohustus tuleneb nii Korra lisast nr 4, kui ka Korra seletuskirjast. Vastustaja ei ole eksinud ka kaalutluse aluseks oleva asjaolu tuvastamisel. Pooltel ei ole vaidlust, et kaebaja soovib investeeringuga soetada muu hulgas pakendite sildistamise seadmed ja õhuionisaatori. Kaebaja kinnitusel kaasneb seadmete tarnimisega seadmete pakkuja koolitus kaebaja töötajatele. Kohus nõustub, et seadmete kasutamise koolitusest ei saa veel järeldada nagu oleks investeering suunatud immateriaalsesse varasse. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud ega põhjendanud, miks tuleks seadmete soetamisega kaasnevat koolitust võrdsustada immateriaalse põhivara soetamisega. Lisaks ei olnud nimetatud asjaolu vaidlustatud otsuse tegemise ajal vastustajale teada. Kaebaja väitel on ta vastustajat koolitusest teavitanud alles vaide esitamisel. Seetõttu ei saanud vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmise ajal nimetatud asjaoluga arvestada. Kaebaja taotluse äriplaanist (tabel 4a, veerg 1, tl 25) nähtub, et kaebaja kasutab toodete sildistamiseks seadmeid ka käesoleval ajal. Seega ei ole pakendite sildistamine seadmete abil iseenesest kaebaja jaoks uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Õhuionisaatori soetamist ei ole ka kaebaja ise käsitanud immateriaalse vara soetamisena. Vastustaja on põhjendatult toodud kaalutlusele ka tuginenud.
29. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks PRIA viide toidu tehnilisele kirjeldusele asjakohatu ja kaebaja taotluse hindamine seetõttu vastustaja pädevuse piiridest väljunud. Toiduseaduse § 24 lg 2 p 3 järgi peab toidu tehniline kirjeldus muu hulgas kajastama kasutatavaid tehnoloogilisi võtted, eelkõige neid, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast. Kohus nõustub vastustajaga, et toidu tehniline kirjeldus võib olla üks tõenditest, mille alusel saab otsustada, kas investeering on suunatud üksnes uue seadme soetamiseks või toob see kaasa ka uue tehnoloogia rakendamise. Siinjuures ei nõustu kohus kaebajaga nagu oleks vastustaja taotluse hindamisel rangelt seotud Korra ja selles sätestatud mõistetega. Kaebajal oleks toidu tehnilisele kirjeldusele tuginedes võimalik põhjendada investeeringu innovaatilisust. Käesoleval juhul oleks kaebaja saanud selgitada, miks uue tehnoloogia kasutusele võtmine toidu tehnilises kirjelduses ei kajastu või kajastuma ei pea. Kohus ei näe takistust, miks olukorras, kus kaebaja vaide- ja kohtumenetluses rõhutab õhuionisaatori olulisust tootmiseprotsessis, ei võiks seadme kasutamine kajastuda ka toidu tehnilises kirjelduses. Seetõttu ei ole pea kohus viidet toidu tehnilisele kirjeldusele lubamatuks kaalutluseks. Kohus märgib siiski, et isegi kui vastustaja viide toiduseaduse §-le 24 oleks asjakohatu, ei tuleneks sellest veel diskretsiooniviga. Vastustaja põhjendustest nähtuvalt ei ole tegemist määrava kaalutlusega, vaid täiendava argumendiga.
30. Korra lisa 4 järgi antakse taotlusele 5 hindepunkti, kui investeeringu tulemusel hakatakse tootma suurema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud tooteid (hindamiskriteerium 5.3). Hindamiskriteeriumile antud selgituse kohaselt võrreldakse hindepunkti andmisel kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. 5 Kohus mõistab hindamiskriteeriumit selliselt, et hindepunkti teenimiseks peaks investeeringuga muutuma toodetav toode selliselt, et see ei oleks enam tooraine, vaid kasutatav lõpptarbija poolt. Selleks peaks taotleja kasutatavasse töötlemisahelasse lisanduma täiendav tehnoloogiline võte.
31. Hindamiskriteeriumi 5.3 järgi kaebaja taotlusele hindepunktide andmata jätmist põhjendas vastustaja sellega, et kaebaja toodetava toote kasutamise otstarve investeeringu tegemisel ei muutu. Kaebaja leiab, et soetatavad pakkeseadmed pikendavad tootmise töötlemisahelat, kuna pakendavad automaatselt toote pakendisse. Eelnevalt lõppes töötlemisahel toote valmimisega, pakendamine toimus eraldi käsitsi. Lisaks suurendab õhuionisaator toodete töötlemisastet, kuna võimaldab tootel pikemalt säilida. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. PRIA-le esitatud taotluse äriplaanist (tabel 4a, veerg 1, tl 25) nähtub, et vajadus uue etiketimasina järele seondub vajadusega sildistada lapikuid pudeleid, kui olemasolevad masinad võimaldavad sildistada vaid ümmargusi pudeleid. Termotunelpakkimismasin on aga vajalik toodangu komplekteerimiseks ja tootmisprotsessi sujuvamaks ja kiiremaks muutmiseks, kus 12-15 pudelit pakendatakse kilesse ja sulatatakse kokku. Seega ei vasta tõele kaebaja väide nagu oleks varasemalt toote töötlemisahel lõppenud toote valmimisega ja pakendamine toimus käsitsi. Kaebaja on soovinud automatiseerida üksnes juba valminud toodete transpordiks pakendamise. Seadmete kasutusele võtmine ei too kaasa suurema keerukusastmega toote tootmist. Ka varasemalt on kaebaja tootmise tulemuseks lõpptarbijale suunatud toode. Kaebaja selgituste kohaselt aitab õhuionisaator õhku steriliseerida ja puhastada, vähendab hallitusbakterite hulka õhus ja tagab toodete pikema säilimisaja. Kohus nõustub vastustajaga, et sellest ei järeldu toote töötlemisahela pikenemist. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Seade on suunatud üksnes tootmiskeskkonna parandamisse üldiselt. Selle kasutuselevõtt ei muuda kaebaja toodetavaid tooteid. Õhuionisaator võib parandada toodete kvaliteeti, pikendades nende säilimisaega, kuid ei ole täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks toote tootmisel. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on lähtunud asjakohasest kaalutlusest ja on õigesti tuvastanud kaalutluse aluseks olevad asjaolud. Vastustaja viite osas toiduseaduse §-le 24 ja toidu tehnilisele kirjeldusele seoses õhuionisaatoriga on kohus punktis 10 väljendatud seisukohal ega pea vajalikuks seda korrata.
32. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 6