TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1962 Otsuse kuupäev 10.12.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Moskvitšovi kaebus Tartu Vanglalt k

§ 9

lg 1 nimetatud kahjuliku tagajärje saabumist ei tuvastatud, siis puudus alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. 19.09.

1. a saabus Tartu Halduskohtusse S. Moskvitšovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot. 23.10.
2. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. 1 1 Kaebuse põhjendused
3. Kaebuse kohaselt viibis S. Moskvitšov 16.07.
4. a pikaajalisel kokkusaamisel ning ta jäeti ilma õhtusöögist (hernesupp). Vangla on oma süüd tunnistanud, kuid keeldus rahalise kompensatsiooni maksmisest. Kaebaja selgitab, et tal oli pikaajaline kokkusaamine oma naisega, mis kestis ööpäeva. Õhtusöök antakse tavaliseks kella nelja-viie paiku. Lõunasöök oli kella kahe ajal, kokkusaamistuppa läks ta kell neli ning oli järgmise päeva hommikusöögini ilma toiduta. Kaebajal on probleemid maoga ning naise pakutud krõpse ja küpsiseid ei saanud ta seetõttu süüa. Ta kannatas ja oli stressiseisundis. Kokkusaamine kestis järgmise päeva kella kaheni ning sektorisse tagasi jõudes teavitas kaebaja kontaktisikut sellest, et ta jäi eelneval õhtul söögist ilma. Keegi ole kaebajale rääkinud, mida peab tegema siis, kui kokkusaamisel tekivad probleemid. Kokkusaamiste toas ei ole telefoni, keegi seal ei käi ja koputamist ei kuule. Tuba oli väljastpoolt lukustatud ja korrapidaja kutsumiseks võimalust ei olnud. Toa seina peal oli küll plastmassist nupp, kuid kaebaja arvas, et see on tuletõrje alarm. Vangla pakkus talle saamata jäänud toidukorra eest kuivtoidupakki, kuid ta ei võtnud seda vastu, sest see ei leevendaks tema kannatusi. Samuti ei korva vanglapoolne vabandamine kaebajale tekitatud kannatusi ja füüsilist valu, tema haigus (maohaavad) ägenes. 16.07.
5. a kokkusaamine oli kaebajale neljas või viies, ta on vangistuses olnud üheksa aastat. Kaebaja leiab, et riigivastutuse seaduse § 8 ja 9 ning põhiseaduse § 25 alusel on tal õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ja palub vanglalt välja mõista 2000 eurot. Vastustaja vastuväited
6. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 17.09.
7. a otsuses nr 1-13/131-2 toodud seisukohade ning selgituste juurde. Täiendavalt soovib vastustaja lisada järgmist. Kaebaja tervisekaardi andmetel on kaebaja 14.02.
8. a arsti vastuvõtul kurtnud kõrvetisi ning valu epigastrumi piirkonnas peale söömist. Kaebajal diagnoositi gastriit. Kuna kaebaja esialgu tablettravi ei soovinud, määrati talle alates 25.02.
9. a saia dieet. 23.04.
10. a kaebas S. Moskvitšov uuesti maovalu ning talle määrati ravi caps. Omep 20 mg 1 kuu. 05.05.
11. a teavitas kaebaja, et loobub ravimist ning ravi katkestati. 28.06.
12. a käis kaebaja arsti vastuvõtul ning maovalu ei kaevanud ega esitanud muid kaebus, mis oleks olnud seotud kõhuga. Kaebajale pakuti saamata jäänud õhtusöögi asemele toidupakki, mis sisaldas 50 grammi poolsuitsuvorsti, 200 grammi õuna ja 5 viilu saia. Kaebaja keeldus toidupakist põhjusel, et ta on maohaavandite tõttu loobunud kuivtoidust ning ei saa tarbida vürtsikaid toite. Kuna kaebajale oli meditsiiniosakonna poolt 25.02.
13. a määratud tervislikel põhjustel just saia dieet, siis ei ole usutav kaebaja väide, et ta samal põhjusel, miks sai määrati, saia süüa ei saa. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et maoprobleemide tõttu ei saa ta tarbida vürtsikaid toite ning on nendest oma tervise parema säilitamise huvides loobunud. 2 2 Usutav ei ole kaebaja väide põhjusel, et kaebaja kauplusest tehtud sisseostudest nähtuvalt ostab ta ise nii vürtsikaid toite (vorst, sibul, küüslauk, ketšup, sinep, marineeritud kala, sidrun), kui ka kuiva toitu (präänikud, kaeraküpsis, müsli, maisihelbed). Märkimist väärib ka asjaolu, et kaebaja suitsetab ning seda ei saa ilmselgelt pidada tegevuseks, mis aitab kaasa tervise paremale säilitamisele ning annaks kinnitust oma tervisest hoolimisele.
14. Jätkuvalt on arusaamatu see, miks kaebaja enda tervise huve silmas pidades ei pidanud vajalikuks teavitada vanglaametnikke koheselt õhtul sellest, et ta jäi õhtusöögist ilma. Igas pikaajalise kokkusaamise toas on olemas nn paanikanupp, millele vajutades on võimalik vanglaametnikega suhelda ning selle olemasolust ning kasutamise võimalusest teavitatakse kokkusaajaid iga kord kokkusaamise alguses. Kaebaja ei pidanud ka järgmisel hommikul oluliseks teavitada vanglaametnike sellest, et ta jäi söömata ja pidi seetõttu kohutavalt kannatama.

§ 7

lg 1 näeb ette, et isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist ainult juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil.

§ 6

lg 1 sätestab, et isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kanda on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna kaebaja ei kasutanud oma õigust vältida endale kahju tekkimist ega nõudnud õhtul vanglalt toidu saamist, siis minetas kaebaja sellega õiguse nõuda temale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Sergei Moskvitšovi kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht

1. Käesolevas asjas on Tartu Vanglas kinni peetav isik Sergei Moskvitšov esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse ning taotleb Tartu Vanglalt õhtusöögist ilmajätmise eest hüvitist summas 2000 eurot.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja jäi õigusvastaselt õhtusöögita. Tartu Vangla ei ole vaidlustanud seda, et see juhtus vanglateenistujate tegevusetuse tõttu. 16.07.
3. a ei toodud inimliku eksituse tõttu kaebajale pikaajalise kokkusaamise ajal hernesuppi. Käesolevas asjas on vaja otsustada, kas seoses ülalnimetatud intsidendiga on kaebajal õigus saada

§ 9lg 1 kohaselt kahjuhüvitist.

1. On tuvastatud, et kaebaja esitas 25.07.
2. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et ta tundis pikaajalist näljatunnet ning seoses tervise kahjustamisega, sest tal on maohaavand ning pikaajaline nälgimine on talle vastunäidustatud (t.l 31). Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses seisukohal, et

§ 9

lg 1 võimaldab isikul nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes tegelikult saabunud tervisekahjustuse korral. Vastustaja hindas ka seda, kas seoses õhtusöögist ilma jätmisega oli alandatud kaebaja väärikust ning jõudis järeldusele, et tegemist on üksikjuhtumiga, mis põhjustas ebamugavusi, kuid sellel ei ole väärikuse alandamise kvaliteeti, sest väljaspool vanglat ei ole toidukorra vahele jäämine sugugi harukordne sündmus. 3 3 Seega teeb kohus järelduse, et vastustaja arutles oma otsuses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise küsimusi ja leidis, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. 8. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist ainult juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida, s.o kui vanglat ei olnud võimalik teavitada söögist ilmajäämisest ja paluda õhtusöögi andmist. Tunnistaja Eva Pikka teatas kohtule, et ta teenindab pikaajalise kokkusaamise ruumi ja igas kokkusaamise toas on olemas signaalnupp, signaal läheb peavalvekeskusesse. Kui sealt helistatakse, siis vanglaametnikud lähevad ja vaatavad. Signaalnupp asub toas seina peal ja on väga nähtaval kohal, teleri juures. See on sarnane sektsioonides olevate häirenuppudega ja elusektsioonide koridoris oleva nupuga. Kaebajal oli reaalne võimalus teavitada, et ta ei ole saanud õhtusööki, kuid ta ei andnud sellest märku. Samuti oleks kuulnud, kui kinnipeetav oleks koputanud või signaalnuppu kasutanud (t.l 42). Sellest teeb kohus järelduse, et kaebaja ei võtnud tarvitusele võimalikke abinõusid, ei nõudnud toimingu sooritamist, s.o õhtusöögi andmist. Olukorras, kus kaebaja on karistust kandnud üheksa aastat, ei ole usutav tema väide, et ta ei teadnud, et seinal olev nupp on signaalnupp. Samuti oli kaebajal reaalne võimalus koputada uksele, kuid ta ei ole seda teinud. Ta selgitas kohtus, et arvas, et niikuinii keegi ei kuule ja et ta oleks kuulnud, kui keegi oleks koridoris liikunud. 9. Vastustaja vabandas juhtunu pärast ning kaebajale pakuti saamata jäänud õhtusöögi asemele kuivtoidupakk, mille vastuvõtmisest kaebaja keeldus, väites, et ta ei saa tervislikel põhjustel tarbida kuivtoitu ega vürtsikaid toite. Toidupakis oli poolsuitsuvorst, õunad, sai ja toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajale oli näidustatud sai ning ta on ise vangla kauplusest ostnud vürtsikaid toite ja kuivtoitu. Seega, kaebaja mitte järjekindel suhtumine oma tervisesse on ilmne ja jääb mulje, et kaebaja eesmärgiks oli kahjuhüvitise nõudmine. 10. Kaebaja ei ole tõendanud seda, et seoses ühel korral söögist ilmajäämisega, sai ta tervisekahjustuse. Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest ja kaebusest on näha, et kahjulike tagajärgedena peab ta silmas tekitatud kannatusi ning ohtu tervisele, kuid

§ 9

lg 1 võimaldab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes tegelikult saabunud tervisekahjustuse korral. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et vastustaja õigusvastase ja süülise toiminguga oleks kaebajale tekitatud tervisekahjustus.

1. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et ühel korral söögist ilmajätmine oleks põhjustanud kaebajale nii suuri kannatusi, mida saaks lugeda tema väärikust alandavateks. Kohus ei eita, et ühel päeval ühest toidukorrast ilma jäämine põhjustas kaebajale ebamugavusi, kuid sellel ei ole väärikuse alandamise kvaliteeti. Kaebaja ei ole taotluses ega kaebuses selgesõnaliselt põhjendanud, milles väärikuse alandamine seisnes. Kohtupraktikas on tunnistatud kinni peetava isiku põhjendamatu 4 4 toidust ilma jätmine isiku väärikuse alandamiseks, kui see on juhtunud rohkem kui ühel korral ja kui sellel on kumulatiivne mõju koos mõne muu faktoriga. Kaebajale pakuti mõistlikku lahendust kuivtoidupaki näol selleks, et leevendada ühekordset söögist ilmajätmist, kuid kaebaja keeldus sellest. Isegi siis, kui tegemist oleks inimväärikuse alandamisega, ei oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine, sest tegemist ei ole nii raske rikkumisega, mille puhul ei võiks võimalikuks hüvitiseks olla vabandamine kaebaja ees või juba iseenesest kohtumenetluse läbiviimine vangla suhtes.
2. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova Kohtunik 5 5