3-11-888/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-888 Otsuse kuupäev 08.november 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla vastu Tartu Vangla 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/2302 ja 12.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2573 tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 09.detsember 2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. M.Pretke esitas 19.11.2010 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, taotledes temale ebaõiglaste karistuste (Tartu Vangla 12.11.2010 käskkiri nr 1-4/25 ja Tartu Vangla 20.10.2010 käskkiri nr 1-4/2302) eest kompensatsiooni määramist. Taru Vangla direktori 19.01.2011 otsusega nr 3-30/276-1 jäeti M.Pretke kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebuse Tartu Halduskohtusse kahjuhüvitamise nõudes esitas Madis Pretke 26.01.2011.a. Tartu Halduskohus võttis 16.06.2011 peale mitmete menetlustoimingute tegemist ja kaebaja nõuete täpsustamist menetlusse Madis Pretke kaebuse Tartu Vangla 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/2302 ja 12.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2573 tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlus asjas oli peatatud 22.08.2011 määrusega kuni haldusasjas nr 3-10-3244 kohtulahendi jõustumiseni. Menetlus antud asjas uuendati 28.08.2013 määrusega. 1 1 Kaebuse põhjendused
2. Halduskohtule esitatud kaebuses palub M.Pretke kohtul tema kasuks Tartu Vanglalt välja mõista kompensatsioon summas 363,90 eurot tulenevalt Tartu Vangla 20.10.2010 käskkirjast nr 1-4/2302, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja tulenevalt Tartu Vangla 12.11.2010 käskkirjast nr 1-4/2573, millega karistati teda distsiplinaarkorras. Kaebaja leiab, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja karistamine oli õigusvastane, kuna ta ainult kaitses end teise kinnipeetava rünnaku eest ning et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine väljamõeldud süüdistuse eest alandas tema au ja väärikust.
3. 27.09.2013 on M.Pretke esitanud halduskohtule avalduse, paludes Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista ebaõige karistuse rakendamise eest 31,95 eurot (500 krooni) ja kergete kehavigastuste tekitamise eest 287 eurot, kokku 318,95 eurot (tlk.98 ). Kaebaja märgib, et ta toetub haldusasjas nr 3-10-3244 toimikus olevatele õiendile ja med.õe ettekandele, ning tema med.kaardil olevatele kannetele, kus on temale 19.10.2010 ja 20.10.2010 tekitatud vigastused fikseeritud. Vastustaja seisukoht
4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna mittevaralise kahju nõue põhineb ainult asjaolul, et kaebaja suhtes kohaldati julgeolekuabinõusid ülekohtuselt ning teda karistati distsiplinaarkorras ebaõigesti. Kui halduskohus haldusasjas nr 3-10-3244 kaebuse rahuldab ja tühistab vangla käskkirjad julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise osas, siis tuleb M.Pretkel esitada vanglale uus kahjunõude taotlus. Kohtu otsus ja põhjendused
5. Kohus on seisukohal, et M.Pretke kahju hüvitamise kaebus on põhjendamatu.
6. 19.11.2010 Tartu Vanglale esitatud vaides taotles M. Pretke käskkirjade nr 1-4/2575 ja nr 1-4/2302 tühistamist ning ebaõiglaste karistuste eest kompensatsiooni määramist (tlk.71). Tartu Vangla 20.10.2010 julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimandi käskkirjaga nr 1-4/2302 kohaldati alates 20.10.2010 kinnipeetav M. Pretke suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool kinnipeetava kambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Tartu Vangla direktori 12.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2573 määrati M. Pretkele distsiplinaarkaristuseks 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Mõlema haldusakti järgi on kaebaja karistamise ja täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise aluseks olnud 20.10.2010 kell 8.20 toimunud intsident, kus M. Pretke ründas kambris nr 367 kambrikaaslast G. Reitelit. Antud haldusasjas on M.Pretke vaidlustanud ainult kahju hüvitamise nõude mitterahuldamist. Haldusasjas nr 3-10-3244 taotles M.Pretke nimetatud haldusaktide tühistamist.
7. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel on vajalik kindlaks teha, kas ja milline kahju kannatanule tekkis, milles seisnes vanglaametnike tegevuse või haldusaktide õigusvastasus ning seejärel tuvastada põhjuslik seos vanglaametnike süülise õigusvastase tegevuse ja 2 2 tekkinud kahju vahel. Kui juba üks nimetatud tingimustest puudub, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
8. M.Pretke on vanglale esitatud vaides märkinud, et mittevaraline kahju tekitati talle Tartu Vangla poolt ebaõiglaselt määratud karistustega – julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkorras karistamisega. Kaebaja leiab, et teda on alusetult karistatud ja tema suhtes on alusetult julgeolekumeetmeid kohaldatud, kuna ta ei ole 20.10.2010 toimunud intsidendis süüdi, tema vaid kaitses end teiste kinnipeetavate ründe eest, intsidendi tagajärjel olid ainult kaebajal vigastused, mitte teistel kinnipeetavatel.
9. Tartu Halduskohus on 05.10.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-3244 leidnud, et Tartu Vangla 20.10.2010 käskkiri nr 1-4/2302 ja 12.11.2010 käskkiri nr 1-4/2573 on õiguspärased, kuna tuvastamist on leidnud, et just M. Pretke ründas kaaskinnipeetavat, ning et rünne ei olnud tingitud enesekaitse vajadusest. Kohus luges ka tuvastatuks, et ründeks puudus põhjus ning et ametnik ei tajunud kambris ka varasemast konfliktist tulenevalt pingelist õhkkonda. Tartu Ringkonnakohus on 2.04.2013 otsusega jätnud halduskohtu 05.10.2011 otsuse muutmata ja M. Pretke apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus on nõustunud halduskohtu järeldustega ning märkinud, et kaebajapoolne distsipliinirikkumine on tõendatud nii vanglaametnike kui kaaskinnipeetavate seletustega ning ringkonnakohus ei näe alust neis kahelda. Seega on jõustunud kohtulahenditega leidnud kinnitamist, et kaebaja poolt märgitud käskkirjad olid õiguspärased ning seega pole täidetud ka kahju hüvitamise üks koosseisulistest tingimustest.
10. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse täiendavas põhjenduses toonud eraldi välja kahju hüvitamise nõude talle kehavigastuste tekitamise eest. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt saab esitada kahju hüvitamise nõude halduskohtule ainult ulatuses, milles on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, ehk osas, milles kinnipeetav on nõude vanglale esitanud. Tartu Vanglale 19.11.2010 esitatud kahju hüvitamise nõudes ei ole kaebaja taotlenud kahju hüvitamist tulenevalt vangla poolt tervise kahjustamisega. Seetõttu jätab kohus kaebaja väited talle vigastuste tekitamisest ja sellega seoses kahju tekitamisest tähelepanuta. Eeltoodu alusel jätab kohus M. Pretke kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3 3