Obsah (9)

§ 29§ 76§ 637§ 638§ 641§ 646§ 647§ 6§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-20146 Tsiviila

§ 29

lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ei ole tõendanud, et lepingupoolte ühise tegeliku tahte kohaselt võis hageja eskiislahenduse kooskõlastamise etapis asuda seda muutma ilma kostjaga kooskõlastamata või kostjat muudatustest teavitamata.

§ 29

lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada (

§ 29lg 5) lepingu olemust ja eesmärki.

1. Arvestades lepingu olemust, eesmärki ja selle ülesehitust, leiab kohus, et lepingupooltega mõistlik sarnane isik oleks lepingut sarnasel asjaoludel mõistnud viisil, kus esmalt antakse hageja koostatud eskiislahendus kostjale aktiga üle ning pärast kostja poolt eskiislahenduse heakskiitmist tuleb hagejal nimelt seda eskiislahendust hakata kohaliku omavalitsuse ametiasutustes kooskõlastama. Olukorras, kus lepingu esemeks olevat eskiislahendust kostja poolt heakskiidetud kujul kooskõlastada ei saanud, oleks hageja pidanud sellest viivitamatult kostjat teavitama ja küsima temalt juhiseid. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks lepingut tõlgendanud viisil, kus kostjale on aktiga üle antud üks konkreetne eskiislahendus, kuid hiljem kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse juures hoopis mõni teistsugune eskiislahendus, mida kostja ei ole vastu võtnud ega heaks kiitnud. Seega ei pea kohus võimalikuks toetada hageja poolt lepingule antud tõlgendust, mille järgi oli hagejal pärast eskiislahenduse kostjale üleandmist õigus seda lahendust omal äranägemisel muuta ning kooskõlastada Tallinna linna ametiasutustega selline eskiislahendus, mis erineb esialgsest. Sellist õigust ükski lepingu säte hagejale ei andnud. Lepingu ülesehitust ja loogikat arvestades ei näinud pooled ette olukorda, kus eskiislahendust oleks tulnud pärast selle aktiga kostjale üleandmist olulises osas muuta, vaid lepingu loogikast lähtudes tuli kooskõlastada see lahendus, mille kostja oli heaks kiitnud.
2. Kohus märgib, et hageja väited on siinkohal olnud vastuolulised. Ühest küljest väitis hageja, et leping andis talle õiguse vajaduse korral eskiislahendust muuta ning muudetud eskiislahendust ei tulnud enam kostjale üle anda ja teisest küljest väitis hageja, et kostja ei andnud talle vajalikke juhiseid eskiislahenduse muutmiseks, mistõttu tuli hagejal lahendust muuta omal äranägemisel. Juhiste osas väitis hageja taas vastuoluliselt, et ta siiski järgis kostja antud juhiseid. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kuivõrd hageja väited selle kohta, kas ta pidi lepingu alusel kostja juhiseid järgima või mitte või kas ta kostja juhiseid faktiliselt järgis või mitte, on vastuolulised, ei ole need usutavad. Kohus leiab, et lepingu kohaselt pidi hageja teavitama kostjat kõigist asjaoludest, mis takistasid lepingu täitmist ning küsima tellijalt juhiseid. 42.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 637

lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooltevaheline leping nägi ette töö tegemist ja selle eest tasumist etappide kaupa. Kuigi kooskõlastamise etappi ei pidanud aktiga kostjale üle andma, saab kohtu hinnangul hageja töövõtutasu nõuet lugeda sissenõutavaks muutunuks siis, kui töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. 43.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei olnud nõus hageja tööd vastu võtma ja vaidles koheselt tasunõudele vastu põhjendusel, et töö ei vasta nõuetele. Kostja arvates ei vastanud töö nõuetele seetõttu, et hageja tegi eskiislahenduses muudatused ilma kostjaga kokku leppimata ja tema juhiseid järgimata, millest tulenevalt kooskõlastati Tallinna linna ametiasutustes kostjale sobimatu eskiislahendus. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt tehtud töö oli nõuetekohane või mitte ehk kas kostjal oli põhjendatult õigus keelduda töö vastuvõtmisest. 44.

§ 641lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta lepingutingimustele

§ 641

lg 2 järgi siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 641

lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. 45. Detailplaneering on vajalik selleks, et tagada kinnistu omanikele nende soovidele vastava ehitusõiguse realiseerumine ning nende soovidele ja vajadustele vastavatele ehitusprojektidele ehituslubade andmine. Hageja oli teadlik sellest, et kostja soovib oma kinnistule rajada uut hoonet, mis hõlmab kaubanduspindu. Samuti oli hageja enda väidete kohaselt teadlik sellest, et kostja soovis saada võimalikult suure ehitusmahuga hoonet. Poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks oli XXX18 kinnistu detailplaneeringu koostamine tervikuna ning antud töö tegemisel oli eskiisi koostamine ja selle kooskõlastamine üheks lepinguliste tööde osaks. 46.

§ 646

lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eelviidatud sätteid arvesse võttes tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt muudetud eskiislahendus, mis linnaga kooskõlastati, vastas lepingutingimustele ning kas kostjal oli õigus nõuda tehtud töös puuduste kõrvaldamist või mitte.

1. Kostja väitis, et kooskõlastamisel etapil ei küsinud hageja kostjalt konkreetseid juhiseid. Kostja antud juhiseks oli vähendada hoone ehitusmahtu teisel ja kolmandal korrusel, kuid hageja seda juhist ei järginud ja muid juhiseid ei küsinud. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu muutis hageja eskiislahendust viisil, et see muutus kostjale sobimatuks ja hageja kooskõlastas kostja jaoks sobimatu eskiislahenduse. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole antud asjas tõendanud, et ta küsis kostjalt õigeaegselt juhiseid, kuid ei saanud neid. Hageja ei ole ka tõendanud, et muutis eskiislahendust viisil, mis vastas täpselt kostja antud juhistele. Sellekohaseid tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Kohus selgitas hagejale tema väidete tõendamise koormust kohtu eelistungil 18.09.2013.a (toimiku lk 87 pöördel).
2. Poolte kirjavahetusest 2011.a lõpus (toimiku lk 109-114) nähtub, et hageja saatis kostjale 11.11.2011.a ühe eskiislahenduse (toimiku lk 109), kuid millise täpselt ning milliseid muudatusi see sisaldas, e-kirjast endast ei nähtu. Kostja saatis hagejale 11.11.2011.a e-kirja (toimiku lk 126127), milles ta leidis, et hageja jättis viimasel koosolekul vastamata kostja küsimusele selle kohta, mitut parkimiskohta on vaja. Kostja nõudis, et hageja edastaks talle kogu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja teiste projekti puudutavate asutustega vahetatud informatsiooni ning viiks igakuiselt läbi koosolekud, kus ta esitaks ettekande tehtud töö tulemustest.
3. 22.11.2011.a on hageja uuesti selgitanud kostjale oma seisukohti (toimiku lk 113-114), millele kostja vastas 23.11.2011.a (toimiku lk 112-113). Kostja leidis, et hageja peaks parkimisnormatiivide osas esmalt selgitama, millise vööndiga tegemist on. Hageja leidis 23.11.2011.a e-kirjas, et äärelinna normatiivi rakendamise otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjon (toimiku lk 112). Sellele vastates arvas kostja (toimiku lk 112), et komisjon on järelikult varasemat seisukohta muutnud ning komisjoni tuleks veenda teisiti otsustama. Hageja ja kostja 24.11.2011.a ja 25.11.2011.a kirjadest (toimiku lk 111) nähtub, et pooled antud küsimuses kokkuleppele ei jõudnud. Kostja palus hagejat saata komisjonile seletuskiri (toimiku lk 110) otsuse muutmiseks, millega hageja ei soostunud (hageja 02.12.2011.a e-kiri). Sama ettepanekut kordas kostja 12.12.2011.a (toimiku lk 129). Kostja ei saanud oma ettepanekule vastust, mis nähtub kostja 27.01.2012.a kirjast ja 16.02.2012.a kirjast (toimiku lk 128).
4. Eelviidatud kirjavahetusest tuleneb kohtu hinnangul, et pooltel olid erimeelsused küsimuses, millised parkimiskohtade nõuded antud kinnistu suhtes kohalduma peaksid. Kostja ettepanekutega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjoni poole pöördumiseks hageja ei nõustunud ning kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks vaatamata kostja nõudmistele edastanud viimasele kogu kirjavahetust Tallinna linna ametiasutustega. Konkreetsetest variantidest eskiislahenduse muutmisel pooled ei rääkinud ning sellekohaseid selgeid juhiseid hageja kostjalt ei küsinud.
5. Kostja esitatud e-kirjadest 2012.a (toimiku lk 62-67) nähtub, et 07.09.2012.a saatis hageja kostjale arve detailplaneeringu koostamise eest (toimiku lk 67), millele vastates teatas kostja, et ei ole saanud lõplikku eskiislahendust (toimiku lk 67). Kostja palus endale saata kooskõlastatud detailplaneeringu eskiisi koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Hageja vastas kostjale 11.09.2012.a ning teatas (toimiku lk 66), et detailplaneeringu eskiis on kostjale projekteerija poolt saadetud 11.09.2012.a. Hageja leidis, et detailplaneeringu kooskõlastamise etappi üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andma ei pea ning hageja nõudis kostjalt arve nr 12/09108 tasumist. Seega nõudis hageja kostjalt juba 11.09.2012.a vaidlusaluse arve tasumist, kuigi kohtule esitati antud arve kuupäevaga 17.12.2012.a. Kostja on väitnud, et sai tegelikult vaidlusaluse arve summas 1800 eurot juba 07.09.2012.a ning seega enne, kui talle esitati muudetud detailplaneering.
6. Vaidlusalusest arvest nr 12/09108 (toimiku lk 11) summas 1800 eurot nähtub, et selle koostamise kuupäevaks on märgitud 17.12.2012.a. Arve sisuks on detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine. Kuna antud arve number ühtib hageja 11.09.2012.a e-kirjas toodud arve numbriga, loeb kohus tõendatuks kostja väite, et tegelikult esitati antud arve juba 07.09.2011.a. Arve esitati kostjale seega enne, kui talle saadeti muudetud eskiislahendus.
7. Kostja vastas hageja 11.09.2012.a e-kirjale (toimiku lk 65-66) ning leidis, et 11.09.2012.a saadetud eskiis erineb varasemalt talle saadetud eskiisist. Kohus leiab, et antud e-kirjaga on tõendatud eskiisi muutmine võrreldes varasemaga ja muudetud eskiisi kostjale saatmine alles 11.09.2012.a. Kostja teatas, et tema ei ole uut eskiisi kooskõlastanud ning seda varem näinud. Kostja leidis, et hageja eiras kõiki tema antud lähteandmeid ning hoone linnapoolsesse ossa on projekteeritud "mingi 1,5 m pilu", kuhu ei ole võimalik äriruume planeerida. Kostja tegi hagejale ettepaneku lahenduste leidmiseks viia läbi koosolek. Eeltoodust lähtudes viitas kostja konkreetsele puudusele, mis takistas tal töö vastuvõtmist ja tegi ettepaneku leida lahendus puuduse kõrvaldamiseks.
8. Hageja vastas omakorda eeltoodud kostja kirjale (toimiku lk 64-65) ning teatas, et ei ole nõus koosoleku korraldamisega enne arve maksmist. Hageja tegi kostjale ettepaneku otsustada, kas tema koostatud lahendusega jätkata või mitte. Töödega mittejätkamisel palus hageja kostjal tasuda 1872 eurot. Samuti nõudis hageja kostjalt jätkuvalt arve tasumist. Kostja vastas hageja kirjale (toimiku lk 63-64) ja väitis, et hageja ei ole aru saanud lähteülesandest ning on kostjale saatnud täiesti sobimatu eskiisi, mida kostja ei ole tellinud ega heaks kiitnud. Kostja väidete kohaselt on ta hagejale varem korduvalt kirjutanud, et kui on vaja mahtu vähendada, on kostja nõus seda tegema III korruse arvelt ja vajadusel II korruse arvelt, kuid mitte mingil juhul I korruse arvelt.
9. Sellele vastates leidis hageja omakorda (toimiku lk 62-63), et ta esitas Tallinna linna ametiasutustele kooskõlastamiseks kostja soovitud detailplaneeringu eskiisi, kuid ametid määravad planeeringulahenduse. Hageja on koostanud enda hinnangul reaalse eskiislahenduse variandi, mis ei ole veel lõplik. Hageja leidis, et ta on antud juhul koostanud lahenduse, mis on Tallinna linna ametite poolt kooskõlastatud ja millega linnavalitsus on nõus menetlust jätkama. Seega nähtub antud hageja e-kirjast, et varasemalt kostja poolt heakskiidetud eskiislahendust oli muudetud ja Tallinna linnale oli kooskõlastamiseks esitatud teistsugune eskiislahendus.
10. Kostja vastas antud kirjale 26.09.2012.a (toimiku lk 62) ja kinnitas, et tal on olemas üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastuvõetud detailplaneeringu eskiis. Rohkem ei ole hageja kostjale eskiise saatnud ega võtnud kostjaga ühendust eskiisi muutmiseks. Kostja leidis, et hageja on omavoliliselt tellijaga konsulteerimata vähendanud linnapoolse äripinna mahtu ja esialgse normaalse pinna asemel on 1,5 m riba, mida ei saa kostja arvates sihipäraselt kasutada. Kostja ei soovinud hagejaga lepingut lõpetada, sest pidas hagejat vastutavaks töös esinenud puuduste eest. Kohtu hinnangul ei saa poolte kirjavahetusest järeldada, et hageja oleks nõudnud kostjalt juhiseid, milliseid viimane ei oleks andnud. Poolte kirjavahetusest nähtub vastupidine ehk see, et kostja andis hagejale juhiseid, kuid hageja neid ei jälginud ja esitas kooskõlastamiseks sellise eskiislahenduse, millega kostja ei nõustunud. Kostjale esitati vaidlusalune arve tasumiseks enne, kui talle saadeti muudetud eskiislahendus. Kostja teatas hagejale, et ta ei nõustu muudetud eskiislahenduse kooskõlastamisega ja soovis koosoleku läbiviimist puuduste kõrvaldamiseks. Sellise ettepanekuga hageja ei nõustunud, millest lähtuvalt tuleb järeldada, et hageja keeldus puuduse kõrvaldamisest.
11. Hageja koostatud esialgsest ja kostja poolt heakskiidetud eskiislahendusest (toimiku lk 104) nähtub, et planeeritud oli rajada kolme maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega hoone, mille kogu suletud brutopind oli 3900 m
12. Hoone esimese korruse brutopind oli 991,89 m2, teise korruse pind 1299,79 m2 ning kolmanda korruse pind 1299,79 m
13. Hageja poolt muudetud ja kooskõlastamisele esitatud detailplaneeringu eskiisist (toimiku lk 25) aga tuleneb, et hoonele jäi alles maa-alune korrus ning kaks maapealset korrust. Hoone maapealne suletud brutopind kokku on 2016 m
14. Esimese korruse pind on 862 m2 ning teise korruse pind 1154 m
15. Muudetud eskiisis oli vähenenud nii esimese kui ka teise korruse pindala, ainult maa-aluse korruse pindala on jäänud samaks. Võrreldes kahte eskiisi, jääb silma, et hoone XXX ja XXX nurgal olevat osa on teisel eskiisil märkimisväärselt vähendatud. Kui võrrelda kostja esitatud esialgse detailplaneeringu eskiisi väljavõtet (toimiku lk 124) ja muudetud eskiisi väljavõtet (toimiku lk 125), on näha, et hoone linnapoolset osa on eskiisi muutmisel märkimisväärselt vähendatud. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja palus vähendada eeskätt kolmanda ja teise korruse pinda, oleks hageja pidanud antud juhist järgima ja jätma esimese korruse pinna muutmata. Samuti oleks hageja pidanud kostjaga kooskõlastama täpsemalt, milliste ruumide osas teisel korrusel pinda vähendada selliselt, et kooskõlastatav eskiislahendus vastaks kostja soovidele ehk sellele otstarbele, milleks tavaliselt eskiislahendust vaja on.
16. Hageja e-kirjast 17.12.2012.a (toimiku lk 13) tuleneb, et koos vaidlusaluse arvega saadeti antud päeval kostjale kooskõlastuste tabel. Kooskõlastuste koondtabelist (toimik lk 14) nähtub, et eskiis on kooskõlastatud Tallinna Transpordiameti, Tallinna Keskkonnaameti, XXX Linnaosa halduskogu ja XXX LOV-ga, samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Mitmed ametid on kooskõlastamisel seadnud täiendavaid tingimusi. 21.01.2013.a on Tallinna Linnavalitsus saatnud hageja ja kostjale XXX 128 detailplaneeringu lepingu allkirjastamiseks (toimiku lk 19 -24). Seega nähtub antud tõenditest, et hageja kooskõlastas enda koostatud detailplaneeringu eskiislahenduse, kuid kogumis koos teiste tõenditega võib järeldada, et kooskõlastati eskiislahenduse muudetud variant, milleks hagejal kostja nõusolek või heakskiit puudus. Kuigi hageja teostas vajalikud toimingud kooskõlastamiseks, sai Tallinna linna ametiasutustelt heakskiidu selline lahendus, mis ei sobinud kostja vajaduste tarbeks.
17. Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et kuigi kostja võttis töö esimese etapina eskiislahenduse vastu, selgus selle järgneva menetluse käigus, et töös esinesid puudused ja sellisel kujul eskiislahendust kooskõlastada ei saanud. Hageja poolt koostatud esialgne eskiislahendus oli järelikult puudustega ja antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja nende puuduste eest ei vastutaks. Hageja asus töös esinenud puudusi kõrvaldama ehk koostas uue eskiislahenduse, kuid selle oleks ta pidanud enne Tallinna ametiasutustele kooskõlastamiseks esitamist uuesti kostjale üle andma, mida hageja ei teinud. Täpseid juhiseid eskiislahenduse muutmiseks hageja kostjalt ei küsinud, mistõttu hageja ei saa vabaneda vastutusest

§ 641lg 3 alusel.

1. Hageja on kostjale saatnud 28.03.2013.a e-kirja (toimiku lk 27-28), milles on välja toodud, et 22.08.2011.a valmis esialgne detailplaneeringu eskiislahendus, mille eest kostja on tasunud. Järgnevalt tegid Tallinna ametiasutused eskiisile omapoolseid märkusi, milliste tulemusena tuli kas kavandada maa-alune parkla või vähendada hoone brutomahtu. E-kirjas leidis hageja, et on seda korduvalt kostjale selgitanud ning kostja teatas hagejale, et ei nõustu maa-aluse parkla rajamisega. Kirjas on hageja märkinud: "Seetõttu läksime detailplaneeringu menetluses edasi vähendatud brutomahuga, mis Teie poolt antud juhiste ja ametiasutuste nõuete valguses oli ainuvõimalik variant." Hageja on samas kirjas möönnud, et kostja arvates on ta kooskõlastanud eskiislahenduse, mis kostjale ei sobi. Hageja leidis, et kui kumbki tema pakutud variantidest kostjale ei sobinud, oleks kostja pidanud lepingu lõpetama. Hageja pakkus kostjale tekkinud olukorra lahendamiseks erinevaid võimalusi, mis kõik hõlmasid kostja poolt 1800 euro tasumist. Hageja esitatud kinnituse kohaselt (toimiku lk 38-40) jõudis tema e-kiri kostja meiliaadressile kohale. Kohtu hinnangul nähtub antud e-kirjast selgelt, et hageja muutis esialgset eskiislahendust ja kooskõlastas Tallinna linna ametiasutustega eskiislahenduse, mida hageja ise sobivaks pidas, omamata selliseks tegevuseks kostja heakskiitu või nõusolekut. Antud e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks teinud kostjaga koostööd küsimuses, kuidas hoone mahtu vähendada või küsinud kostjalt vastavaid juhiseid. Poolte varasemast kirjavahetusest nähtub, et hageja ignoreeris kostja ettepanekuid parkimiskohtade normatiivi täpsustamiseks ja kõigi Tallinna linna ametiasutuste nõuete kostjale edastamiseks.
2. Hageja esitatud Tallinna planeeringute registri väljavõttest (toimiku lk 36) nähtub, et XXX128 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud juba 2005.a. Enne algatamist on eskiisid esitatud 02.01.2008.a, 22.09.2011.a, 15.06.2012.a, 05.10.2012.a ning 31.01.2012.a. Kostja esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse detailplaneeringu algatamiseks 25.08.2005.a (toimiku lk 106) ehitusõiguse muutmine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas oma kirjades kostjale erinevaid ettepanekuid (toimiku lk 107-108). Kostja ise on oma 11.11.2011.a e-kirjas hagejale (toimiku lk 126-127) nimetanud detailplaneeringut problemaatiliseks. Kohus leiab, et kuigi eelviidatud tõendite järgi oli kostja soovidele vastava detailplaneeringu menetlemine kestnud juba pikemat aega ilma sobivate lahendusteni jõudmiseta, ei saanud hageja sellest tulenevalt siiski asuda detailplaneeringu eskiislahendust enda nägemuse järgi muutma ilma kostja heakskiiduta.
3. Pooltevahelise lepingu (toimiku lk 6-12) punkti 3.
4. järgi pidi töö koostamine hõlmama asjaajamist linnavalitsuses, materjalide esitamist linnavalitsusele ja kooskõlastusprotsessi ning lepingu punkt 5.1.
5. järgi oli hageja kohustatud kostjat viivitamatult teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada tööde koostamist. Lepingu punkti 5.1.
6. järgi pidi hageja edastama tellijale vastavalt vajadusele koheselt igakülgset informatsiooni töö koostamise käigust. Kohus leiab, et hageja rikkus eelviidatud lepingulisi kohustusi. Hageja jättis asjaajamisel arvestamata kostja juhise esitada taotlus parkimisnormatiivi kohaldamise muutmiseks. Hageja ei edastanud kostjale kogu asjaajamisega seotud informatsiooni ning hageja ei teavitanud kostjat sellest, millisel viisil täpselt hoone mahtu vähendada. Hageja oli esmalt kostjale üle andnud puudustega töö ehk sellise eskiislahenduse, mille kooskõlastamine ei olnud võimalik. Muudetud eskiislahendust hageja kostjale üle ei andnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei nõustunud kostja ettepanekutega kohtuda eskiisis vajalike paranduste tegemiseks ja lahenduste leidmiseks, vaid nõudis sellele eelnevalt kostja poolt tasu maksmist. Kuivõrd hageja kooskõlastas Tallinna linna ametiasutustega sobimatu töö, ei ole hageja tasunõue eskiislahenduse kooskõlastamise eest muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole hagejalt tööd vastu võtnud ning töö vastuvõtmata jätmine oli põhjendatud. Kuivõrd hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, tuleb hageja tasunõue kostja vastu jätta rahuldamata.
7. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja tasunõuet ka hea usu põhimõttele tuginedes.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlaõiguses tähendab hea usu põhimõte mitte isiku subjektiivset teadmist, vaid objektiivset käitumist. Heas usus käituv lepingupool arvestab teise poole huvidega ning teeb lepingu teise poolega koostööd.

§ 76

lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte järgi ei saa rahuldada lepingu poole tasunõuet olukorras, kus tasunõue ei ole sama lepingupoole kohustuste rikkumise tõttu sissenõutavaks muutunud. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töövõtja kooskõlastab tellijale mittesobiva eskiislahenduse, jättes eelnevalt täitmata tellija igakülgse informeerimise ja teavitamise kohustused ning jättes arvestamata tellija soovid lahenduste leidmisel. 64.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole sissenõutavaks muutunud, tuleb ka hageja viivisenõue jätta rahuldamata. 65. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik