2-13-33126/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.10.2013.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-33126 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2013.a. Resolutsioon Lahutada XXXja XXXabielu, mis registreeriti XXXTartu Maavalitsuses, abieluakti number XXX. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnas kirjaliku menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungi. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 11.07.2013 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada poolte abielu, milline registreeriti XXX.a. Tartu Maavalitsuses, dokumendi nr XXX. Hagiavalduse kohaselt osutus poolte abielu ebaõnnestunuks, kuna Kodakondsus-ja Migratsiooniamet keeldus kostjale tähtajalise elamisloa andmisest Eestis alaliselt elava abikaasa (hageja) juurde elama asumiseks. Lapsi abielust sündinud ei ole. Pooled elavad ligi 8 aastat lahus, on teineteisest täielikult võõrandunud ning taastada nende abielulisi suhteid ei ole võimalik. Hageja soovib formaalseks muutunud abielu lahutada. Ühisvara ei ole pooled soetanud. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Hageja jäi oma hagi juurde ja palus poolte abielu lahutada. Poolte abielulisi suhteid taastada ei ole enam võimalik. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja kinnitas, et abielulised suhted kostjaga on lõppenud ja hageja ei soovi neid taastada. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Menetluskulude jaotamine Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2