3-11-184/54

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-184 Otsuse kuupäev

1. detsember 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Levkoriin&KA kaebus Maksu-ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2001-9 tühistamiseks Kohtuistungid 17.11.2011, 31.05.2012 ja 29.11.2012 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Levkoriin&KA /registrikood 10263338/, esindajad: Irina Bušujeva ja Alexander Koryagin Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet /registrikood 70000349/, esindaja Hiie Lekko, nõustaja Kaja Raude Resolutsioon
2. Jätta OÜ Levkoriin&KA kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.01.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
5. 22.12.2010 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.23/2001-9 (kohtutoimiku I köite lehed 161-204), millega kohustati OÜ Levkoriin&KA tasuma 1 495 800 krooni ehk 95 599,04 euro suurust käibemaksu ja 2 280 387 krooni ehk 145 743,29 euro suurust tulumaksu. Maksuotsuse kohaselt põhjustas maksusummade määramise maksuhalduri seisukoht, et OÜ Sandernet, OÜ Promptus ja OÜ Sagedus aasta 2008 arvetel näidatud tehingud pole reaalselt toimunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 24.01.2011 edastas OÜ Levkoriin&KA Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (kohtutoimiku I köite lehed 1-5), milles palus tema suhtes tehtud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et maksuotsus pole seaduslik, kuna revisjon oli läbi viidud mittepädeva Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt, ilma vajaliku volituseta ja vastava korralduse tutvumiseks esitamiseta ning tema eriarvamuses esitatut arvesse võtmata. Seejuures esitas ta oma vastuväiteid maksuotsusele märkides muuhulgas, et maksuhaldur pole pööranud tähelepanu esitatud tõenditele ega neid kontrollinud, on jätnud asjasse puutuvad isikud üle kuulamata ja vastastamata, ei ole kogunud täiendavaid tõendeid ning on teinud ebaõigeid ja tuvastatud asjaoludega vastuolus olevaid järeldusi. Riigikohtu seisukohtadele viidates leidis kaebaja, et sisuliselt süüdistatakse teda maksupettuses, kuid ei ole tuvastatud ühtegi vastavatest eeldustest ning kinnitas, et sai teenust ja tasus just nendele juriidilistele isikutele, keda nimetasid nende esindajad.
7. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus seletuses (kohtutoimiku II köite lehed 88-91) paluti kaebus rahuldamata jätta ning esitati oma seisukohad kaebuse väidete ja asjasse puutuvate õigusaktide sätete kohaldamise suhtes. Seejuures põhjendati, miks pidas maksuhaldur kolme maksuotsuses käsitletud äriühinguga tehtud tehinguid fiktiivseteks, viidati õigusaktidele, milledest tulenevad Ida maksu- ja tollikeskuse volitused ning märgiti, et kaebaja seaduslik esindaja on allkirjaga väljastusteatel ja vanemrevidendi e-posti aadressile saadetud taotlusega kinnitanud revisjoni algatamise korralduse kättesaamist.
8. Kohtuistungitel jäid OÜ Levkoriin&KA esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde ning esitasid kokku 3584,97 euro suuruse menetluskulu hüvitamise nõude. Alexander Koryagin möönis, et ei kontrollinud oma tehingupartnerite volitusi, põhjendas seda usaldamise ja väidega, et talle oli tähtis töö tegemine, kuid väitis, et nägi kuidas inimesed töötasid, töö oli hästi tehtud ja raha pangast tagasi ei saadetud. Ka Maksu- ja Tolliameti esindaja Hiie Lekko jäi kirjalikult esitatud väidete ja taotluse juurde ega lisanud midagi olulist märkides vaid, et nad ei vaidlusta tööde tegemist ega seda, et nende eest on makstud, kuid leiavad, et maksuotsuses nimetatud kolm äriühingut ei saanud olla tehingute teiseks pooleks. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vaidlustatud maksuotsuse (kohtutoimiku I köite lehed 161-204) kohaselt on OÜ Levkoriin&KA täiendavate maksusummade määramise põhjuseks olnud OÜ Sandernet, OÜ Sagedus ja OÜ Promptus juhatuse liikmete seletuste ja muude kogutud tõendite alusel kujundatud seisukoht, et nimetatud äriühing ei tegutsenud esindusõiguslike isikute kontrolli all, vaidlusalustes tehingutes väljastati vaid arveid ja allkirjastati dokumente ning tegelikult osutasid teenuseid või müüsid kaupu tundmatud isikud, kelle käibemaksukohustuslaseks olemine ei ole tuvastatav. Seejuures ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud maksuotsuses loetletud arvetes kajastatud kaupade olemasolu või tööde teostamist ega väitnud, et tegelikult on kaebaja need oma jõududega ise teinud.
10. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused sisalduvad käibemaksuseaduse § 31, mille esimeses lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Nimetatud sätte vaidlustatud perioodil kehtinud redaktsiooni seitsmenda lõike kohaselt tuli arvele märkidaselle järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase ja kauba soetaja või teenuse saaja nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see oli kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa 2 käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma kroonides.
11. OÜ Sandernet kohta on maksuotsuses ära nimetatud kokku 23 kaebaja raamatupidamises olnud arvet (maksutoimiku II köite lehed 301-323). Neis on olemas küll teenuse üldine kirjeldus, kuid ainult kahes (sama toimiku lehed 301 ja 302) on ära näidatud ka kogus ja hind. Kõik ülejäänud arved ei võimalda teenuse mahtu ja hinda määratleda ning ühestki arvest ei selgu selle osutamise aeg, kuigi põhiliselt hoonete lammutamises ja jäätmete koristamise seisnenud teenuste puhul peaks see ilma takistusteta kindlaksmääratav olema ega saa olla sama arve esitamise kuupäevaga. Neid asjaolusid ei selgu ka tööde üleandmis-vastuvõtuaktidest (sama toimiku lehed 276-287 ja 293). Kahe objekti osas maksuhaldurile esitatud töövõtulepingutes (sama toimiku lehed 295-300 ja 289293) on tööde lõpu ja algusaeg märgitud, kuid neist esimesena osundatu puhul ei ole teenuse kirjeldused samased, sest lepingu järgi tuli töövõtjal 450 000 krooni eest teostada tootmishoone seinte põrandate, akende, aknalaudade ja uste demonteerimine, puidujäätmete väljakandmine ja ladustamine ning tootmishoone prahist puhastamine ja ladustamine, arves on sama summa kohta märgitud aga vaid tootmishoone puhastamine. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et tegemist oli töödega, mille mahtu pole võimalik määratleda (kohtutoimiku II köite leht152) on ümber lükatud tema enda poolt allkirjastatud eriarvamusega (maksutoimiku I köite lehed 90-99), milles on loetletud ühe teostatud objekti suhtes projekti ja ehituslubade järgsed mahud. OÜ Promptus seitsmest arvest on kauba kogus või teenuse maht ja hind ära näidatud vaid neljal (maksutoimiku II köite lehed 268, 270, 274 ja 275), kolme puhul on see aga märkimata (sama toimiku lehed 265, 267 ja 272). Kauba väljastamise või teenuse osutamise aega ühestki arvest ei selgu, teenuste osas ei selgu seda ka tööde üleandmis-vastuvõtuaktidest (sama toimiku lehed 258260 ja 262) ning ühe arvega (sama toimiku leht 275) sobiv akt üldse puudub. OÜ Sagedus kaks arvet ja üleandmis-vastuvõtu aktid (maksutoimiku II köite lehed 254-257) võimaldavad tehingu sisu ja toimumise aega määratleda.
12. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-34-06, nr 3-3-1-97-07, nr 3-3-1-32-09 ja nr 3-3-1-60-11 märkinud, et käibemaksu puhul müüja või teenuse osutaja isiku tuvastamine oluline seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasel on õigus lisada arvele kauba või teenuse hinnale käibemaks, sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust või kui on tõendatud hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud, ostja pahausksuse tõenduseks on asjaolu, et ta teadis või pidi teadma, et müüja ei saa olla tegelikuks kauba müüjaks või teenuse osutajaks, hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et ta ei suuda oma hooletuse tõttu tehingute toimumist tõendada ning sisendkäibemaksu mahaarvamine on õigusvastane, kui maksukohustuslane on eiranud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Halduskohtumenetluse seadustiku § 65 lg 1 sätestatu lubab asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud ütlusi ja kirjalikult või suuliselt antud seletusi. Eelnevas punktis loetletud dokumendid on neile kantu kohaselt allkirjastatud teenused osutanud äriühingute juhatuse liikmete Vladimir Koguti, Roman Prussakovi ja Margus Mäesalu poolt, kuid nimetatud isikud ise on kõigis maksuhaldurile antud seletustes (sama toimiku lehed 7-19, 26-28 ja 30-40 ning kohtutoimiku III köite lehed 52-65 ja 68) järjekindlalt eitanud arvete koostamist, väljastamist, allkirjastamist, volituste andmist või mistahes muud sarnast tegevust. Kaks esimest väitsid, et olid küll vormistatud osaühingute juhatuse liikmeks, kuid ei tea midagi nende tegevusest ning pole ise teinut rohkemat, kui notari juures ja pangas dokumentide vormistamine. Niisugused väited äriühingu vastutavate isikute suust on sisuliselt neid süüdistavad ja seetõttu pole alust nende tõepäras kahtlemiseks. Kolmas juhatuse liige aga eitas üldse igasugust kokkupuudet äriühinguga väites, et on isikutunnistuse ära kaotanud ja elab tänaval. Rahvastikuregistri andmete muutmise teade (maksutoimiku II köite leht 20) kinnitab seda kaudselt. Ka põgusal vaatlusel on võimalik 3 tõdeda, et arvetel, aktidel ja lepingutel olevad allkirjad erinevad neist, mis on kantud nimetatud isikute dokumentidele (maksutoimiku II köite lehed 29 ja 47-49). Kaebaja on esitanud dokumentide koopiad maksuhaldurile (sama toimiku leht 51) ning tema vastutavad isikud väitsid oma seletustes ja tunnistuses (kohtutoimikutoimiku II köite leht 206 ja maksutoimiku II köite leht 71), et tehingutega seotud dokumendid toodi koos allkirjastaja isikutunnistuse koopiaga. Seega oli võimalik allkirju võrrelda ning pidi tekkima kahtlus tehingute kohta toodud dokumentidele antud allkirjade õigsuses. Isikutunnistus või pass on vastava isikuga lahutamatult seotud ning asjaolu, et nende koopia toodi tehingute kohta käivate dokumentidega isikute poolt, kes ei esitanud seejuures mingeid volitusi, pidi samuti igas mõistlikult käituvas isikus kahtlusi äratama ja põhjalikuma kontrollimise vajaduse tekitama. Kaebaja vastutavate isikute seletustes ja ütlustest (kohtutoimiku II köite lehed 151 ja 206-207 ning maksutoimiku II köite leht 51-52) nähtub aga, et lepingud sõlmiti valdavas osas suuliselt ning seejuures ei vaevunud nad tegema üldse midagi teenuseid pakkunud osaühingute nimel tegutsenud isikute volituste ja seega ka oma tehingute teise poole õigsuse kontrollimiseks. Niisugust äris tavapärase hoolsuskohustuse rikkumist võib pidada pahausksuseks, sest volituste kontrollimisel oleks suure tõenäosusega ilmnenud, et arvetele märgitud müüja või teenuse osutaja ei saa kuidagi olla tehingu tegelikuks teiseks pooleks ja seetõttu ei anna tema poolt vormistatud dokumendid õiguspärast alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
13. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-50-03 seisukohtadest tulenevalt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. OÜ Levkoriin&KA pole maksumenetluse käigus ümber lükanud OÜ Sandernet, OÜ Promptus ja OÜ Sagedus tehingutest tulenevaid kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist (maksutoimiku I köite lehed 2-42) teada. Maksuotsuses on tema eriarvamust (sama toimiku I köite lehed 90-99) käsitletud ning seejuures on ka põhjendatud, miks ei saa selles esitatut arvestatavaks pidada. Mingeid arvestatavaid väiteid ega maksuhalduri järeldusi ümber lükkavaid usutavaid tõendeid pole kaebaja esitanud ka kohtumenetluses. Tunnistaja Aleksandr Korjagini ütlused (kohtutoimiku II köite lehed 206-207) tekkinud kahtlusi ei kõrvalda ja viitavad pigem püüdele ennast tagantjärele õigustada. Teised tunnistajad pole tahtnud kohtusse ilmuda, ei ole kohtukutseid vastu võtnud või üldse kättesaadavad olnud (kohtutoimiku II köite lehed 187-189, 191-197, III köitelehed 40-46 ja 48). Seegi võimaldab järeldada, et ükski kolmest osaühingust ei ole olnud tehingu tegelikuks teiseks pooleks ning viitab selgelt, et kaebajal ei ole hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu enam võimalik tehingute tegelikku toimumist tõendada. Seda arvamust ei kummuta ka tunnistajana kohtusse kutsutud, kuid ilmumata jäänud Jevgeni Grebenjuki kirjalik seletus ( kohtutoimiku II köite leht 136pöördel -137), sest sellest ei selgu üheselt, kas ta ikka tegi tööd OÜ Sandernet töötajana või tegutses lihtsalt end selle esindajaks nimetanud Vladimir Voronovi korralduste alusel. Kahtlusi süvendab veelgi asjaolu, et kaebaja ei ole ise esitanud andmeid, mis võimaldaksid selle isiku tuvastada ja tunnistajana kohtumenetlusse kaasata ega suvatsenud reageerida ka kohtu nõudele andmed esitada (kohtutoimiku II köite leht 161 ja III köite lehed 14-15).
14. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 annab õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Eelnevalt 4 juba esitatud tõenditest ja kohtu põhjendustes tulenevalt pidi OÜ Levkoriin&KA vastutavatele isikutele selguma, et OÜ Sandernet, OÜ Promptus ja OÜ Sagedus ei saa olla teenuse osutajateks ning seega on see Riigikohtu seisukoht täies ulatuses rakendatav ka käesoleva kaebuse lahendamisel.
15. Eeltoodust järeldub, et OÜ Levkoriin&KA ei ole kõrvaldanud enda suhtes tekkinud kahtlusi ega tõendanud õigust teostada maksuotsuses loetletud arvetes kajastatud käibemaksusummade mahaarvamist. Ida maksu- ja tollikeskus on tema kontrollimise läbi viinud Maksu- ja Tolliametilt saadud volituse alusel, see ja revisjoni alustamise korraldus tehti kaebaja esindajale teatavaks (maksutoimiku II köite lehed 335-339) ning asjas koostatud maksuotsus on maksukorralduse seaduse § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Neil põhjustel pole halduskohtul alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2001-9 tühistamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 tulenevalt jääb hüvitamata ka kaebaja poolt riigilõivude, postiteenuse ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 3584,97 euro suurune menetluskulu (kohtutoimiku I köite lehed 6, 19, II köite leht 68 ja III köite lehed 86-92). Maksu-ja Tolliamet oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud (kohtutoimiku III köite leht 43). Raili Randlane Kohtunik 5