3-13-2184/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2184 Haldusasi A. H.’i kaebus rahandusministeeriumi 10.10.2013 kirjale nr 1.1-13/6114 ning Maksu- ja Tolliameti 05.04.2013 kirjale nr 7.1-4/
2. Tagastada kaebus A. H.’ile läbivaatamatult. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
3. Edastada määruse ärakiri kaebajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD
4. Tallinna halduskohtule saabus 16.10.2013 A. H.’i kaebus, milles kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks rahandusministeeriumi 10.10.2013 kirjaga nr 1.1-13/6114 sooritamata jäetud toiming (järelevalvemenetluse toimingu tegemata jätmine Maksu- ja Tolliameti peadirektori suhtes) ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 05.04.2013 kirjaga nr 7.1-4/ tehtud haldustoiming. Koos kaebusega esitas A. H. ka menetlusabi taotluse.
5. Kaebusest nähtuvalt 10.10.2013 kirjaga nr 1.1-13/6114 on Rahandusministeerium jätnud rahuldamata A. H.’i kaebuse, milles A. H. taotleb, et rahandusministeerium algataks MTA peadirektori M. Helmi suhtes järelevalvemenetluse. Rahandusministeerium on nimetatud kirjas selgitanud asekantsleri volituse ja kaebaja isiku tuvastamisega seonduvat. 05.04.2013 kirjaga nr 7.1-4/ on MTA, vastates Tallinna Kesklinna Valitsuse teabenõudele, teatanud, et MTA andmetel on A.H. saanud perioodil 01.01.2013 – 28.02.2013 maksustatavat tulu Dedico Ehitus OÜ-lt summas 170,50 EUR, millelt kinnipeetud tulumaks on 35,09 EUR ja töötuskindlustusmakse 3,41 EUR. Sama vastusega on MTA edastanud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud väljatrüki esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonist (TSD)
6. aasta kohta kuude lõikes. Kaebaja soovib eelnimetatud kirjade õigusvastasuse tuvastamist järgmistel põhjustel. Kaebaja hinnangul pidanuks Rahandusministeerium tema kaebuse lahendamisel eelnevalt tuvastama nõuetekohaselt kaebaja isiku. Kaebaja leiab, et tal puudub õiguspärane isikukoodi kanne ning isikukoodi kande aluseks olevad dokumendid on tühistatud. Küll aga kajastab vaidlusalune MTA kiri A.H.i, isikukoodiga xxxxxxxxxxx isikuandmeid, kes ei ole kaebaja. Seega pidanuks ka MTA tuvastama kaebaja isiku. Kohtule esitatud kaebusele lisatud kaebusest rahandusministeeriumile nähtub, et kaebaja eesmärk on, et rahandusminister teeks MTAle ettekirjutuse, milles kohustaks MTAt tegema ettekirjutuse Dedico Ehitus OÜ-le kaebaja kohta esitatud kande (andmete) kehtetuks tunnistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.
8. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud nõuetega kaebaja eesmärki (kaebaja isiku tuvastamine ning rahandusministeeriumi kohustamine tegema MTAle ettekirjutuse, milles MTAt kohustatakse tegema Dedico Ehitus OÜ-le ettekirjutus kaebaja andmete kehtetuks tunnistamiseks) võimalik saavutada. Rahandusministeerium on 10.10.2013 kirjas nr 1.113/6114 õigesti osundanud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele. Nimetatud seaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestab vastav seadus isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Kaebaja esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja poolt rahandusministeeriumile esitatud kirjale oleks saanud vastata mõnes muus seaduses ettenähtud alustel. Kaebaja on ka ise rahandusministeeriumi poole pöördudes märkinud, et tema kiri on märgukiri või selgitustaotlus või teabenõue. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8 kohaselt vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. Seega on rahandusministeerium 10.10.2013 kirjas nr 1.1-13/6114 õigesti osundanud, et seadus ei kohusta haldusorganit isikut tuvastama isikut tõendava dokumendi alusel ning selgitanud kaebajale, et vastus on talle saadetud samale e-posti aadressile, millelt kaebaja ministeeriumi poole pöördus. Seega on rahandusministeerium toiminud nõuetekohaselt ning ei olnud kohustatud kaebajale vastamisel tema isikut tuvastama. Kohus selgitab, et Eesti Vabariigis on isikut tõendavaks dokumendiks muuhulgas isikutunnistus (isikut tõendavate dokumentide seadus – edaspidi ITDS - § 2 lg 2 p 1) ning isikutunnistuse olemasolu on kohustuslik muuhulgas Eesti Vabariigi kodanikul (ITDS § 5 lg 1). Isik tuvastatakse ametiasutustes reeglina isikut tõendava dokumendi alusel. Kui kaebajal puudub nõuetekohane isikut tõendav dokument, on tal võimalik vastavalt ITDS-le taotleda selle väljastamist Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teenindustes. Sel juhul tuvastatakse isik vastavalt siseministri 10.07.2009 määrusele nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“. Isikukoodid moodustatakse (antakse ja muudetakse) rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 50 alusel ning selle alusel kehtestatud regionaalministri 07.01.2005 määruse nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord“ kohaselt. Lisaks on kaebajal vastavate aluste olemasolul võimalus nõuda ebaõigete andmete parandamist vastavalt RRS §-le
9. Lisaks eeltoodule ei tulene ühestki seadusest alust kaebaja nõudele kohustada rahandusministeeriumit tegema MTAle ettekirjutus, mille sisuks oleks MTA kohustamine tegema Dedico Ehitus OÜ-le ettekirjutuse kaebaja kohta esitatud andmete kehtetuks tunnistamiseks. Rahandusminister teostab MTA üle üksnes teenistuslikku järelevalvet 2 (Maksu- ja Tolliameti põhimäärus § 3) ning tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse
10. peatükist (reguleerib teenistuslikku järelevalvet) ei ole teenistusliku järelevalve sisuks haldusorgani haldusaktide ja haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Selleks on ette nähtud seadusega sätestatud õigus pöörduda kohtu poole ning haldusorganite dokumendid ja toimingud on vaidlustatavad halduskohtus vastavalt HKMS §-le
11. Teenistuslik järelevalve raames kontrollitakse laiemas mõttes seda, kas haldusorgan täidab talle pandud ülesandeid. Seejuures ei ole teenistusliku järelevalve ülesanne ega pädevus tunnistada kehtetuks väljastatud teavet. Seega puudus rahandusministeeriumil õigus ja pädevus kohustada MTA-d tegema äriühingule Dedico Ehitus OÜ ettekirjutus kaebaja kohta esitatud andmete kehtetuks tunnistamiseks.
12. Kohus selgitab ühtlasi, et kaebaja vaidlustatud MTA 05.04.2013 kiri nr 7.1-4/ ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 mõistes, kuna sellega ei tekitata, muudeta või lõpetata kohustusi ega õigusi ning ei piirata kellegi vabadusi. Seetõttu ei saa õiguslikult nõuda kirja ega selles sisalduvate andmete kehtetuks tunnistamist. Samuti ei ole see vaidlustatav ka haldustoiminguna HMS § 106 mõistes. Tegemist on teabenõude korras vastamisega Tallinna Kesklinna Valitsusele ning selles on kajastatud MTAle Dedico Ehitus OÜ poolt teatatud andmed. MTA vaidlusaluses dokumendis ei käsitleta andmete õigsust, vaid edastatakse üksnes teabenõude korras MTAle seaduse alusel deklaratsiooniga esitatud andmed. Tegemist on menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada üksnes tuvastamiskaebuse esitamisega. Samas kohus osundab, et toimingu vaidlustamine ilma subjektiivsete õiguste riiveta ei ole võimalik. Seega, isegi juhul, kui kaebaja tahe oleks selle kirja saatmise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamine, siis saab selle toimingu vaidlustamine olla üksnes erandlik ning eeldusel, et sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtu hinnangul ei saa MTA kiri, millega on Tallinna Linnavalitsusele edastatud deklaratsiooni alusel andmed konkreetse isiku maksustatava tulu kohta, rikkuda isiku (kaebaja) subjektiivseid õigusi. Seda enam, et kaebaja väiteil ei käi nimetatud andmed tema kohta, vaid kellegi teise samanimelise isiku kohta. Seejuures, arvestades kaebaja võimalikku tahet saavutada tema maksustatava tulu osas andmete vastavus tegelikkusele, ei ole esitatud kaebus ega oleks ka tuvastamiskaebus sobilik õiguskaitsevahend. Kui kaebajal on kahtlus Dedico Ehitus OÜ poolt valeandmete esitamises, siis tuleb tal teavitada sellest MTAt ning paluda maksukorralduse seaduse (MKS) alusel väärteomenetluse algatamist maksuseaduste rikkumise eest või riikliku järelevalvemenetluse algatamist deklaratsiooni parandamiseks. Samuti tuleb kaebajal sel juhul esitada tõendid selle kohta, et ta ei ole vastavas summas töötasu saanud ning et töötasult ei ole vastavas summas makse makstud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse A.H.’ile läbivaatamatult, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3