) § 31 lg 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p-de 14.5.6 ja 14.5.7 ning haldusmenetluse seaduse(HMS) § 66 lg 3 alusel tagasiulatuvalt alates 7.04.2012.a. kehtetuks kinnipeetavale A.E.ule teleri kasutamiseks 16.01.2012.a. peaspetsialist-üksuse juhi otsusega antud luba, mille alusel oli 20.01.2012.a. A.E.ule väljastatud kambrisse nr 28 teler. 7.04.2012.a. kell 23.55 aga võeti läbiotsimise käigus A.E.ule kuuluv teler „Finlux“ ja selle pult ära kambrist nr 30, kusjuures teleri külge oli ühendatud mälupulk „Trust“.
lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik teler, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja(VSE) ega häiri teisi isikuid. Vastavalt kodukorrale on kinnipeetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata(p 14.3.1.11); hoida isiklikke esemeid olmeruumides või teiste kinni peetavate isikute kambrites (14.3.1.12); kinni peetav isik peab talle kasutamiseks lubatud olmeelektroonikaseadmeid kasutama vastavalt kasutusjuhendile ning kooskõlas
-i, kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi kinni peetavaid isikuid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ja vangla igapäevast töökorraldust; kinni peetaval isikul on keelatud temale loa alusel kasutada antud olmeelektroonikaseadet omavoliliselt ümber ehitada, remontida, rikkuda või eemal- dada sellele vangla poolt paigaldatud turvakleebist(p 14.5.6); peaspetsialist-üksuse juht võib tunnistada p-s 14.5.6 nimetatud loa kehtetuks, kui kinni peetav isik rikub
-s, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonikaseadme kasutamise tingimusi või pole võimeline selle kasutamise eest tasuma(14.5.7). Vanglateenistuse ametniku loal võimaldati A.E.ul omada isiklikku telerit
§-s 31 lg 2 sätestatud tingimustel ja lisatingimustel, millega teda tutvustati 19.01.2012.a.: 1)kinnipeetav kohustub elektriseadme kasutamisel mitte häirima teiste kinnipeetavate rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Seadme kasutamine öörahu ajal on keelatud, keelu rikkumisel on vanglal õigus seade ära võtta ja selle kasutamise luba tühistada; 2)kinnipeetav vastutab kambris oma elektriseadme sihipärase kasutamise ja korrasoleku eest. Seade märgistatakse turvakleebisega, mis pannakse seadme korpusele vanglas keelatud esemete hoidmise ja iseseisvate ümberehituste tõkestamiseks. Kinnipeetav kohustub kohe, kui avastab elektriseadme rikke(sh turvakleebise rikkumise) või elektriseadme mitte-eesmärgipärase kasutamise, sellest teavitama vanglateenistuse ametnikku; 3)vanglal on õigus igal ajal kontrollida kinnipeetavale lubatud elektriseadmete eesmärgipärast kasutamist ja turvakleebise olukorda; 4)elektriseadmed, mis on rikutud või muutunud hooletust ekspluateerimisest ohtlikuks, kuuluvad äravõtmisele ja ladustamisele. Kui tuvastatakse turvakleebise rikkumine või seadme kasutamine eesmärgil, milleks see pole mõeldud või kohas, kus selle kasutamine pole lubatud, võidakse seadme kasutamise luba kehtetuks tunnistada, millisel juhul paigutatakse seade lattu. Kui kasutusluba tunnistatakse kehtetuks elektriseadme kasutamise kulude tasumata jätmise eest, saab kasutusluba taotleda 1 kuu pärast võla tasumist. Kasutusloa kehtetuks tunnistamisel muudel juhtudel(näit. seadme kasutamine öörahu ajal, turvakleebise rikkumine või sellest teavitamata jätmine jms) saab luba taotleda uuesti 6 kuu möödumisel; 5)kinnipeetaval on keelatud omal initsiatiivil elektriseadmeid remontida. Purunenud elektriseade paigutatakse lattu, võimalusel korraldatakse seadme remont või saadetakse kinnipeetava taotluse alusel vanglast välja. Vestlusel inspektor-kontaktisiku M. P.ga 30.04.2012.a. väitis A.E., et ta läks 7.04.2012.a. kella 21.30 paiku magama ega tea, kes teleri kambrist ära viis. Neljanda üksuse teise korruse videosalvestise kehva kvaliteedi ja videokaamera kauguse tõttu kambritest nr 28 ja nr 30 pole võimalik tuvastada, kas 7.04.2012.a. kella 21.20 - 23.59 vahel viis keegi teleri kambrist nr 28 kambrisse nr 30 või mitte. On ebausutav, et kella 21.30(väidetavalt magama heitmise aeg) ja 22.00 (kambriuste lukustamise aeg) vahelisel ajal uinus A.E. ning magas nii raskelt, et poleks kuulnud, kuidas teler kambrist ära võetakse. Seda enam, et sellel ajavahemikul tegelevad kinnipeetavad magamiseks valmistumisega, mistõttu on kambris suurem liikumine. Kinnipeetav, kellele on antud luba elektriseadme kasutamiseks kambris, peab kasutama ise seadet kooskõlas õigusaktide nõuetega ning tagama, et seda teeksid ka teised kinnipeetavad, kellel on seadmele juurdepääs. Seega võib elektriseadme kinnipeetavalt ära võtta isegi juhul, kui rikkujaks pole seadme omanik, vaid teine kinnipeetav. Kuna A.E. ei näidanud oma isikliku asja kambris hoidmisel üles hoolsuskohustust, sattus ohtu vangla üldine julgeolek. A.E. ei suutnud tagada enda teleri asumist ettenähtud kohas, mistõttu sai võimalikuks, et kinnipeetavad kasutasid mälupulka, mille nad olid televiisori külge ühendanud. Kui kinnipeetavad kasutavad teleri USB-liidest selleks, et vaadata mälupulgale salvestatud vanglas keelatud sisuga teoseid, näiteks pornograafilisi või vägivallale õhutavaid filme, võib ohtu sattuda nii kinnipeetavate kui ka vangla üldine julgeolek. Vanglas keelatud sisuga teoste vaatamine võib kinnipeetavates tekitada negatiivseid emotsioone nagu vägivald, vihkamine või sugulise kire kunstlik tekitamine, mis kujutavad ohtu vangla, sh kinnipeetavate julgeolekule. Otsuse tegemisel on arvestatud kinnipeetava huviga kasutada eset isiklikuks otstarbeks, mis loa kehtetuks tunnistamisel lõpeb. Otsus ei võta isikult õigust seaduses ettenähtud korras ja tingimustel taotleda luba mõne muu või ka sama seadme kasutamiseks. 26.06.2012.a. Tallinna Vangla direktori vaideotsusega nr 5-15/20430-1 jäeti rahuldamata A.E.u vaie otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kambris teleri kasutamise loa lisatingimused koostati HMS § 53 lg 1 p 2 alusel ning vaide esitaja andis nendega tutvumise ja nõustumise kohta allkirja 19.01.2012.a. Peale kella 22.00 polnud enam võimalik telerit teise kambrisse viia, kuna siis lukus2 tatakse kambrite uksed ja kinnipeetavad saavad kambrist välja vaid vanglaametniku kontrolli all. Vangla on selgitanud teleri valesse kambrisse sattumisega seotud asjaolusid, kuid kuna tuvastamist ei leidnud, kes konkreetselt selle võõrasse kambrisse viis, ei algatatud ka ühegi kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetlust. Nõustuda ei saa vaide esitaja seisukohaga, et kodukorra p 14.3.1.11 ei anna vanglale õigust kinnipeetavale loa alusel antud isikliku eseme äravõtmiseks. Kui kinnipeetav ei suuda tagada isikliku asja enda juures hoidmist ning seetõttu saab isikliku eseme kasutamisega võimalikuks vangla julgeolekut ohustav tegu, on vanglal õigus ese ära võtta ja kasutusluba kehtetuks tunnistada. Teler võeti ära põhjusel, et selle kasutamisega rikuti VSE-d, kui teleri külge ühendati vanglas keelatud esemeid ning seda kasutati öörahu ajal. See aga omakorda sai võimalikuks põhjusel, et vaide esitaja ei näidanud oma isikliku teleri kambris hoidmisel üles hoolsuskohustust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. Tallinna Vangla korrapidaja-abi on kambri nr 30 läbiotsimisel ära võtnud kaebajale kuuluva teleri ja koostanud selle kohta võetuse akti ning 7.04.2012.a. ettekande, mis oli distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. Vastustaja aga ei algatanud menetlust, vaid varjas kaebaja eest teleri asukohta ja alles aprilli lõpus tutvustati kaebajale ametniku ettekannet ning küsiti, kas kaebaja teab, kuidas sattus teler teise kambrisse. Vangla pole andnud kaebajale võimalust anda selgitusi. Otsuses pole üldse mainitud, et 9.aprilli hommikul pöördus kaebaja kontaktisiku M.K. poole seoses teleri kadumisega ning et kontaktisiku poole pöördus ka R.D., kes andis kaebajale kuuluva teleri teise kambrisse kasutada. Kaebaja kuulis M.K. kabineti ukse taga seistes isiklikult pealt, kuidas R.D. ütles, et tema viis teleri teise kambrisse. Vestluses kontaktisikuga 30.04.2012.a. kaebaja tõepoolest ütles, et ei tea, kes teleri tema toast ära viis. Kaebaja ei saanudki seda teada, sest magas arsti poolt välja kirjutatud antidepressantide mõju all. Kaebajal pole olnud, pole praegu ega ka tulevikus võimalik kontrollida, mis toimub tema asjadega toas, kui ta magab või viibib näiteks koolis. Vastustaja ei võtnud kaebaja kambrikaaslastelt ega kambris nr 30 viibivatelt kinnipeetavatelt selgitusi. Seega pole vangla välja selgitanud menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolusid. Teleri kasutamise loa kehtetuks tunnistamise menetluses otsustati, et kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise, mis seisnes vangla sisekorraeeskirja, kodukorra ja lisatingimustega seotud nõuete rikkumises, mistõttu tunnistati teleri kasutamise luba tagasiulatuvalt kehtetuks. Sellega on vanglateenistus tuvastanud distsipliinirikkumise vales menetluses ehk haldusmenetluse seaduse(HMS) alusel läbiviidud menetluses, kuigi distsipliinirikkumise asjaolud tuleb välja selgitada
-i alusel läbiviidud menetluses.
lg 2 juba sisaldab lisatingimusi, millega kinnipeetav peab arvestama taotluse esitamisel. Riigikohus on lahendites 3-3-1-32-10 ja 3-3-1-49-10 asunud seisukohale, et kinnipeetavale kambrisse isikliku raadio, teleri või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on vangla administratsiooni diskretsioon piiratud
§-s 31 lg 2 nimetatud kaalutlustega. Vastustaja pole põhjendanud, miks on vaja seada täiendavaid tingimusi, kui kodukorra punktid seavad võrreldes
§-s 31 lg 2 toodud tingimustega täiendavaid piiranguid. Kaebaja esitas 10.01.2012.a. vanglale taotluse teleri kasutamiseks ning andis 19.01.2012.a. allkirja, et kohustub täitma lisatingimusi. Kaebaja oli sunnitud seda allkirja andma, sest muidu poleks ta telerit kasutada saanud. Vastavalt HMS §-le 53 lg 2 p 3 tuleb ka kõrvaltingimus haldusakti märkida, kui selle andmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Haldusakti põhjendustes tuleb välja tuua, miks on oluline siduda isik lisatingimustega ja isikul peab olema võimalus lisatingimuste kehtestamist vaidlustada. Kui üksuse juht andis 16.01. 2012.a. kaebajale soodustava haldusakti(loa televiisori kasutamiseks), siis sellest ei nähtu, kuidas ta sai arvestada lisatingimustega, mis kaebaja allkirjastas alles 3 päeva hiljem. Seega ei saanud üksuse juht ka kaaluda ega arvestada lisatingimuste seadmisega loa andmisel. 16.01.2012.a. otsust pole kaebajale üldse tutvustatud ja kaebaja polnud teleri saamisel teadlik, kas lisatingimustega arvestati või mitte. Sellest sai kaebaja teada alles loa kehtetuks tunnistamise otsusest. Lisatingimused kordavad kodukorra punkte 2.12, 14.3.1.10 ja 14.5.6 ning
. Ainuke tingimus, mis võiks olla käsitatav lisatingimusena, on, millal kin3 nipeetav saab uuesti esitada olmeelektroonikaseadme kasutamise taotlust.
-st ei tulene vanglateenistusele volitust otsustamaks, millal kinnipeetav saab elektriseadme loa taotluse esitada, kas 1 kuu või 6 kuu möödumisel. Samuti pole selge, kes on vastavad lisatingimused seadnud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodule järgmised põhjendused. Alusetu on kaebaja väide, et temalt ei võetud menetluse käigus seletusi, inspektor-kontaktisik M.P. viis temaga 30.04.2012.a. läbi vestluse. Samuti kontrollis M.P. videosalvestisi, mille järgi aga polnud võimalik tuvastada, kas 7.04.2012.a. ajavahemikus kella 21.20 - 23.59 viis keegi teleri kambrist nr 28 kambrisse nr 30. Kaevatud otsuses on viidatud kodukorra punktidele ja teleri kasutusloaga seotud lisatingimustele, mida kaebaja rikkus. Riigikohtu halduskolleegium on 9.06.2010.a. otsuses nr 3-3-1-32-10 p 19 leidnud, et vangla kaalutlusõiguse piirid niisuguse loa andmise otsustamisel on määratud
§-ga 31 lg 2; vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku VSE-d ega häiri teisi isikuid. Samas võib vangla loa ka kehtetuks tunnistada, kui eseme kasutamine rikub VSE-d või häirib teisi isikuid. VSE rikkumiseks saab pidada ka seda, kui kinnipeetavale kambrisse kasutamiseks lubatud seade on vales kambris või seda kasutatakse öörahu ajal, nagu ka kaebaja teleriga juhtus. Kaebajale kambris teleri kasutamise loaga seotud lisatingimused sätestasid, et kui tuvastatakse elektriseadmele paigaldatud turvakleebise rikkumine või seadme kasutamine eesmärgil, milleks see pole mõeldud või kohas, kus seadme kasutamine pole lubatud, võidakse see ära võtta ja kasutusluba kehtetuks tunnistada.
sätestab, et
-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades
-i erisusi; kohaldamisele ei kuulu HMS §§ 31 lg 1 p 1; 35 lg 2; 62 lg 3 p 1. Seega võib vangla haldusmenetluses kohaldada HMS § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Vangla andis kaebajale loa kambris teleri kasutamiseks ehk tegemist oli soodustava haldusaktiga, millega seoti kõrvaltingimusena lisakohustused teleri kasutamiseks, mida kaebaja oli kohustatud täitma. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Kaebaja taotluse rahuldamisel haldusakti ei antudki, vaid peaspetsialist-üksuse juht andis 16.01.2012.a. loa, mille kinnitas oma allkirjaga. Kaebaja allkirjastas 19.01.2012.a. "Lisatingimused A.E.u televiisori kambris kasutamiseks". Seega võib eeldada, et kaebaja oli teadlik, et teleri kambris kasutamisel peab ta täitma sellega seotud lisatingimusi. Kaebaja ei teatanud enne teleri kasutamise loa kehtetuks tunnistamist kinnipeetava nime, kes väidetavalt teleri teise kambrisse viis. Inspektor-kontaktisiku M.K. sõnul pole keegi temale selle kinnipeetava nime teatanud. Et teleri viis ära R.D., teatas kaebaja alles 29.10.2012.a. kohtule esitatud kirjas. On vähetõenäoline, et isegi kui vastustaja oleks kõikidelt kinnipeetavatelt võtnud selgitused, oleks keegi neist tunnistanud, et just tema viis teleri valesse kambrisse. Seda enam, et teleri külge oli ühendatud vangla julgeolekut ohustav seade. KOHTU PÕHJENDUSED Ekslik on kaebaja arvamus, et vangla oleks tema suhtes pidanud haldusmenetluse asemel läbi viima distsiplinaarmenetluse. Vastavalt
§-le 63 lg 1 on distsipliinirikkumine
-i, VSE või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.
lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse; kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Tulenevalt osutatud sätetest viiakse distsiplinaarmenetlust läbi konkreetse isiku suhtes, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Kuna vastustajal polnud tõendeid, et kaebajale kasutamiseks lubatud teler viidi teise kambrisse kaebaja enda poolt või tema loal või teadmisel, puudus alus kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Kaebajale suhtes viidi õigesti läbi haldusmenetlus, teleri kasutusluba polekski vastustaja saanud distsiplinaarmenetluses kehtetuks tunnistada, kuivõrd niisugust distsiplinaarkaristust
Eelnevast nähtuvalt pole teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine käsitatav karistusena. 4 Teleri kasutamiseks loa andmise osas pole vastustaja positsioon kohtule arusaadav - 14.09. 2012.a. vastuses kaebusele väitis vangla, et see on soodustav haldusakt(tl 28); 30.10.2012.a. vastuses kohtunõudele selgitas aga, et kuna kaebaja taotlus teleri kambris kasutamiseks rahuldati, siis haldusakti ei antud, jätkates samas kahe järgneva lausega, et tegemist oli soodustava haldusaktiga, millega seoti kõrvaltingimusena lisakohustused(tl 64). Vastavalt HMS §-le 51 lg 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kõnealune luba koosneb tekstist "
lg 2 alusel LUBAN", mis on juba trükitud kujul olemas kaebaja poolt täidetud olmeelektroonika kasutamise taotluse blanketi parempoolses ülemises nurgas, ning sellele käsikirjaliselt lisatud nimest R.K., allkirjast ja kuupäevast 16.01.2012. Seega vastab luba HMS-s sätestatud sisu-(§ 51 lg 1) ja vormitunnuste(§ 55 lg 4) poolest haldusaktile esitatavatele nõuetele, mis tähendab, et tegemist on haldusaktiga. Puudub küll haldusorgani nimetus, kuid kinnipidamisasutuse eripärast tingituna on niigi ilmselge, et selle loa sai anda ainult Tallinna Vangla ametnik. Vastavalt HMS §-le 56 lg 4 ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Seega ei pidanud loa andja põhjendama, miks kaebajale antakse luba kasutada kambris oma telerit.
lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Ametnike pädevuse kohta on Riigikohtu halduskolleegium 14.11.2012.a. lahendis nr 3-3-1-44-12 selgitanud, et "Vangistusseadus ei sätesta vanglateenistuse ametnike pädevuse jaotust. Selgesõnaliselt on vangistusseaduses sätestatud otsustused, mille andmine on vangla direktori pädevuses. Ülejäänud otsustuste puhul on pädevus antud abstraktselt vanglateenistusele. Vanglateenistusse kuuluvad
¹ lg 2 kohaselt vanglad ja Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad. Vanglad moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega (
Vanglateenistuse ametnike koosseisud ja ülesanded määratakse kindlaks iga vangla põhimääruses ja justiitsminister võib vanglateenistuse (vanglaametnike) ülesannete jaotust reguleerida ka vangla sisekorraeeskirjades. VSE §-des 1¹–15 reguleeritakse vanglateenistusse kuuluvate ametikohtade otsustuspädevust ehk sisuliselt on tegemist sisepädevuse jagamisega (vt haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2). Justiitsminister ei saa määrusega muuta seadusega sätestatud pädevust, küll aga reguleerida pädeva haldusorgani ametnike otsustuspädevust." VSE § 15 kohaselt on vangla üksuse juhi otsustuspädevuses teha otsus
Kuna loa teleri kasutamiseks andis Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht, siis on see haldusakt antud pädeva ametniku poolt.
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1)ohustavad inimese julgeolekut; 2)sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3)võivad ohustada vangla julgeolekut. Poolte osutatud lahendis nr 3-3-1-32-10 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid
§-s 31 lg 2 nimetatud loa andmisel on määratud sätte tekstiga. 25.10.2012.a. otsuses nr 3-3-1-27-12 jäi Riigikohus esitatud tõlgenduse juurde, kuid märkis, et
lg 2 tuleb mõista koos
Viidatud sättest tuleneb, et kui seadus ei kehtesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus selgitas, et ka see säte viitab asjaolule, et põhjus loa andmisest keeldumiseks võib olla oht vangla julgeolekule. Kohtu arvates annab osutatud säte vanglale ka õiguse kinnipeetavale teleri kambris kasutamisel kõrvaltingimuste kehtestamiseks ning see on loa andmist otsustava vanglaametniku pädevuses. 5 HMS § 53 lg 2 lubab haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse: 1)seaduses või määruses sätestatud juhul; 2)kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; 3)kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kaebajale kambris teleri kasutamise loaga kaasnevad kõrval(lisa)tingimused määrasid, et kui tuvastatakse telerile paigaldatud turvakleebise rikkumine või teleri kasutamine eesmärgil, milleks see pole mõeldud või kohas, kus see pole lubatud, võidakse teler ära võtta ja kasutusluba kehtetuks tunnistada. Kuivõrd teleri kasutusloale kõrvaltingimuste kehtestamata jätmine võinuks põhjustada ohtu vangla julgeolekule (näit. vanglas keelatud esemete peitmine teleri sisse, mälupulga abil vanglas keelatud pornograafiliste või vägivallale õhutavate filmide vaatamine) või häirida teisi isikuid (näit. öörahu ajal teleri vaatamine) tulnuks kõrvaltingimusteta kasutusluba üldse andmata jätta. Seega on kõrvaltingimuste kehtestamine HMS § 53 p 2 alusel põhjendatud. Asjaolu, et kaebajale tutvustati kõrvaltingimusi 3 päeva peale kasutusloa andmist, ei mõjuta kuidagi tingimuste õiguspärasust, samuti nagu ka asjaolu, et kõrvaltingimuste juures puudus vaidlustamisviide ning kaebajale ei selgitatud õigust neid tingimusi vaidlustada. Vastavalt HMS §-le 57 lg 2 ja 3 ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi, vaid seda tuleb arvestada üksnes haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmisel mõjuva põhjusena, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine olukorras, kus pole tuvastatud, et kasutustingimuste rikkumine oleks toimunud kaebaja osavõtul või teadmisel, on vangla eripära arvestades õiguspärane. Vastasel korral kaoks vanglal igasugune kontroll kinnipeetavatele väljastatud olmeelektroonikaseadmete kasutamise üle, sest iga kord, kui tuvastataks, et seadet on kasutatud lubamatul viisil või ajal või kohas, väidaks seadme omanik, et see toimus tema teadmata ning muidugi ei teaks juhtunust midagi ka kaaskinnipeetavad. Ebamõistlik ja ebarealistlik oleks nõuda, et vangla teostaks ise pidevat järelevalvet iga kinnipeetavatele väljastatud olmeelektroonikaseadme nõuetekohase kasutamise üle. Eeltoodust lähtudes on kaevatud otsus õiguspärane, selle tühistamiseks puudub alus. Kohtunik: D.Maastik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.