lg 1 järgi; Tarvo Reimo süüdistuses
lg 2 p 1 järgi, Raido Süda süüdistuses
lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Taavi Sulamägi Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 38407090368 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras 2-l korral: 1) Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti 16.04.2003.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1-3, § 140 lg 2 p 2, § 203 lg 1 lg 1 järgi karistuseks tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud 2) Harju Maakohtu poolt mõisteti 10.11.2008.a otsusega
järgi karistuseks tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 18 kuud koos juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks Tõkend: 04.03.2013.a kahtlustatavana kinnipidamine, 06.03.2013.a vahistatud Pärnu Maakohtus Sven Sillar Süüdistatav Tarvo Reimo Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: x 38601260237 x x 1 1-13-4715 Kaitsja Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole Tõkend: 16.01.2013.a kahtlustatavana kinnipidamine, 18.01.2013.a vahistatud Pärnu Maakohtus Jaak Siim Süüdistatav Raido Süda Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 38612160359 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras 2-l korral: 1) Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti 19.01.2005.a otsusega
Harju Maakohtu poolt mõisteti 07.10.2008.a otsusega
ja § 329 järgi liitkaristuseks
lg 2 alusel 11 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 660 tundi tähtajaga 2 aastat koos juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks Tõkend: 22.01.2013.a kahtlustatavana kinnipidamine, 23.01.2013.a vahistatud Pärnu Maakohtus Martin Pärn RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Taavi Sulamägi
Karistusaja algust arvata temal
a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Tarvo Reimo
Karistusaja algust arvata temal
a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Raido Süda
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista neli aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu poolt 18.04.2012 otsusega mõistetud vangistuse üks aasta, üks kuu ja 18 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista viis aastat, üks kuu ja 18 päeva vangistust. Karistusaja algust arvata temal
MS § 179 lg 1 p 1 alusel Taavi Sulamägi´lt, Tarvo Reimo´lt, Raido Süda´lt riigi tuludesse sundraha igaühelt 800 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel Taavi Sulamägi´lt, Tarvo Reimo´lt, Raido Süda´lt riigi 2 1-13-4715 tuludesse toimiku koopia tegemise kulu igaühelt 0,45 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Tarvo Reimo´lt riigi õigusabi eest 115,20 €. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista ekspertiisi tegemise kulud: Raido Südalt ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0064, 28.03.2013.a) maksumus 1596 €; Taavi Sulamägi´lt, Tarvo Reimo´lt, Raido Süda´lt ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-AN0080, 04.02.2013.a) maksumus igaühelt 28 €. Asitõendid ja konfiskeerimine:
alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõista Tarvo Reimo´lt ja Raido Süda´lt solidaarselt 6950 €. Kui väljamõistetud summa ei ole tasutud 30 päeva jooksul, konfiskeerida
lg 1 alusel: Pärnu Maakohtu 23.01.2013.a määrusega arestitud Tarvo Reimole kuuluv sõiduauto Peugeot 206 [xxx] keskmise turuväärtusega 2676 € ning sularaha 2220 €, samuti Pärnu Maakohtu 20.02.2013.a määrusega arestitud Tarvo Reimo valdusest leitud sularaha 270 €. Raido Südalt äravõetud 50 € rahatäht, seerianumbriga S62073909565, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada koheselt Lääne prefektuurile. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 DVD plaati jälitustoimingute audiosalvestusega, samuti CD plaat R OÜ turvakaamerate videosalvestistega. Anonüümse tunnistaja isikuandmed jätta KrMS § 125 lg 1 alusel Lääne Prefektuurile.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada: ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule; ekspertiisiaktidega nr 13E-AN0080, 13EAN0095, 13E-AN0265 tagastatud pakendid, mis on antud hoiule Lääne prefektuuri asitõendite hoidlasse (Pikk 18 Pärnu). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-13-4715 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tarvo Reimo kaitsja Jaak Siim taotlus kaitsekulude hüvitamiseks jätta KrMS § 180 lg 1 alusel rahuldamata. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui 3 1-13-4715 teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Taavi Sulamägi selles, et tema müüs 5500 euro eest M.Kile ja Tarvo Reimole ebaseaduslikult Harjumaal 960.3 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 67.1 grammi puhast narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt juhatas Taavi Sulamägi 11.01.2013.a õhtusel ajal Tarvo Reimo Tallinn-Rapla-Türi mnt ja Tallinna Ringtee ristumiskoha vahetus läheduses asuvale platsile, näidates ära narkootilise aine peidukoha ning kust 12.01.2013.a Tarvo Reimo ja M.K nimetatud koguse narkootilise aine amfetamiini ära võtsid. Eelpool nimetatud aine – amfetamiin - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1.3 grammist amfetamiinist. Seega Taavi Sulamägi poolt käideldud amfetamiini kogus 67.1 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele (67.1/0.13=516.15) inimesele. Seega Taavi Sulamägi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja edasi andmisega pani toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Tarvo Reimo´t selles, et tema omandas koos M.Kiga ebaseaduslikult Taavi Sulamägi käest Harjumaal 960.3 grammi narkootilist ainet amfetamiini hinnaga 5500 eurot. Nimelt juhatas Taavi Sulamägi 11.01.2013.a õhtusel ajal Tarvo Reimo TallinnRapla-Türi mnt ja Tallinna Ringtee ristumiskoha vahetus läheduses asuvale platsile, näidates ära narkootilise aine peidukoha ning kust see 12.01.2013.a Tarvo Reimo ja M.K poolt ära võeti sooviga aine peita Tallinn-Rapla-Türi mnt 13.km-l Vetka bussipeatuse läheduses R katastriüksusel asuva põõsa taha. Viimati nimetatud kohast võeti narkootiline aine ära M.K ja Raido Süda poolt 15.01.2013.a kella 22.07 kuni 22.20 ajal ning toimetati A.Ki ja K.V kaasabil sõiduautoga Subaru [xxx] Rapla maakonda. Samal päeval kella 23.14 ajal müüsid M.K ja Raido Süda Raplamaal Rapla vallas Uusküla külas Rapla-Varbola tee 1.km-l asuva tööstusobjekti territooriumil 960.3 grammi narkootilist ainet hinnaga 7000 eurot edasi M K. Ekspertarvamuse kohaselt sisaldab pärast tehingu toimumist politseile üleantud pulber 67.1 grammi amfetamiini. Eelpool nimetatud aine – amfetamiin - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. 4 1-13-4715 Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1.3 grammist amfetamiinist. Seega Tarvo Reimo poolt käideldud amfetamiini kogus 67.1 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele (67.1/0.13=516.15) inimesele. Seega Tarvo Reimo grupis koos M.K ja Raido Südaga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasi andmisega pani toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Raido Süda selles, et tema koos M.Kiga võttis 15.01.2013.a kella 22.07 kuni 22.20 ajal Tallinn-Rapla-Türi mnt 13.km-l Vetka bussipeatuse läheduses R katastriüksusel asuva põõsa tagant narkootilise aine paki, mis toimetati A.Ki ja K.V kaasabil sõiduautoga Subaru [xxx] Rapla maakonda. Samal päeval, olles eelnevalt narkootlise aine võtnud uuesti enda valdusesse, müüsid kella 23.14 ajal M.K ja Raido Süda Raplamaal Rapla vallas Uusküla külas Rapla-Varbola tee 1.km-l asuva tööstusobjekti territooriumil 960.3 grammi narkootilist ainet hinnaga 7000 eurot edasi M.Kle. Ekspertarvamuse kohaselt sisaldab pärast tehingu toimumist politseile üleantud pulber 67.1 grammi amfetamiini. Eelpool nimetatud aine – amfetamiin - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1.3 grammist amfetamiinist. Seega Raido Süda poolt käideldud amfetamiini kogus 67.1 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele (67.1/0.13=516.15) inimesele. Seega Raido Süda grupis koos M.K ja Tarvo Reimoga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja edasi andmisega pani toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Süüdistatav Taavi Sulamägi tunnistas end kuriteos süüdi. Kaitsja asus süüdistuse sisu osas süüdistatavaga sarnasele positsioonile, kuid karistuse mõistmisel palus arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust ja mõista prokuröri poolt nõutust kergem karistus. Süüdistatav Tarvo Reimo tunnistas end kuriteos süüdi. Kaitsja asus süüdistuse sisu osas süüdistatavaga sarnasele positsioonile, kuid karistuse mõistmisel palus arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust ja mõista prokuröri poolt nõutust kergem karistus. Süüdistatav Raido Süda tunnistas end kuriteos süüdi. Kaitsja asus süüdistuse sisu osas süüdistatavaga sarnasele positsioonile, kuid karistuse mõistmisel palus arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust ja mõista prokuröri poolt nõutust kergem karistus. Prokurör leidis kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes, et isikute süü on tõendatud ja palus nad süüdi tunnistada, mõistes neile sanktsiooni alammäära lähedased vangistused. 5 1-13-4715 MAAKOHTU SEISUKOHT
Sätte eesmärk on piirata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tsiviilkäivet. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab narkootilise või psühhotroopse aine väikeses või suures koguses ebaseaduslik omandamine, edasiandmine ja käitlemine. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ühe kirjeldatud osateo toimepanemisest. Ebaseaduslikkus tähendab eelkõige narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist õigustava loa puudumist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Subjektiivsest küljest eeldavad antud süüteod tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ja psühhotroopset ainet. Tuvastamaks kuritegude objektiivset külge, subjektiivset külge, seost tegude ja tagajärgede vahel, hinnanud järgmisi tõendeid, tegi kohus kindlaks:
Ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisiks esitatud niiske valge paakunud pulber oli esialgse massiga 960,3 grammi ning pärast kuivatamist 609,4 grammi, mis sisaldas 67,1 grammi amfetamiini. Suureks loetakse kogust, kui sellest saavad joobe vähemalt 10 isikut. Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist. Seega Tarvo Reimo, Raido Süda ja Taavi Sulamägi poolt käideldud amfetamiini kogus 67,1 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (67,1:0.13=516,15 joovet). Ka kohtupraktika on läinud seda teed, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Taavi Sulamägi tunnistas end süüdi. Varasemalt oli ta kinnitanud, et tema kuritegu toime pannud ei ole ning samuti keeldus ta ütluste andmisest kohtueelses menetluses. Lisaks tegi Taavi Sulamägi märkusi Tarvo Reimo ütlustega seonduvalt, selgitades, et hoopis Reimo küsis temalt korduvalt amfetamiini, kuid miks just tema käest, seda selgitada ei osanud. Seega on tegemist vastuoluliste ütlustega. Samas Tarvo Reimo kinnitas kohtus ja kohtueelses menetluses, et Taavi Sulamägi pakkus ainet ja nemad koos M.Kiga hakkasid sellele ostjat otsima. 7 1-13-4715 Kohtu hinnangul on Tarvo Reimo andnud ühesuguseid ütlusi kriminaalmenetluses algusest peale. Seda aga ei saa öelda Taavi Sulamägi kohta, kes algselt tegu eitas ning esmakordselt rääkis oma versiooni kohtulikul uurimisel. Kohus arvestab siinkohal tõendi usaldusväärsuse hindamisel muuhulgas selle esitamise aega. Taavi Sulamägi esitas oma seisukoha alles kohtuistungil. Lisaks sõltub tunnistaja ütluste kui isikulise tõendiallika puhul nende usaldusväärsus muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Taavi Sulamägi erinevalt Tarvo Reimost ei suutnud midagi detailset kohtule esitada. Seega on ebausaldusväärsed Taavi Sulamägi ütlused ja need tuleb tervikuna tõendite kogumist välja jätta. Kohus jõudis järeldusele, et muud tõendid on omavahel kooskõlas ja kinnitavad süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemist süüdistuses toodud koosseisulistel tunnustel. Kohus leiab, et süüdistatavad panid kuriteo toime otsese tahtlusega. Taavi Sulamägi valdas teadlikult narkootilist ainet amfetamiin ja soovis seda edasi anda teistele isikutele. Samuti Tarvo Raimo ja Raido Süda isikute grupina said aru ja soovisid narkootilist ainet omandada, vallata ja edasi anda.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad on täisealised ja kohtu hinnangul teo toimepanemise ajal olid võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse 8 1-13-4715 tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Etteheidetava teo eest võib Taavi Sulamägile mõista ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Tarvo Reimole ja Raido Südale kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega narkokäitlemise eest on ette nähtud väga ranged karistused, kus sellise teo eest saab tulla kõne alla vaid vangistus, sest ebaõigus nendes koosseisu tegudes on väga suur. Karistuse mõistmisel ei saa jätta tähelepanuta fakti, et tegu oli suure koguse, 516 võimaliku joobega, kusjuures 10 joovet on alammäär, kust algab karistuse alamäär. Käesolevas asjas uuritud teod jäävad seega karistusraami keskossa. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus, mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Ehk lisaks sellele käideldud kogusele tuleb karistus etteantud raamidesse paigutada ka lähtuvalt sellest, milline on isiku hoiak selles teos, mis eesmärgil ta selle teo toime pani. Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Kergendavaks asjaoluks Tarvo Reimo puhul loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse, kes on selgelt näidanud arusaamist kuriteost ja selle tagajärgedest. Taavi Sulamägi ja Raido Süda puhul kohus kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Raskendavaid asjaolusid süüdistatavate suhtes ei esine. Tarvo Raimo on ka ainus isik, kelle tegevusi ei kajasta karistusregister. Kohus tegi kindlaks, et Taavi Sulamägi oli see, kes valdas amfetamiini ja otsis võimalust selle edasiandmiseks ja teiste isikute kaasamiseks. Tema tahtlus oli suunatud ühe kilogrammi narkoaine müügile omakasu eesmärgil. Isik varemgi kohtu ees seisnud, kuid pole sellest enda jaoks järeldusi teinud. Taaskord on ta kohtu ees kuriteo toimepanemise tõttu, ning tema teod lähevad raskemaks. Sellises käitumises väljendub tema lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes, mistõttu kõike eelnevat arvestades tuleb Taavi Sulamägi preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt karistada neljaaastase vangistusega. Tarvo Reimo tegu on toime pandud grupi poolt, kus lisaks temale olid osalisteks Raido Süda ja M.K. Seega tuleb siin hinnata Tarvo Reimo panust grupis, et otsustada võimalik karistusmäär. Ta osales teos, mille ebaõiglus on suur. Tarvo Reimo mõistes oma viga, jätkas menetluses koostööd politseiga ning aitas kaasa teo avastamisele ning menetlusele. Juba kohtueelses menetluses antud ütlustest ja osutatud kaasabist nähtub ning seda kinnitab ka kohtusaalis käitumine, et isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kergema kui keskmises määras karistuse mõistmisega. Lähtudes eeltoodust, tuleb teda karistada kolme aastase vangistusega. Ka Raido Süda tegutses grupis, liitudes tehingu tegemiseks nn hetkest, mil sealt astus kõrvale Tarvo Reimo. Teo ebaõiglus on suur. Raido Süda osales ühe kilogrammi narkootilise aine müügitehingus, millest saanuks narkojoobe üle 500 inimese. Ta küll väitis kohtu ees, et kahetseb, kuid oma käitumisega väljendab teistsugust arusaama. Ta avaldas kahetsust pärast kriminaaltoimikuga 9 1-13-4715 tutvumist, samas õigustades tegu alkoholijoobega. Arvestades kõike eelnevat, ei saa esitatud kahetsust arvestada
Lisaks ei saa jätta tähelepanuta tema varasemat käitumist, muuhulgas seda, et ta kannab käesoleval ajal eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust vanglas. Raido Süda käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud ning temapoolsele normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Lähtudes eeltoodust tuleb Raido Südale karistuseks mõista neli aastat vangistust vangistusega.
lg 2 ja § 69 lg 6 ja 7 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 1 aasta, 1 kuu ja 18 päeva ning mõista liitkarituseks viis aastat, 1 kuu ja 18 päeva vangistust. Kriminaaltulu Käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et ühe kilo amfetamiini eest tasuti 7000 €, milline summa anti riigi vahenditest kuriteo matkijale. Nimetatud summa langes isikute grupi, kuhu kuulusid Tarvo Reimo, Raido Süda ja M K, valdusse. Käesolevaks ajaks on kätte saadud ja ära võetud Raido Südalt üks 50-eurone rahatäht, mille numbrikombinatsioon vastab kuriteo matkimiseks antus rahakupüürile. Süütegude toimepanemine ei tohi end ära tasuda ning eesmärgiks on takistada kriminaaltulu kasutamist uute kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks. Kuna see raha kauba eest anti ning käesoleval hetkel pole selle äravõtmine võimalik.
moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Just sellise konfiskeerimise asendamise tagamiseks on kriminaalasjas arestitud Tarvo Reimole kuuluv sõiduauto Peugeot 206 [xxx] keskmise turuväärtusega 2676 € ning sularaha 2220 €, lisaks veel 270 €. Seega tuleb konfiskeerida 6950 € kriminaaltulu. Kuna aga raha asukoht on teadmata ning tõenäoliselt ära tarvitatud, tuleb saadud kriminaaltulu asendada rahasummaga, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, so 6950 €’le ning nimetatud summa Tarvo Reimolt ja Raido Südalt välja mõista. Kuni viidatud summa tasumiseni jätta nii sõiduk kui sularaha arestituks. Raido Süda juurest leitud 50 €’ne rahatäht, seerianumbriga S62073909565 tagastada viivitamatult Lääne Prefektuurile. Menetluskulud ja asitõendid Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha, valitud kaitsjale ja määratud kaitsjale makstud tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisiga seotud kulud ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel Taavi Sulamägi´lt, Tarvo Reimo´lt, Raido Süda´lt riigi tuludesse sundraha igaühelt 800 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel Taavi Sulamägi´lt, Tarvo Reimo´lt, Raido Süda´lt riigi tuludesse toimiku koopia tegemise kulu igaühelt 0,45 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb Tarvo Reimo´lt välja mõista riigi õigusabi eest 115,20 €. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb välja mõista ekspertiisi tegemise kulud: Raido Südalt ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0064, 28.03.2013.a) maksumus 1596 €; Taavi Sulamägi´lt, Tarvo Reimo´lt, Raido Süda´lt ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-AN0080, 04.02.2013.a) maksumus igaühelt 28 €. 10 1-13-4715 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde asitõendiks olevad 2 DVD plaati jälitustoimingute audiosalvestusega, samuti CD plaat Rehvikeskus OÜ turvakaamerate videosalvestistega. Kohtumenetluse käigus ülekuulatud anonüümse tunnistaja „Veiko“ isikuandmed tuleb jätta KrMS § 125 lg 1 alusel Lääne Prefektuurile. Kohus peab vajalikuks
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada: ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule; ekspertiisiaktidega nr 13E-AN0080, 13E-AN0095, 13E-AN0265 tagastatud pakendid, mis on antud hoiule Lääne prefektuuri asitõendite hoidlasse (Pikk 18 Pärnu). Tarvo Reimo kaitsja Jaak Siim esitas taotluse kaitsekulude 1170 € hüvitamiseks. Kuna kaitsealune on kohtu poolt süüdi mõistetud, siis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb taotlus jätta rahuldamata. Rubo Kikerpill kohtunik Kaia Kerge rahvakohtunik Rita Kurgu rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2014.a kohtuotsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu 15. oktoobri 2013. a kohtuotsus Taavi Sulamägi ja Raido Süda suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid teha kohtuotsuse resolutiivosas täpsustus, millega lugeda Raido Südale liitkaristus mõistetuks
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 09.04.2014.a Riigikohtu määrusega. 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.