Obsah (6)

§ 230§ 232§ 5§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, Tsiviilasja number 2-11-65007 Tsivi

) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja, kui faktoor, ning XXXosaühing, kui faktooringuklient, sõlmisid 06.10.2006 faktooringulepingu. Samuti ei ole asjas vaidlust, et hageja ja kostja XXXsõlmisid faktooringulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 14.07.2008 käenduslepingu nr XXX. Asjas ei ole vaidlust, et 08.10.2009 saatis hageja kostjale XXXvõlgnevuse tasumise nõude, milles hageja teavitas kostjat eelnimetatud faktooringulepingust tulenevate võlgnevusest ning palus kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 5 2-11-65007 23.10.
2. Kostja XXXsai võlateatise kätte 14.11.2009 kuid ei ole võlgnevust tasunud.
3. Hageja palub kostjalt käenduslepingust tulenevalt välja nõuda 11 884.40 eurot (tl 186). Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja XXXosaühingu vahel sõlmitud faktooringlepingust tulenevalt on hagejal võimalik esitada nõue kostja vastu.
4. Hageja ning XXXosaühingu vahel sõlmiti 06.10.2006 faktooringuleping, alusel võlgneb Faktooringuklient Hagejale kokku 11 884.40 eurot, millest põhivõlg on 11 861.78 eurot ja 22.62 eurot moodustab komisjonitasu vastavalt lepingu lisa nr 4 punktile
5. Faktooringuklient ja XXXosaühing, kui faktooringuvõlgnik, sõlmisid müügilepingu, mille järgi kohustus faktooringuvõlgnik hagejale kauba eest tasuma vastavalt faktooringukliendi poolt esitatud arvetele, kuid jättis arved tasumata. Hageja väidetel tuleneb tema nõue kostja, kui faktooringulepingu käendaja, vastu asjaolust, et XXXosaühing esitas XXXosaühingule müügiarvetele kreeditarved, mille tulemusel tekkis XXXosaühingul võlgnevus hageja ees. Puudub vaidlus selles, et hageja oli enne kreeditarvete esitamist XXXosaühingule arvete eest faktooringulepingu punkti 2.4 alusel (avansi) väljamakse teinud. Hageja hinnangul pidi faktooringuklient vastavalt faktooringlepingu punktile 10 tasuma arvete alusel tekkinud võlgnevuse hagejale, kuid ta jättis võlgnevuse hagejale tasumata. Hageja ja kostja XXXsõlmisid lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 14.07.2008 käenduslepingu nr XXX ning hageja ja kostja XXX01.10.2007 käenduslepingu nr XXX, millede punkti 1 kohaselt võtsid kostjad endale kohustuse vastutada lepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate faktooringukliendi kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt faktooringukliendiga kostja XXXkuni summas 500 000 krooni (31 955.82 eurot) (tl 41-42) ning kostja XXXkuni summas 1 000 000 krooni (63 912 eurot) (tl 43-44). Hageja on esitanud käenduslepingust tuleneva nõude kostja XXXvastu. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna leiab, et hageja nõue on vastuolus VÕS § 256 sätestatud tingimustega ja hagejal puudub alus nõude esitamiseks kostja vastu. Kostja leiab, et kui hageja tõlgendab faktooringulepingut selliselt, et lepingust ei tulnud hagejale kumbagi VÕS § 256 nimetatud alternatiivsest kohustusest, on nõude tagasiostu kohustuse näol tegemist faktooringuvõlgnikku ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Kuna hagi aluseks oleva faktooringulepingu puhul on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, siis juhindudes VÕS § 44 kohaselt eeldatakse, et selline tingimus on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav.
6. Faktooringulepingu pooled on lepingu punktis 10.
7. kokku leppinud faktooringu kliendi nõude tagasiostu kohustuses olukorras, kus faktooringvõlgnik ei täida kohustust hageja ees. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole õige, kuna VÕS §-s 256 ei keela faktooringlepingu pooltel leppida kokku selles, et juhul, kui faktooringvõlgnik ei tasu faktoorile makseid nõuetekohaselt ja faktooringvõlgnik on viivituses, siis kohustub faktooringu klient faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-34-
8. Poolte õigus tagasiostu kohustuses kokku leppida tuleb VÕS § 238 lg 1, mis sätestab, et lepingupooled võivad müügilepinguga hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Käesoleval juhul on faktooringu klient esitanud arve faktooringuvõlgnikule XXXosaühingule, mille on tasunud faktoor ehk hageja ja enne faktooringuvõlgniku poolt arve tasumise tähtaja saabumist esitas faktooringu klient faktooringuvõlgnikule kreeditarved (tl 32-39), millest tulenevalt keeldus faktooringuvõlgnik hagejale faktooringulepingust tulenevat kohustust täitmast.
9. Kostja vastuväite kohaselt on faktooringlepingu punkt 10.1., millest tulenevalt peaks hageja arvates tekkima faktooringukliendil kohustus nõuded tagasi osta, tühine tüüptingimus. Kostja 6 2-11-65007 hinnangul on faktooringulepingu punkt 10.1 vastuolus VÕS § 256 sätestatud faktooringulepingu sisu ja mõttega ning faktooringu klienti ebamõistlikult kahjustavad. Hageja paljasõnaline väide, et tegu on tavapärase turul pakutava finantstootega, ei saa õigustada faktooringukliendile kohustuste panemist, mis on vastuolus selle lepinguliigi olemusega. Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu, väites, et tegemist ei ole VÕS § 256 vastuolus oleva sättega, mis kinnitab ka väljakujunenud kohtupraktika. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et faktooringlepingu punkt 10.1., on faktooringu klienti ebamõistlikult kahjustav, ei ole õige. Kohus on viidanud lahendi punktis 12 Riigikohtu lahendile, kus on asutud seisukohale, et faktooringlepingu punktis 10.
10. sisalduv kokkulepe ei ole vastuolus VÕS § 256 regulatsiooniga ja samuti tuleneb lepingupoolte tagasiostukohustuses kokkuleppimise õigus VÕS § 238 lõikest
12. Nõue kostja vastu on esitatud tulenevalt 14.07.2008 sõlmitud käenduslepingust (tl 41-41) ja faktooringlepingu lisast nr 5 (tl 28-29). VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on käenduslepinguga võtnud kohustuse hageja ees vastutada faktooringu kliendi XXXosaühingu kohustuste ees, siis tuleb kostjalt XXXosaühingu faktooringlepingust tulenevad kohustused välja nõuda.
13. Hageja on palunud kostjalt välja nõuda 11 884.40 eurot (185 950.45 krooni). 30.09.2008 esitas faktooringu klient hagejale väljamaksmiseks 7 arvet (tl 189-194) kogusummas 224 996 krooni. Faktooringlepingu punkti 2.
14. kohaselt omandas hageja nimetatud müügiarvetest tuleneva nõude faktooringvõlgniku vastu, tasudes arvetest faktooringlepingu punktis 2.
15. kokku lepitud 80 %. Arvete kogusummast 224 996 krooni on 80 % 179 996.80 krooni. Lepingu punkti 4.
16. kohaselt jäi ülejäänud 20 % ehk 44 999.20 krooni hageja kätte reservina kuni arvete tasumiseni faktooringvõlgniku poolt. Hageja nõue põhineb faktooringarvetel (tl 189-194), millest arve nr F-124, F-126, F-128, F-129 ja F-134 on täielikult tasumata ja F-125 on tasutud osaliselt, kokku summas 185 596.61 krooni (11 861.78 eurot). Faktooringu klient kohustus faktooringlepingu lisa nr 4 punkti 1 kohaselt tasuma komisjonitasu ühe arve eest 50 krooni, millele lisanus käibemaks, kokku 6 arve eest 354 krooni (22.62 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt, kui faktooringu kliendi faktooringlepingust tulenevate kohustuste käendajalt, tuleb välja mõista faktooringlepingust tuleneva kohustus summas 11 884.40 eurot.
17. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud solidaarselt kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 7 2-11-65007 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule,

§ 174lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 8