¹ lg 4¹, lg 5, lg 8 ning
Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M. V Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 31.10.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kaebaja M. V esitas 24.05.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla käskkirja 27.02.2012 nr 6.-3/280-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt 29.01.2012 anti kaebajale korraldus kartseris oleku ajal kella 09.45 paiku hakata koristama E7 osakonna üldkasutatavaid ruume, mis on ilmselgelt vastuolus
¹ lg 3 sättega ja Viru Vangla direktori 26.01.2012 käskkirja nr 1-1/16 kinnitatud päevakavaga. Kaebaja ei olnud võimeline antud töökohustust ja korraldust täitma ning kaebaja kirjutas seletuskirja, milles põhjendas enda seisukohti tööst keeldumisel. 29.01.2012 ettekanne nr 333 alusel algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ning 27.02.2012 käskkirja nr 6-3/280-D alusel määrati kinnipeetav M. V ’ule 45 ööpäevane distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamisega. Kaebaja M. V leiab kaebuses, et käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ja põhimõtetele, on oluliste kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne ning käskkiri on jäetud nõuetekohaselt motiveerimata ja põhjendamata. Kaebaja M. V palub kaebuses tühistada täies ulatuses vastustaja 27.02.2012 käskkiri nr 6-3/280- D ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ning tunnistada
¹ lg 4¹, lg 5, lg 8 ning § 65 regulatsioon vastuolus olevaks põhiseadusega ja EIÕK-ga. Kaebaja esitas Viru Vanglale vaide 27.03.
) § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Kaebuse esitaja kandis karistuse ära ajavahemikul 28.02.2012-13.04.2012. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt Vang § 37 lõikest ja PS §-st 29 ei ole kinnipeetaval endal õigust valida omale meelepärast tööd. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja tööle määramine on kooskõlastatud Viru Vangla arsti poolt. Vastustaja on seisukohal, et Viru vangla 27.02.2012 käskkirjaga nr 6.-3/280-D kartserirežiimil olevale kinnipeetavale antud korraldus tööle asumiseks, on õiguspärane, julgeolekuohtu tööle asumisel ei esinenud ning kaebuse esitaja poolt korralduse täitmisest keeldumine tervislikel põhjustel ei olnud põhjendatud, sest tervislik seisund võimaldas kaebajal töökohustust täita. 02.09.2012 esitas kaebaja kaebuse täiendused ja täpsustavad selgitused, mille kohaselt kaebaja on seisukohal, et vastustaja 13.08.2012 vastus kaebusele on põhjendamata ning kaebaja vaidleb sellele vastu. Kaebaja väidab, et kaebaja paigutamisest E-7 osakonda on alates 2010 toimunud hulgaliselt kaklusi, füüsilisi rünnakuid, ähvardusi kinnipeetavate vahel. Seetõttu kaebaja leiab, et kaebaja ei saa üheaegselt elada ja tööle asuda koristajana. Kaebaja märgib, et töökorralduse andmise päeval ei olnud kaebajal tervis korras, mis oli samuti kaebajal põhjuseks tööst keeldumisel sellel päeval. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS M. V on vaidlustanud
p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest Viru Vangla 27.02.2012 käskkirjaga nr 6.-3/280-D määratud distsiplinaarkaristuse kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Ühtlasi leiab M. V, et
¹ lg 4¹, lg 5, lg 8,
Halduskohus tuvastas, et kaebaja määrati tööle Viru Vangla 24.01.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on M. V vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud
p-i 1 ning 2 distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda.
Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
lg-st 1 ja lg-st 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vasta. Kohus tuvastas tõendiga elektroonilise registri väljavõte (tl 39), et kaebuse esitaja tööle määramine on kooskõlastatud Viru Vangla arsti J. K poolt 23.01.
lg 1) ning kohus ei tuvastanud
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Halduskohus ei tuvastanud
¹ lg 4¹, lg 5, lg 8,
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 punkti 1 kohaselt lahendab Riigikohus selle seaduse alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele. M. V taotleb kaebuses
¹ lg 4¹, lg 5, lg 8,
Halduskohtumenetluses on võimalik õigustloova akti põhiseadusevastaseks tunnistamine ja sätte põhiseadusele vastavuse hindamine halduskohtule esitatud kaebuse taotluste lahendamisel, antud juhul tühistamiskaebuse lahendamisel. Kohtu arvates pole ülalmärgitu alusel kaebaja subjektiivseid õigusi piiratud, kuna sätted reguleerivad kohtusse pöördumise korda ja distsiplinaarkaristuse täideviimist ning vangla või Justiitsministeerium ei saa nendele sätetele tuginedes kaebaja õigusi piirata. Vaidlustatud distsiplinaarkaristus on antud juhul ärakantud ajavahemikul 28.02.2012-13.04.2012. Kohus nõustub ka vastustaja vastuse punktides 6.1-6.4 toodud seisukohtadega, ega pea vajalikuks neid korrata. Lähtudes eeltoodust jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lgle 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse (tl 21) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.