3-12-1356/27

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1356 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Swestal kaebus Aseri Vallavolikogu 29.06.2009 otsusega nr 176 tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Swestal /registrikood 11023040/ Vastustaja: Aseri vald /registrikood 7004174/, Resolutsioon Jätta OÜ Swestal kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.02.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 02.03.2009 edastas OÜ Swestal Aseri Vallavalitsusele ettepaneku Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks (tl 5659). 29.06.2009 võttis Aseri Vallavolikogu vastu otsuse nr 176 (tl 12), millega otsustas nimetatud üldplaneeringu teemaplaneeringut mitte algatada. 29.06.2012 edastas OÜ Swestal Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-5) ning palus kohustada Aseri Vallavolikogu hüvitama talle oma 29.06.2009 otsusega nr 176 tekitatud 109 703,69 euro suurune kahju. Kaebaja väitis Aseri Vallavolikogu 30.05.2007 otsusega nr 77 kehtestatud tuulikupargi teemaplaneeringule ja 28.05.2008 otsusega nr 120 AS Windest Green Energy taotluse alusel selle laiendamiseks antud põhimõttelisele nõusolekule tuginedes, et soovis rajatavat tuulikuparki laiendada, selleks antud põhimõtteline nõusolek tekitas tal põhjendatud eelduse täiendavate tuulikute paigaldamiseks, mistõttu esitas ta vastavasisulise taotluse ja asus tegema detailplaneeringuga seonduvaid kulutusi. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 § 54 tuginedes leidis kaebaja, et volikogu vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja kaalutlusvigade puudumise nõudega, asjaolusid pole piisavalt põhjendatud ning arvestatud on üksnes kohalike elanike huvidega ja tema huve pole üldse kaalutudki. Veel väitis kaebaja, et teda on võrreldes OÜ Alikonte ebavõrdselt koheldud ning selgitas, et talle kuuluv OÜ Aseri Tuul krediteeris 16.02.2009 sõlmitud laenulepingu alusel planeeringumenetluse kulutusi kokku 95 687,47 euro väärtuses ja sellelt summalt tasutud intressidaga seoses on tekkinud kokku 109 703,69 euro suurune varaline kahju. 02.01.2013 edastatud täienduses (tl 78-80) ei nõustunud OÜ Swestal väitega nagu olnuks OÜ Alikonte seotud asjaolud erinevad, viitas AS Windest Green Energy sõlmitud lepinguga saadud teabe alusel tegutsemisele ning lisas, et volikogu istungi protokollist ei nähtu, kas ja milliseid tema erahuve on kaalutud, haldusmenetlusse teda ei kaasatud ega antud omapoolsete seisukohtade või vastuväidete esitamise võimalust. Tekkinud kahju osas selgitati, et laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku erinevate ettevalmistuslike tööde tegemine seoses Aseriaugu tuulepargi arendamisega ja nende maksumuse tasaarvestamine väljastatud laenusummaga ning esitati alternatiivne taotlus mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel juhuks, kui kohus ei pea kahjuhüvitist taotletud suuruses põhjendatuks.
4. Aseri Vallavolikogu poolt antud vastuses (tl 45) paluti kaebus rahuldamata jätta, ei peetud ennast kahju tekitajaks ning leiti, et kaebaja poolt väidetavalt tehtud kulutused on seotud ta enda ärilise tegevuse ja nende riskidega. Seejuures selgitati, et rajatava tuulepargi laiendamiseks ja täiendavate tuulikute paigaldamiseks ei antud luba, sest sooviti saada keskkonnamõjudest täiendavat ülevaadet töötavate tuulikute korral, seda anti mõista juba 28.05.2008 otsust nr 120 tehes ja seetõttu ei saanud kaebajal tekkida eeldust tuulepargi kohesest laiendamisest. Veel märgiti, et kaebuses viidatud teiste arendajat puudutavad olud ei olnud kaebajaga sarnased, volikogu ei eelista ühte äriühingut teisele ega tee suvalisi otsuseid, seadusandlike dokumentide kõrval arvestatakse ka valla elanike arvamuse ja valla tervikliku arenguga, kaebaja erahuvisid on kaalutud, kuid neid ei saa valla terviklikust arengust ja avalikust huvist kõrgemale seada ning kohalike elanike huvide ebaproportsionaalsest eelistamisest ei saa rääkida, sest volikogu esindabki kohalikke elanikke. 10.12.2012 edastatud täienduses (tl 53) paluti jätta menetluskulud kaebaja kanda ning märgiti veelkord, et volikogul on õigus otsustada oma haldusalasse jäävate küsimuste üle valla elanike heaolust, valla arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvalt. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. OÜ Swestal kaebuse kohaselt on talle tekkinud kahju põhjuseks Aseri Vallavolikogu 29.06.2009 otsus nr 176 (tl 12), kuid selle tühistamiseks esitatud nõude menetlemine on kohtute infosüsteemis kättesaadavatest andmetest nähtuvalt 01.12.2009 haldusasjas nr 3-09-2150 koostatud ja 08.04.2010 jõustunud kohtumäärusega kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetatud. Seega on kaebaja jätnud oma õiguste kaitsmiseks vajalikud esmased kaitsevahendid õigeaegselt kasutamata ega saa loota nende taastamisele kahju hüvitamise nõude esitamise abil.
6. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 on kehtestatud, et varaline kahju hüvitatakse rahas ja hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. OÜ Swestal väidab kaebuses (tl 4), et talle on tekkinud kokku 109 703,69 euro suurune kahju, sest ta võttis tuulepargi laiendamisega seotud kulutuste kandmiseks OÜ Aseri Tuul 95 867,47 euro suuruse laenu ja pidi tasuma 13 836,22 euro suurused intressid. Seda, et tegelikult oli ta hoopis ise kaebusele lisatud laenulepingu (tl 10) ja selle lisade (tl 11) järgseks laenu andjaks ja OÜ Aseri Tuul selle saajaks, selgitab kaebaja erinevate ettevalmistustööde teostamise kohta sõlmitud lisakokkuleppe (tl 83) 2 olemasoluga. Asjaolu, et nimetatud dokument ei sisalda erinevalt laenulepingust (tl 10) ja teistest selle lisadest (tl 11) mingeid kuupäevi ja esitati kohtule alles pärast seda, kui vastustaja oli juhtinud vastavale ebakõlale tähelepanu, viitab võimalusele, et tegemist on kaebuse õigustamiseks hiljem tagantjärele vormistatud dokumendiga. Lisaks ei võimalda see dokument ka kuidagi tuvastada, missugused konkreetsed, kuna ja millise täpse maksumusega tuulepargi arendamise tööd siis ikkagi tehti ning üldse arusaamatuks jääb lepingu kohaselt kaebajale endale tasuda tulnud intresside (tl 1516) arvestamine kahjusumma hulka. Mingeid muid dokumentaalseid tõendeid, mis saaksid kinnitada tuulepargi laiendamisega seotud reaalseid kulutusi, pole OÜ Swestal kohtule esitanud, kuigi sai selleks enda taotluse (tl 70-71) alusel kolme nädala pikkuse lisaaja (tl 72).
7. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr 3-3-1-79-09 leidnud, et planeerimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt võib iga isik küll teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, kuid tal puudub õigus nõuda oma taotluse rahuldamist ja sellega ei kaasne vältimatult planeeringu algatamist, sest kohalikul omavalitsusel on ulatuslik kaalutlusruum ja kohustus arvestada taotleja põhjendatud huvide kõrval ka avalikke huve. See seisukoht on täiel määral kohaldatav ka käesoleva juhtumi puhul. Kohus ei kahtle selles, et põhimõtteliselt võis OÜ Swestal teha tuulepargi arendamisega seotud ettevalmistusi ja sõlmida selleks nii laenulepinguid kui tasuta kasutamise lepinguid (tl 82), kuid teise äriühingu taotlusel tuulepargi laiendamiseks antud põhimõtteline nõusolek (tl 7) ei saanud tal kuidagi tekitada õiguspärast ootust, et tema sarnane taotlus lahendatakse samuti positiivselt ja kohalik omavalitsus otsustab vastava planeeringu algatada. Seega on kõik toimingud ja kulutused, mida OÜ Swestal enda väitel Aseriaru tuulikupargi laiendamise kavatsusega seoses tegi, pelgalt tema äritegevusega seotud risk. Kaebuse alusena viidatud laenulepingu seos väidetava kahju tekkimisega on äärmiselt kaheldav ka lepingu ja selle lisa sõlmimise aegadest lähtuvalt. Kaebuse esitaja on sõlminud laenulepingu 16.02.2009 (tl 10), seega veel enne kui ta üldse koostas 26.02.2009 ja edastas 02.03.2009 Aseri Vallavalitsusele adresseeritud ettepaneku Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks (tl 56-57). Lepingu lisa täiendava 600 000 krooni suuruse laenusumma kohta (tl 11 pöördel) on ta sõlminud aga 01.09.2009, kui Aseri Vallavolikogu oli juba langetanud otsuse mitte algatada planeeringut ja möödunud oli ka selle haldusakti kohtus vaidlustamise tähtaeg.
8. Eeltoodust tulenevalt pole OÜ Swestal pole piisava usutavusega tõendanud, et talle on üldse mingi varaline kahju tekkinud ja selle põhjuseks oli just Aseri Vallavolikogu 29.06.2009 otsus nr
9. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning riigilõivu tasumisega kantud 750 euro suurune menetluskulu (tl 37) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Aseri vald oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Kuna varalise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine saab toimuda ainult siis, kui on tuvastatud kahju tekkimise fakt ning põhjuslik seos selle ja avaliku võimu õigusvastase tegevuse vahel, puudub kohtul vajadus hinnata Aseri Vallavolikogu 29.06.2009 otsuse nr 176 õiguspärasust ja käsitleda OÜ Swestal kaebuse sellekohaseid väiteid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3