) muudatustega esitas Oil Pluss Grupp OÜ 28.04.2011 maksuhaldurile registreeringu õigsuse kinnitamiseks taotluse ja muud nõutavad dokumendid. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 11.05.2012 otsusega nr 12.27/255-1 määrati kaebajale vedelkütuse seaduse (
) § 4.2 lg 2 sätestatud käibemaksu tagatis summas 100 000 eurot . 24.04.2012 esitas Oil Pluss Grupp OÜ tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise vähendamise taotluse.27.06.2012 otsusega nr 12.2-7/203-1 jättis Maksu- ja Tolliamet (MTA) taotluse rahuldamata ja määras tagatiseks 100 000 eurot. 31.07.2012 esitas Oil Pluss Grupp OÜ vaide MTA 27.06.2010 otsusele.16.08.2012 vaideotsusega nr 6-1/986-2 vaie rahuldati ja MTA 27.06.2012 otsus tunnistati kehtetuks ning taotlus saadeti uuesti otsustamiseks. 01.11.2012 otsusega nr 12.2-7/299-3 jättis MTA Oil Pluss Grupp OÜ taotluse rahuldamata ja määras tagatiseks 100 000 eurot. 17.01.2013 vaideotsusega nr 6-1/1181-4 jättis MTA Oil Pluss Grupp OÜ vaide rahuldamata. 18.02.2013 esitas Oil Pluss Grupp OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb 01.11.2012 otsuse nr 12.2-7/299-3 tühistamist ja MTA poolt kaebuse esitaja registreeringu peatamise majandustegevuse registris õigusvastaseks tunnistamist. II KAEBUSE MOTIIVID 2. Maksuhaldur on vaidlustatud otsusest nähtuvalt tuvastanud järgmised asjaolud: 1)Oil Pluss Grupp OÜ-le on 07.10.2010 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 6-3/2258
õ m33 alusel, mille tulemusena karistati Oil Pluss Grupp Oü-d rahatrahviga 1200 krooni( 76, 69 eurot). Rikkumine seisnes selles, et Oil PLuss Grupp esitas 2010.a. jaanuarikuu käideldud kütuse ja nende jääkide kohta aruande 12.03.2010 ( tähtaeg 15.02.2010) ja aprillikuu aruande 21.05.2010 ( tähtaeg oli 15.05.2010). 2) Oil Pluss Grupp OÜ-le on tehtud 28.03.2012 ettekirjutus
õ 25 alusel nr 12.1-9/855
Rikkumine seisnes selles, et Oil Pluss grupp OÜ-l oli esitamata kütuse käitlemise aruanne perioodi 01.02.2012 kuni 29.02.2012 käideldud kütuste ja nende jääkide kohta. 3) Seisuga 01.11.2012 ei ole Oil Pluss Grupp OÜ teavitatud maksuhaldurit kütuse müügiandmete muudatustest, mis on
Oil Pluss Grupp OÜ esitatud 15.10.2012 Lisa I punktis 4 on kajastatud planeeritavaks kütuse müügitehingute maksimaalseks 20 % käibeks 68 404 eurot. Samas Oil Pluss Grupp OÜ augustikuu 2012 käibedeklaratsioonis on 20 % maksustatav käive 103 457 , 77 ning 15.10.2012 esitatud tabelis “Lisaandmed ettevõtte tegevuse kohta” on näidatud käesoleva kuu kütuse müügi tuluks 103 158 eurot. 4) PMTK revidendid Maila Reskov ja Tiina Einpalu teostasid 08.10.2012 vaatluse Oil Pluss Grupp OÜ majandustegevuse registris 04.07.2011 registreeritud tanklas aadressil Rakvere tee 6, Hulja alevik, Lääne-Viru maakond ( 08.10.2012 vaatluse protokoll), kus selgus, et antud tanklas puudub info asukoha, kütuse müügi ja müüja äriühingu kohta ning vaatluse käigus selgus, et tanklas puudub igasugune kütusemüügi tegevus ja tankla ei vasta
5) Oil Pluss Grupp OÜ-le on 20.02.2012 tehtud kustutamishoiatus äriregistrist kustutamise kohta, kuna äriregistri andmetel on ettevõttel esitamata 2010 ja 2011 aasta majandusaasta aruanded. 2 3.Maksuhaldur leiab, et Oil Pluss Grupp OÜ on pannud toime mitu
rikkumist, millest tulenevalt ei ole täidetud
Äriregistrile majandusaasta aruannete esitamata jätmise osas leiab maksuhaldur, et kaebaja ei oma laitmatut ärialast reputatsiooni ja seega ei vasta
4.Kaebaja märgib, et käibemaksu tagatise esitamise ja vähendamise regulatsioon kehtib alates 1.04.2011, kaebaja oli majandustegevuse registris registreeritud kütuse käitlejana alates 01.11.2009.a. Seega oli kaebajal kehtiv registreering ka
muudatuste ajal, kui kehtestati tagatise esitamise nõue. Kaebaja leiab, et on põhjendamatu tugineda rikkumistele, mille eest karistati enne
5.Karistusandmete kasutamisel tuleb arvestada karistusregistriseaduses sätestatuga.KarRS § 25 lg 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest on mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Käesoleval juhul on üheaastane tähtaeg möödunud. Samuti märgib kaebaja, et karistusandmete arhiivist väljastamist reguleerib KarRS § 22, millest maksuhaldurile ei tulene õigust arhiivi kantud karistusandmete saamiseks ning nende töötlamiseks. Seega on maksuhaldur vastuolus KarRS kasutanud haldusakti andmisel arhiivi kantud andmeid. 6.
.2 lg 5 p 2 nimetatud rikkumisena ei saa käsitada mistahes seaduse rikkumist, vaid üksnes sellist rikkumist, mille eest on isikut karistatud kui väärteo või kuriteo toimepanemise eest. See tagab, et maksuhaldur on viinud rikkumise tuvastamiseks läbi nõuetekohase menetluse, mille käigus on isikul ennast võimalik kaitsta.Samuti peab olema isikule tagatud kaebeõigus, kui ta temale etteheidetud rikkumisega ei nõustu. Haldusmenetluses on samuti võimalik rikkumisi tuvastada, kuid menetlus peab vastama eespoolmärgitud kriteeriumidele. 28.06.212 ettekirjutuse
andmise menetlus neile kriteeriumidele ei vasta, sest kaebajale ei ole selles menetluses tagatud ärakuulamisõigust. 7.Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu maksuhalduri viide
Maksuhaldur ei ole nimetatud rikkumist nõuetekohaselt tuvastanud. Samuti märgib kaebaja, et maksuhaldur tugineb 15.10.2012 maksuhaldurile esitatudkäibe prognoosile.Seetõttu ei ole oluline, milline oli augustikuu 212.a. käibedeklaratsioonis 20 % määraga maksustatav käive. Otsusest ei nähtu, millistest varem esitautd andmetest pidi kaebaja käibe muutumisel lähtuma ja kasn eed andmed olid kaebajale juhindumiseks kohustuslikud. 8. Otsuses tuginemine vaatluse tulemustele on asjakohatu. Kaebajat ei ole vaatluse läbivimisest teavitatud ja talle ei ole võimaldatud menetlustoimingus osaleda, kaebajale ei ole tutvustatud vaatluse tulemusi ega võimaldatud esitada omapoolseid seisukohti. Järelikult ei olnud väidetavad rikkumised nõuetekohaselt tuvastatud. Ülaltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur tuvastanud kaebaja tegevuses mitut rikkumist
9.Samuti leiab kaebaja, et põhjendamatu on maksuhalduri väide , et kaebaja ärialane reputatsion ei ole laitmatu. “Laitmatu ärialane reputatsioon” on määratlemata õigusmõiste, mida maksuhalduril tuleb sisustada. Tagatise puhul tuleb käsitletava mõiste all ennekõike silmas pidada maksekuulekust ja maksekäitumist. Kaebaja poolt äriregistrile majandusaasta aruannete mitteesitamine ei riku
eesmärki silmas pidades ärilist reputatsiooni. 3 Maksuhalduri nõude kohaselt on kaebaja esitanud bilansi. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et esitatud andmed on ebaõiged ega kajasta õigesti isiku majanduslikku seisundit. Seega ei anna majandusaasta aruannete esitamata jätmine alust väita
Samuti märgib kaebaja, et esialgse õiguskaitse korras tasutud tagatist 5000 eurot ei ole maksuhaldur kordagi maksusumma laekumise tagamiseks kasutanud, milline asjaolu kinnitab, et summa on olnud maksukohustuse tagaiseks piisav.Eeltooduga ei ole maksuhaldur aga otsuse tegemisel arvestanud. Seega leiab kaebaja, et maksuhaldur ei ole tuvastanud ja tõendanud asjaolusid, mis ei võimaldanud maksuhalduril kaaluda
.2 lg 5 alusel tagatise vähendamist, mistõttu on vaidlustatav otsus tagatise vähendamise taotluse rahuldamata jätmise osas õigusvastane. 10.Samuti leiab kaebaja, et õigusvastane on vaidlustatud otsusega kaebaja kohustamine tagatise maksmiseks summas 100 000 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2012 otsus kohtuasjas nr 3-4-124-11 puudutab ka kaebajat, sest tema suhtes kohaldati tagatise määramisel ja tasumise nõudmisel , samuti majandustegevuse registrisse registreeringu kandmisel
lg 5, mis on käesolevaks ajaks tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega
lg 5 kaebaja suhtes ei kehti ja puudub muu üleminekusäte, mis kohustaks registreeringut omavaid äriühinguid seaduse järgi tagatist esitama ja annaks maksuhaldurile õiguse neilt tagatist nõuda. Tagatise esitamise kohustus ei tulene ka majandustegevuse registri seaduse § 26, mis näeb ette ettevõtja kohustuse kinnitada iga aasta 15.aprilliks registreeringu õigsust. Kinnituse esitamisel ei pea kütuse käitleja esitama
ja § 42 lg 1 märgitud tagatist.
-st ei tulene maksuhaldurile kohustust nõuda tagatise esitamist registreeringu kinnitamise taotluse esitamisel. Seega maksuhalduril puudub õiguslik alus määrata kaebajale tagatis summas 100 000 eurot. Kaebaja leiab, et tagatise regulatsioon, milles puudub KMS § 44.2 lg 1 tulenev kaalutlusõigus, on vastuolus direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 238, sest kaalutlusõiguseta tagatise määramise puhul on tegemist ebaproportsionaalse meetmega. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub. Kaebaja ei vasta
.2 lg 5 nimetatud tingimustele, kuid nende tingimuste täitmine on eelduseks tagatise vähendamiseks. 12. “Laitmatu ärialase reputatsiooni” mõistet ei saa sisustada kitsalt läbi isiku maksekuulekuse ja maksekäitumise. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda ennekõike isiku varasema käitumise pinnalt majandustegevuses, mis loobki isikule ärilise reputatsiooni. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta mh õigusnormide korrektset täitmist. Maksuhaldur on toonud esile erinevaid rikkumisi ( sh raamatupidamise seadus), vaidlustatud otsus on piisava põhjalikkusega motiveeritud. Kaebaja käitumist ei saa tuvastatud faktide pinnalt lugeda laitmatuks. 13.Seoses
.2 lg 5 p 2 sätestatud tingimusele vastavusega märgib vastustaja esmalt, et asjaolu, et kaebajale etteheidetavad rikkumised on toimunud rohkem kui kaks aastat tagasi, ei tähenda, et vastustaja oleks otsust tehes rikkunud seadust.
määratleb konkreetsete seaduste rikkumistele kolmeaastase arvestamise tähtaja ning tagatise määramise aluseks on ennekõike
ja selles sisalduv regulatsioon. 4 14.Kaebuse väide
Vaidlustatud otsuses on välja toodud käibedeklaratsioonis kajastatud käibed ja kaebaja prognoositavad käibed.
lg 5 kohustab teavitama MTA-d prognoositava käibe ületamisest ennetavalt , mitte tagantjärgi. 15.Vastustaja ei nõustu kaebajaga , et vaidlustatud otsuses vaatlusele tuginemine on asjakohatu. Vastustaja märgib, et
lg 4 kohaselt kohaldatatakse
-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid.HMS § 38 kohaselt on tõendiks paikvaatlus. HMS § 6 uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan menetletavas asjas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kohustatud vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. 16.Kaebaja viide kohtuasjale 3-11-1646 on asjakohatu.Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid asjaolusid ta soovib selle kohtuasjaga tõendada. Viidatud kohtuasjas tunnistas MTA ise otsuse kehtetuks tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-24-11, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks kolmeaastase kogemuse nõue. Mis puudutab kohtuasja 3-11-1646 kajastatud etteheidet laitmatule ärialasele reputatsioonile, siis on käesolevas asjas vaidlustatud otsuses faktilised alused erinevad. 17.Kaebaja väide tagatise määramise regulatsiooni vastuolust käibemaksu direktiiviga on paljasõnaline. Euroopa Kohtu lahendite loetlemine ei tõenda tagatise regulatsiooni vastuolu Euroopa kohtu praktikaga. 18.Otsene volitus kaebajale käibemaksu tagatise määramiseks summas 100 000 eurot tuleneb
Vastustajal on kaalutlusõigus tagatise vähendamise taotluse üle otsustamisel, kuid selleks peavad olema täidetud
Käesoleval juhul kaebajal need eeldused täidetud ei olnud, mistõttu tagatise vähendamise kaalumiseks vastustajal õiguslikku alust ei ole. IV KOHTU PÕHJENDUSED 19.Kohus, kuulanud ära poolte väited ja hinnanud nende väidete kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebuses esitatud vaidlustatud otsuse tühistamisnõue ning majandustegevuse registris registreeringu peatamise õigusvastasuse tuvastamise nõue rahuldamisele ei kuulu. 20.Kohus nõustub MTA 17.01.2013 vaideotsuses 6-1/1181-4 toodud põhjendustega ja ei pea Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid korrata. HkMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Oil PLuss Grupp OÜ ei vasta kõigile
.2 lg 5 sätestatud tingimustele, mistõttu on põhjendatult jäetud vaidlustatud otsusega rahuldamata Oil PLuss Grupp OÜ taotlus tagatise suuruses 100 000 eurot vähendamiseks ning on määratud äriühingule tagatis summas 100 000 eurot. 21.
.2 lg 5 sätestab: Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja alates
.2 lg 5 p 2 sätestatud õiguserikkumise toimepanemisena ei ole käsitletavad maksuhalduri otsuses kirjeldatud asjaolud – 28.03.2013 ettekirjutus
lg 1 rikkumise osas,
lg 5 rikkumine, mis seisneb maksuhalduri teavitamises müügiandmete muutumisest ja vaatlusprotokollis tuvastatu, et tankla ei vasta
lg-te 1 a 5 tingimustele.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur vaidlustatud otsuse p.3.4 ebaõigesti leidnud, et Oil PLuss Grupp OÜ on viimase kolme aasta jooksul pannud toime mitu
rikkumist
Kohtu nõustumine vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega, sh ülalmärgitud osas, ei tingi aga käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 tulenevalt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada , et maksuhaldur rahuldaks tagatise vähendamise taotluse ja määraks kaebuse esitajale käibemaksu tagatise väiksemas summas kui 100 000 eurot, mis on sätestatud
Kuivõrd
.2 lg 5 kohaselt võib MTA vähendada isiku taotluse alusel tagatist, kui on täidetud kõik selles sättes nimetatud tingimused, siis
.2 lg 5 p 2 tingimustele vastavuse osas maksuhalduri poolt tehtud viga faktiliste asjaolude hindamisel ei saanud mõjutada asja otsustamist (vaidlustatud otsuse resolutiivosa), sest kaebuse esitaja ei vasta ka
22.
.2 lg 2 on sätestatud tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise fikseeritud suurus, milleks on ette nähtud 100 000 eurot. Kuigi seadus kehtestab tagatise kindla suuruse, nähtub käsitletava paragrahvi järgnevatest sätetest, et Maksu- ja Tolliametile on samas antud lg-s 4 õigus kaaluda müüjalt seaduses sätestatust suurema tagatise nõudmist ning teisalt on lg 5 kohaselt maksuhalduril ka võimalik kaaluda seaduses sätestatud 100 000 euro suuruse fikseeritud tagatise vähendamist kõigi lg 5 sätestatud tingimuste täitmisel.
.4 lg 2 tulenevalt on kütuse müüjal õigus taotleda Maksu- ja Tolliametilt tagatise vähendamist, kui esitatud tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur. Eeltoodust järelduvalt on
-s sätestatud maksuhaldurile kaalutlusõigus tagatise vähendamiseks, mistõttu on ka põhjendamatu kaebuse väide meetme ebaproportsionaalsusest maksuhalduril kaalutlusõiguse puudumise tõttu ning vastuolust käibemaksudirektiiviga. Seadusandja on pidanud
alates 01.04.2011 jõustunud muudatuste eesmärgiks korrastada kütuseturul valitsevat olukorda - tagada käibemaksu riigile laekumine ja vältida käibemaksupettuste toimepanekut (vt.vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE III seletuskiri). Riigikohus on eespoolviidatud lahendis 3-4-1-24-11 leidnud, et fikseeritud tagatise regulatsioon on vajalik, kuna soovitud eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on sama efektiivne kui esimene ( p.86). 6 23.Riigikohus tunnistas lahendiga 3-4-1-24-11 vedelkütuse seaduse § 36 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas,milles see kohaldus tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1.aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat, samuti tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks vedelkütuse seaduse § 4.2 lõike 5 punkti 1 tekstiosa “ ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas”. Eeltoodust on kaebaja teinud eksliku järelduse, nagu puuduks maksuhalduril õigus temalt tagatist nõuda.
.1 sätestab, et kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lõikes 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud.
lg 2 tulenevalt võib bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli importida, eksportida, müüa või selle hoiuteenust osutada ainult majandustegevuse registris (edaspidi register) vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Eeltoodust tulenevalt võib kütust müüa üksnes majandustegevuse registris registreeritud äriühing.Registreeringu eelduseks on aga tagatise esitamine. Nagu kohus on juba varasemalt märkinud, sätestab tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise fikseeritud suuruse
.2 lg 2 .
lg 5 tulenevalt lisaks majandustegevuse registris sätestatule teeb Maksu- ja Tolliametregistreeringu peatamise otsuse, kui registrisse kantud kütuse müüjal puudub käesoleva seaduse §-s 4.1 nimetatud tagatis. Seega, kuna vaidlustatud otsusega kohustas maksuhaldur kaebajat esitama tagatise 100 000 eurot hiljemalt 30.11.2011, siis selle esitamata jätmisel äriühingu registreeringu peatamine kütuse müügiks MTR-is on õiguspärane . V MENETLUSKULUD 25.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.