Ühtlasi ei ole korraldusest võimalik üheselt aru saada, kuidas ja millal seda tuleb täita. 4.1. Vaidlusalune korraldus on antud
Maksuhalduri haldusaktile esitatud üldnõuded on sätestatud
. Vastavalt
lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama paragrahvi lõike 3 p 5 järgi haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on sisuliselt motiveerimata ja ei vasta
Korralduses puudub põhjendus, miks on vaja teavet saada kolmandalt isikult ning kuidas see teave seondub kontrollitava ja täpsemalt tema maksukohustusega. Kaebaja leiab, et korralduse andmise põhjusena märgitu, et teavet on vaja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, on kontrollimatu ja umbmäärane. Ühtlasi on see vastavalt
lg-le 1 kolmanda isiku poole pöördumise eesmärk, mitte põhjus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-10 p 13 ja nr 3-3-1-24-11 p 12). Vaidlustatud korralduses puuduvad mistahes arusaadavad põhjendused, mis tingib vajaduse koormata teise isiku kontrollis kolmandat isikut teabe andmisega. Korraldusest ei ilmne, et maksukohustuslane ei oleks koostööaldis, oleks jätnud teabe või dokumendid esitamata või maksuhaldurile esitatud teave oleks olnud ebapiisav. Antud asjaoludel on maksuhalduri tegevus arusaamatu ja vastuolus
Kaebaja ei ole esitatud kaebuses vaidlustanud revidendi ehk menetleja otsustuspädevust menetlustoimingute liigi ja menetlusväliste isikute valikul. Kaebaja leiab, et nii maksumaksja kui menetlusvälise isiku jaoks omavad tähendust maksuhalduri kaalutlusõiguse teostamise motiivid ja põhjendused, mis peavad olema ratsionaalsed ja arusaadavad. Seda nõuet on silmas peetud ka
§-s 61 lg 3 viitega §-le 46, millest tuleneb, et korraldus peab olema põhjendatud. Põhjenduste all ei ole ilmselt silmas peetud üldsõnalisi või formaalseid põhjendusi, vaid põhjendusi selle kohta, milliseid maksustamisel tähendust omavaid küsimusi maksuhaldur soovib kolmanda isiku kaudu välja selgitada. Sel viisil on ka menetlusvälise isiku jaoks kontrollitav ja arusaadav, millist teavet ja milleks on maksuhalduril vaja ja kas teabe nõudmine on üldse õiguspärane. Vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik aru saada, milline loetletud asjaolu - maksukohustuslaselt ei olnud teavet või dokumente võimalik saada, kas saadud teave oli ebausaldusväärne või vajab kahtluse kõrvaldamiseks ülekontrollimist - teabe küsimiseks esineb. Ühtegi viimatinimetatud asjaolu ei ole korralduses mainitud. Vastusele on lisatud O. T. seletus, mille pinnalt on vastustaja alles kohtumenetluses esitanud väite, et Polar Tekstiil OÜ-l puudub teave kauba edasise liikumise asjaolude kohta. Samas tuleb tähele panna, et nimetatud põhjendusi ei ole võimalik leida vaidlustatud korraldusest. Kohtupraktikas on leitud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust tuleb kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-02). Korralduse motivatsioon ei saa piirduda üldise põhjendusega, et maksuhalduril on teavet vaja, vaid välja tuleb tuua asjakohased põhjendused, et haldusakti adressaat saaks aru, miks selline korraldus on antud ning kas selline korraldus vastab seadusele. 4.
lg-s 2 sätestatud eeltingimus, et enne kolmanda isiku poole pöördumist peab maksuhaldur olema teavet küsinud maksukohustuslaselt endalt. Kaebaja viitab siinkohal ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-98-10 p-le
lg 3 ja
lg 1 ja 3 nõuetega ei ole kooskõlas maksuhalduri tegevus, kus kolmas isik kohustatakse ilma igasuguse põhjenduseta ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma. Käesolevas asjas tuleb arvestada, et sündmused, mida maksuhaldur kontrollib on toimunud ca 8 kuud tagasi. Sellises ebamäärases olukorras, kus uuritavad asjaolud ja nende tähtsus pole piisavalt konkreetselt ja selgelt välja toodud, ei saa ka menetlustoimingut läbi viia efektiivselt ja eesmärgipäraselt. Jääb ebaselgeks, mida maksuhaldur soovib konkretiseerimata ja motiveerimata korralduse ning isiku ettevalmistamatult välja kutsumisega saavutada. Teiseks,
lg-s 1 3 sätestatud võimaluse, kutsuda kolmas isik maksuhalduri juurde, kasutamine eeldab, et korralduses oleks ära näidatud asjakohased põhjendused
Kolmandal isikul on õigus teada, miks kulutatakse teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks tema aega ja vahendeid. Kolmandaks,
lg 1 tõlgendades saab järeldada, et kolmandalt isikult teabe küsimine peaks olema üldjuhul kirjalik, mis on kooskõlas ja arvestab ka
Kui isik kutsutakse suuliste seletuste andmisele peab tal olema piisav eelinformatsioon, et ennast küsitluseks ette valmistada, et tagada menetlustoimingu efektiivne läbiviimine. Nimetatud nõudeid ei ole vaidlustatud korralduse puhul täidetud. Kui on olemas vähemkoormavam meede, s.o. kirjalikult teabe esitamine, tuleb eelistada vähemkoormavamat viisi teabe hankimiseks. Olukorras, kus maksuhaldurile pole veel vastuseid antud, ei saa maksuhaldur ette ära otsustada, et kirjalikult või elektronposti teel küsimustele vastamisel võidakse piirduda üldsõnaliste vastustega. Seetõttu ei pea kaebaja vastustaja vastavaid väiteid asjakohaseks. 4.6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas ja millal seda tuleb täita. Tähelepanuta ei saa jätta ka
lg-3, mis sätestab, et kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Seega peab juba korralduses endas olema konkreetselt märgitud korralduse täitmise aeg ja koht. Kaebaja leiab, et kuna korralduse resolutiivosa on otseselt vastuolus
lg 3 ning resolutiivosa on sõnastatud selliselt, et ei ole võimalik mõista, kuidas seda tuleb täita, on vaidlusalune haldusakt selles osas tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõistes. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 4 alusel võib kohus tühistamiskaebuse alusel teha kindlaks haldusakti tühisuse. Kaebaja leiab ka, et korralduse täitmiseks määratud tähtaega on ebamõistlikult lühike ja selline halduspraktika on taunitav. Korralduse täitmiseks on määratud 3 tööpäeva arvates korralduse kättesaamisest. Niivõrd lühikese tähtaja jooksul ei ole adressaadil mõistlikult võimalik kujundada oma seisukohta haldusakti suhtes, sh kas korraldus rikub tema õigusi või mitte ning sellest tulenevalt otsustada edasine tegevus korralduse täitmise osas, samuti meenutada sündmusi, et ette valmistada küsitlemiseks. Kolmandale isikule tehtavas korralduses määratud äärmiselt lühike korralduse täitmise tähtaeg ei ole kooskõlas maksumenetluse üldpõhimõtetega. 4.
lg 5 p 6 näeb maksuhaldurile ette vaatluse läbiviimisel õiguse nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses. Seega on töötajate küsitlemine võimalik vaid tööandja suhtes käivas maksumenetluses ja sedagi vaid vaatluse läbiviimisel. Kaebaja leiab, et maksukorralduse seaduse sätted ei anna maksuhaldurile õigust pöörduda tööandja tehingute asjaolude selgitamiseks või täpsustamiseks töötaja poole. Maksuhaldur ei ole järginud
Maksuhaldur jätab arvestamata, et kaebaja ei saa ilma volituseta anda OÜ PVMP-Ex tehingute kohta mingeid 4 seletusi, sh ei saa ilma volituseta antud seletusi lugeda OÜ PVMP-Ex seletusteks. Kaebaja leiab, et eeltoodu tingib vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse ja aluse korralduse kehtetuks tunnistamiseks. 4.
Korraldus on õiguspärane ja kehtiv haldusakt ning kaebuse väited ja seisukohad ei anna alust korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus vastab HMS § 54-56 sätestatud haldusakti õiguspärasuse tingimustele. 5.1. Vastustaja selgitab, et 10.07.2012 alustas Lääne maksu- ja tollikeskus Polar Tekstiil OÜ 2012 maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õiguse kontrollimiseks üksikjuhtumi kontrolli. 06.08.2012 andis Polar Tekstiil OÜ nimel seletuse M. H. ja 11.09.2012 juhatuse liige O. T. Samuti on kontrollitav isik esitanud maksuhaldurile raamatupidamis- ja maksuarvestusdokumendid. Üksikjuhtumi kontrollis kogutud tõendite pinnalt tekkis maksuhalduril vajadus kontrollida kauba olemasolu Polar Tekstiil OÜ ja tema tehingupartnerite vahelistes tehingutes. Seetõttu pöördus maksuhaldur Polar Tekstiil OÜ tehingupartneri PVMP-Ex OÜ poole. 22.11.2012 andis seletuse PVMP-Ex OÜ juhatuse liige A. E. A. E. seletusest ilmnes, et Polar Tekstiil OÜ käest soetatud kauba edasimüügi arve-saatelehed koostab PVMP-Ex OÜ raamatupidaja E.J., kes saab andmed Tallinnas asuva lao laohoidjalt Irinalt. A. E. saadud teabe täiendamiseks Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kauba kohta vajas maksuhaldur teavet PVMP-Ex OÜ raamatupidajalt E.J.lt. Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetluses on selgunud, et Polar Tekstiil OÜ on soetanud 2012.a maikuus Spordi ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60 arve alusel 1 095 588,59 euro eest kaupa. Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme O. T. seletuse kohaselt on kaup vahetult pärast kätte saamist müüdud edasi PVMPEx OÜ-le. Kokku on Polar Tekstiil koostanud PVMP-Ex OÜ-le 2012.a maikuus 61 arvet summas 1 160 284,51 eurot. Seega on tegemist suuremahuliste tehingutega, milles kauba tegeliku liikumise asjaolude väljaselgitamine on oluline. Maksuhalduril olid vaidlustatud korralduse tegemise ajal nimetatud suuremahuliste tehingute kohta (peale arvete) üksnes üldsõnalised andmed. Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikmelt saadud informatsioon ei olnud kaupade liikumisega seotud asjaolude seisukohalt piisav, usaldusväärne ega andnud kogu vajalikku teavet. Kontrollitavale isikule kaubad müünud Spordi ja Töörõivad OÜ ei ole maksuhaldurile teavet andnud (haldusasi nr 3-12-2170). Arvestades kontrollitavate tehingute mahtu ja sagedust, peab maksuhaldur oluliseks välja selgitada kauba soetamisega seotud asjaolud, küsides teavet neilt kolmandatelt isikutelt, kellel võib olla teavet kontrollitavates tehingutes liikunud kauba kohta. PVMP-Ex OÜ juhatuse liikme A. E. seletusest tulenevalt omab kaebaja teavet kauba liikumise asjaolude kohta. Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja kohaseks kaebuse väidet, et kaebajalt nõutav teave ei ole seotud Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrollimisega ega ka seda, et kontrollitavate tehingute kohta ei ole eelnevalt kontrollitavalt isikult teavet küsitud. 5 5.2.
§-des 59 - 72 on loetletud maksuhalduri õigused ja kohustused üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel. Nimetatud sätetest ja
§-st 11 tuleneb, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet. Seega hindab maksumenetlust läbiviiv revident kogutud tõendeid iseseisvalt ja otsustab, millises järjekorras ta toiminguid läbi viib ja milliseid kontrollimise käigus selgunud asjaolusid on vaja täpsustada või üle kontrollida selleks, et oleks arvestatud kõik asjas tähendust omavad asjaolud.
§-s 12 fikseeritud kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident, kuidas on antud maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi viia, et lõplikult tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus. 5.3. Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, kuid ka uurimispõhimõttest (
Ühe võimalusena täiendavate tõendite kogumise tarbeks on
5.4. Vastustaja on seisukohal, et kolmandalt isikult ei ole tõendite nõudmine põhjendatud juhul, kui kontrollimenetluses üldse maksukohustuslase poole esmalt ei pöördutagi või juhul, kui kontrollitav isik valdab küsitavaid tõendeid ja puudub vajadus (maksuhalduri põhjendatud kahtlus) nende ülekontrollimiseks. Kui revidendil on tekkinud põhjendatud kahtlus maksukohustuslase poolt esitatud dokumendi, antud ütluse või muu tõendi suhtes, kogub revident piisavaid tõendusmaterjale, et mainitud kahtlust kõrvaldada.
Juhul, kui maksuhalduril on võimalus saada teavet maksukohustuslaselt endalt, ei ole kolmanda isiku koormamine põhjendatud. Kui aga maksukohustuslaselt ei ole informatsiooni või dokumente võimalik saada või on saadud teave ebausaldusväärne või vajab kahtluste kõrvaldamiseks ülekontrollimist, tuleb maksuhalduril teha
lg 3 kehtestatud tingimustele vastav korraldus, kus on põhjendatud asjaolud, miks koormab maksuhaldur teabe või dokumentide saamiseks just adressaadiks olevat kolmandat isikut. Vaidlustatud korralduses on vastustaja kõik vajalikud motiveeringud esitanud. Samas peab maksuhaldur kolmandale isikule korraldust tehes otsustama ja kaaluma, kuidas teha kolmandale isikule korraldust nii, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjus oleks selgitatud üksnes sedavõrd, et poleks rikutud kontrollitava isiku maksusaladust. 5.
lg 1 sõnastust ja soovitakse teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Korralduse põhjendavas osas selgitatakse, millist teavet maksuhaldur kaebajalt täpsemalt soovib ja kust pärineb informatsioon, et kaebaja omab vastavat teavet. 5.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning
lg 5 p-s 6 sätestatud juhul.
lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus oma lahendis 3-3-1-98-10: „Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. /…/ Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.” Lahendis nr 3-3-1-24-11 täpsustas Riigikohus oma seisukohti veelgi: „Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab
lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda.
Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Kolleegiumi arvates ei ole õige
lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu.
lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.” Eelnevast tulenevalt saab kohus järeldada, et
lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on pöördunud teabe saamiseks Polar Tekstiil OÜ poole ning Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige on tehingute kohta andnud 11.09.2012 suulisi seletusi. Maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigust soovib maksuhaldur aga kontrollida ja täpsustada. Samuti on andnud suulisi selgitusi OÜ PVMP-Ex juhatuse liige A. E., kelle sõnade kohaselt koostab OÜ PVMP-Ex arve-saatelehed Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kauba edasimüügi kohta raamatupidaja E.J. Kuna OÜ PVMP-Ex juhatuse liige on avaldanud, et täpsemat infot arvete-saatelehtede kohta omab kaebaja, siis see on tinginud maksuhalduri pöördumise kolmanda isiku poole teabe saamiseks. Järelikult oli MTA 13.12.2012 korralduse puhul nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole, täidetud. Nagu Riigikohus ülal rõhutas, ei tule piirangu sisuks olevat nõuet mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. 8 6.3. Kaebaja leidis, et esiteks tuleb anda maksukohuslasele endale võimalus vastavaid asjaolusid selgitada ning, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks on vaja antud juhul koormata kolmandaid isikuid. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on ära näidatud, miks on vaja täiendavalt küsida informatsiooni ka kaebajalt – selleks on Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme väidete kontrollimine. Kaebaja kui füüsilise isiku poole pöördumise vajaduse tingis seejuures asjaolu, et OÜ PVMP-Ex juhatuse liige avaldas, et tema detailset infot ei valda ning seda valdab kaebaja. Riigikohus on tõlgendanud
lõikeid 1 ja 2 nende vastastikuses seoses ja koosmõjus nii, et maksuhaldur võib kolmandalt isikult küsida igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning küsitav teave peab olema seoses läbiviidava maksumenetlusega. Vaidlustatavas korralduses on nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos selgelt ära toodud ning kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Kaebaja ei ole suutnud kohtule arusaadavalt selgitada, miks on korralduse täitmine tema jaoks ebamõistlikult koormav. Ka väide, et vastustaja on väljunud Polar Tekstiil OÜ suhtes algatatud menetluse raamidest ja on sisuliselt asunud kontrollima OÜ-d PVMP-Ex, on tõendamata ning paljasõnaline. Lisaks sellele ei saa kaebaja esitada kohtule kaebust OÜ PVMP-Ex õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), vaid üksnes oma õiguste kaitseks. Kohus ei saa spekuleerida selle üle, mis kaebaja poolt maksuhaldurile esitatavast teabest nähtuks ja mida see teave koos teiste tõenditega näitab, kuid pole ilmselgelt võimatu, et kaebaja poolt esitatud andmed võivad aidata maksuhalduril kontrollida Polar Tekstiil OÜ esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust. Kohus leiab, arvestades seejuures Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-24-11 avaldatut, et asja lahendamisel ei ole määrav see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka teise isiku (ehk käesoleval juhul OÜ PVMP-Ex) maksustamise seisukohast, kelle õiguste kaitseks kaebajal üldsegi kaebeõigus puudub. Määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada Polar Tekstiil OÜ maksukohustust. 6.
kohaselt maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab iseseisvalt ja kontrollitavatelt või kolmandatelt isikutelt selleks nõusolekut või arvamust küsimata maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute 9 sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Samuti ei ole maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
§st 11 tuleneb maksuhaldurile laialdane uurimisautonoomia, mis tähendab, et selle, kuidas maksuhaldur talle seadusega pandud kohustusi täidab, otsustab maksuhaldur ise talle antud pädevuse piires. Konkreetsel juhul on maksuhaldur vaieldavas korralduses kohtu arvates seaduse nõudeid täites piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kolmas isik ei ole kohtule näidanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks. Küll aga tuleb nõustada kaebajaga selles, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti ei saa hakata täiendavalt põhjendama kohtumenetluses ning kohus jätab vastavad vastustaja väited tähelepanuta. 6.6. Kohus leiab, et korralduse resolutiivosa ja põhjendused ei ole omavahel vastuolus. Kaebaja järeldab korralduse resolutiivosast ekslikult, et teavet nõutakse laiemas ulatuses ja abstraktsemalt kui on märgitud korralduse faktilises põhjenduses. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et asjaolu, et resolutiivosas on kasutatud
lg 1 sõnastust, ei muuda korralduses nõutava teabe hulka laiemaks ega abstraktseks, sest põhjendavast osast nähtub, millist teavet soovitakse ja kust pärineb info, et kaebaja vastavat teavet valdab. 6.7. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht nagu tuleks eraldi põhjendada, miks nõutakse teavet suuliselt, näidates ära eeltingimused, mis selle vajaduse tekitavad, ei ole põhjendatud. Samuti ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et
lg 1 kolmandast lausest tuleb järeldada, et üldjuhul peab maksuhaldur talle vajalikku teavet küsima kirjalikult.
lg 1 kolmandas lauses on märgitud, et vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kohus leiab, et viidatud sättega on maksuhaldurile antud pädevus otsustada lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ja vajadusest, millisel viisil maksuhaldur teavet kolmandalt isikult küsib. Maksuhaldur on antud juhul seda seaduses sätestatud võimalust ka kasutanud ja palunud kaebajal ilmuda suuliste ütluste andmiseks maksuhalduri juurde. Kohus ei leia, et selle seaduses sätestatud võimalusel kasutamiseks peaks maksuhaldur hakkama põhjendama, miks ta just suulise küsitlemise kasuks otsustas. Samuti ei saa sellest sättest järeldada, et eelistada tuleks kirjalikku teabe küsimise viisi, mis on kaebaja arvates vähemkoormav. Pigem võiks asuda vastupidisele seisukohale. Kirjaliku teabe andmise kohustuse korral peab isik hakkama kirjalikult koostatud küsimustele kirjalikult vastama, mis kulutab samuti isiku aega. Seejuures võivad vajada nii küsimused kui ka vastused ületäpsustamist, mis võtab omakorda lisaaja. Suulisel küsitlemisel on võimalik seda aga vältida säästes niimoodi mõlema poole aega ning viia läbi kiirelt ja efektiivselt maksumenetlust. Kohus mainib ära ka asjaolu, et uurimistegevuses on uuritavalt isikult tõese info saamiseks sageli vältimatult vajalik, et uuritaval ei oleks võimalik küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastusi. Teatud uurimissituatsioonides on ainult nii võimalik välja tuua vastuolud asjast huvitatud isikute ütlustes ja välja selgitada objektiivne tõde. Kaebaja heitis maksuhaldurile veel ette, et kuna uuritavad asjaolud ei ole piisavalt konkreetselt ja selgelt välja toodud, siis jääb ebaselgeks, mida maksuhaldur isiku ettevalmistamata väljakutsumisega saavutada soovib. Kohus leiab, nagu ka eelpool märgitud, et korraldusest 10 nähtub piisavalt selgelt, miks kaebaja on välja kutsutud – seda selleks, et kontrollida Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil mai 2012 ning kaupade liikumist OÜ-le PVMP-Ex ning sealt edasi. Kaebaja on OÜ-le PVMP-Ex raamatupidaja, kes koostas maksuhaldurile esitatud andmete põhjal vastava kauba arve-saatelehed sel perioodil. Sellest on üheselt aru saadav, millega seoses kaebajalt soovitakse infot saada. 6.8. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud korraldus ei vasta täies ulatuses
lg 3 sätestatud nõuetele.
lg 3 teine lause sätestab, et kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Korralduse resolutiivosast nähtub, et korraldus tuleb täita kolme tööpäeva jooksul arvates korralduse saamisest. Korralduse täitmise lihtsustamiseks on kaebajale antud võimalus kaasa rääkida, millal ja kus ta soovib korralduse täita (anda suulisi selgitusi), millest tulenevalt tuleb täpne aeg ja koht maksuhalduriga e-posti teel või telefoni teel kokku leppida. Nimetatud korralduse sõnastusest tulenevalt ei ole selles üheselt ära määratud korralduse täitmise koht ja konkreetne aeg. Korralduse täimise ajana on määratletud ajavahemik, mille lõpptähtaeg on kolmas päev arvates korralduse kätte saamisest. Kohus leiab, et vaatamata sellisele ebaselgusele ei ole korraldus tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 mõistes nagu märgib kaebaja, kuna see eeldaks, et korraldust ei oleks muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Käesoleval juhul on heauskselt haldusmenetluses osaleval isikul võimalik korraldus täita, kui kolmas isik selleks vastava aja ise kokku lepib. Kohtu hinnangul on korralduse täitmisega seonduv esitatud piisava selgusega, mis võimaldab adressaadil aru saada, et esmalt tuleb tal võtta maksuhalduriga ühendust ja seejärel korraldus täita. Kuigi maksukorralduse seadus ei näe ette võimalust, et kolmandale isikule pannakse kohustus hakata korralduse täitmise aega ja kohta ise endale määrama (see on maksuhalduri ülesanne), leiab kohus, et tegemist ei ole niivõrd olulise seaduse rikkumisega, mis tingiks vaidlustatud korralduse tühistamise või tühisuse. Lisaks sellele nõustub kohus vastustajaga, et väljapakutud lahendus on tegelikkuses kolmandale isikule soodsam, kui konkreetse tähtaja ja koha määramine, sest tal on suurem võimalus maksuhalduriga kohtumise aega ja kohta sobitada oma vajadustega. Vaatamata eeltoodule on kohus, seisukohal, et vaidluste vältimiseks tuleks maksuhalduril tulevikus selliselt korralduste täitmise aja ja koha määramist siiski vältida. Juhul kui maksuhalduri sooviks on anda isikule kaasa rääkimise võimalus seletuse andmise aja ja koha suhtes, siis tuleks määrata kindlaks kõigepealt ise korralduse täitmise aeg ja koht ning märkida täiendavalt juurde, et isikul on võimalik paluda aja ja koha muutmist näidates selleks ära kohased viisid ning millised valikuvõimalused selleks korralduse adressaadil on. 6.9. Kohus leiab, et alusetud on kaebaja väited, et korralduse täitmise tähtaeg (3 tööpäeva) on ebamõistlikult lühike. Kohus leiab, et korralduse täitmise tähtaeg on arvestades korralduse sisu piisav. Isikut ei ole kohustatud esitama mingeid kirjalikke dokumente, mille kogumiseks ta võiks aega vajada, vaid isikult soovitakse selgitusi seoses konkreetsete tehingutega ühe kalendrikuu osas ja selle suhtes arve-saatelehtede koostamise kohta isiku enda poolt. Viidatud aja jooksul on kohtu arvates võimalik jõuda selgusele, kas korraldus rikub isiku õigusi või mitte. Lisaks on korralduses selgitatud, et vajadusel saab korralduse adressaat taotleda korralduses antud tähtaja pikendamist. 6.10. Kaebaja märkis veel, et talle jäävad selgusetuks vastustaja viited sellele, et kolmanda isiku poole pöördumist on võimalik põhjendada üksnes selliselt, et ei rikutaks kellegi maksusaladust. 11 Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et maksuhalduril on maksusaladuse hoidmise kohustus (
), millest tulenevalt on kolmandale isikule korralduse tegemisel teabe andmine piiratud. Käesoleval juhul on kohus juba eelpool leidnud, et kaebajale on antud teavet seaduses sätestatud ulatuses. 6.11. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et juriidilise isiku töötaja küsitlemine on võimalik vaid tööandja suhtes käivas maksumenetluses vaatluse läbiviimisel.
Ka ei ole asjakohane kaebaja viide
rikkumisele.
Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Viidatud sättest on üheselt aru saadav, et siinkohal peetakse silmas menetlusosalise esindamist, mitte seda, kes tohib anda seletusi menetlusvälise (PVMP-Ex OÜ) isiku eest. Ka antud juhul võiks kaebaja kasutada
lg 1 alusel volitatud esindajat välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt (
Järelikult puudub alus sel kaebaja poolt nimetatud põhjusel vaidlustatud korralduse tühistamiseks. 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.