2-11-44135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-44135 Tsiviil

) § 32 lg 1-4 kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse või muu organi liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

§ 32

alates 01.07.2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt ( lg 1) juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Lg 2 tulenevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

§ 27

lg 1 kohaselt mittetulundusühingu juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel (kuni 30.06.2009 õigustoimingutes),, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-33-10 jt) märkinud, et juhatuse liikme õigussuhe juriidilise isikuga on tehinguline suhe (sarnane käsunduslepingule), mistõttu juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, millest tulenevalt peab juriidiline isik kahju hüvitamiseks tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et juriidiline isik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4 ).
2. Hageja nõude osas seoses kostja poolt hageja raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega, mille taastamiseks kulus uuel juhatusel 3300 eurot, kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetud tegevusetuse ja kahju vahel.

§ 35

kohaselt juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Seadus ei nõua, et korteriühistu juhatuse liikmed peaksid ise olema võimelised raamatupidamist nõuetekohaselt tundma ja pidama, mistõttu on lubatud kasutada lepingulisel alusel ka teiste isikute, selleks spetsialiseerunud füüsiliste isikute või äriühingute abi. Esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis kostja hageja esindajana 10.06.2009 lepingu OÜ-ga XXX, mille kohustusteks oli muuhulgas hagejale raamatupidamisteenuste osutamine (tl 92-96). Viimane jättis aga oma kohustused täitmata, viidates korteriühistu väidetavale võlgnevusele ning teatas, et kasutab õiguskaitsevahendina KÜ raamatupidamisdokumentide kinnipidamist (tl 97). Kohus leiab, et kui hageja oli seetõttu sunnitud oma raamatupidamisaruandluse taastamiseks kasutama teise raamatupidamis6 2-11-44135 firma abi ja tasuma selleks 3300 eurot, oli kahju tekitamine hagejale selles summas põhjuslikus seoses eelkõige mitte kostja, vaid OÜ XXX poolsete lepinguliste kohustuste rikkumisega, kuna tõenditest nähtuvalt viimasel hageja raamatupidamisdokumentide kinnipidamiseks mingit õigust ei olnud, sest võlgnevus oli hageja poolt kui mitte täielikult, siis vähemalt suuremas osas tasutud. Samuti on õigustatud hageja osundus, et OÜ-ga XXX sõlmitud leping ei andnud viimasele õigust hageja raamatupidamisdokumentide kinnipidamiseks. Seetõttu kohus leiab, et kahjunõue 3300 euro osas tulnuks hageja poolt pöörata OÜ XXX, mitte kostja vastu.

1. Seonduvalt ühistu poolt sunniraha 639,12 eurot (10000 krooni) tasumisega nõudega kohus leiab, et ka selle nõude puhul puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetud süülise tegevuse ja saabunud kahju näol. Esitatud tõenditest nähtuvalt olid kostjale antud korteriühistu 30.01.2009 üldkoosoleku otsusega volitused keldriruumide rendile andmiseks, seega isegi kui vastav otsus võis olla vastuolus seadusega, ei tegutsenud kostja keldriruumide rendileandmisel siiski omavoliliselt. Ka nähtub esitatud tõenditest, et pärast seda, kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi ühistule ettekirjutuse peatada keldriruumide kasutamine äriruumidena ja viia ehitis vastavusse ehitusprojektiga, üritas kostja omapoolselt ette võtta samme, et olukorda seadustada ja sunniraha sissenõudmist ära hoida, kuid see tal ei õnnestunud, kuna kohtu poolt määratud teine juhatuse liige sellega ei nõustunud. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa kostja käitumist hinnata juhatuse liikme tavalise hoolsuskohustuse rikkumisena.
2. Kahjunõude osas Tele2 mobiiliarvete näol summas 1236,21 eurot kohus märgib, et isegi kui kostja sõlmis lepingu mobiilioperaatoriga omamata selleks üldkoosoleku otsuse näol vajaliku volitust, võiks kahjuna nimetatud summat käsitleda vaid sellisel juhul, kui oleks tõendatud, et kostja poolt tehtud kõnesid ei tehtud seoses korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmisega, vaid erakõnedena. Seda aga ei ole hageja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 7