KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 30. mai 2013.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 90 lg 1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

§ 98

lg 3 1 esimese lause järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 92

lg 4 järgi ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Käesolevas asjas on kostja, kui tahteavalduse saaja, avalduse kätte saanud kohtumenetluse käigus. 10.

§ 99

lg 1 p 2 järgi tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud tähtaega järgitud. Hageja väidab, et sai eksimusest teada, kui sai vaidlusaluse tahteavalduse kätte kohtumenetluse käigus. See oli lisatud kostja 25.03.2013 menetlusdokumendile. Kohtu hinnangul on hageja väide ümber lükatud. 16.06.2010 tahteavaldusele on viidatud kostja 13.07.2011 kirjas ning tunnistaja XXX ütluste kohaselt 27.10.2011 kohtumisel tutvustati hageja esindajatele kompromissilepingut ja 16.06.2010 tahteavaldust (tl 169-179, 225). Hinnates asjaolusid kogumis ei pea kohus tunnistaja XXX ütlusi selle kohta, et 27.10.2011 kohtumisel 16.06.2010 tahteavaldusele ei viidatud, usaldusväärseteks (tl 224). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli kohtumise eesmärk see, et pank lõpetaks hageja arvelduskonto debiteerimise. Samas on tunnistaja XXX ütlustega avaldanud, et kohtumine toimus selleks, et läbi rääkida viie laenu refinantseerimine, sh vaidlusalune laen, ning saadi kokkuleppele, et jätkatakse lepingu täitmist samadel tingimustel (tl 225). Refinantseerimise avalduse oli tunnistaja XXX ütluste kohaselt 06.06.2011 saatnud kostjale hageja (tl 225). Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja XXX ütlused detailsemad ning seega ka usaldusväärsemad. Kohtuistungil on hageja esindaja märkinud, et talle pole teada, kas hageja on 13.07.2011 kirja kätte saanud (tl 224). Arvestades asjaolu, et tegemist oli ühe kirjaga poolte kirjavahetusest, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja seda kirja hagejale ei saatnud. Seega, kui hageja väidab, et seoses juhatuse vahetusega ei andnud vana juhatus 16.06.2010 avaldust uuele juhatusele üle, siis eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et hageja pidi tahteavaldusest ja väidetavast eksimusest olema teadlik varem kui kuus kuud tühistamisavalduse tegemisest. Seega ei ole 16.06.2010 avalduse tühistamise formaalne eeldus täidetud. 11. Samuti on kohtu hinnangul täitmata tehingu tühistamise materiaalne eeldus. Poolte vahel puudub vaidlus, mis oli hageja tahe 16.06.2010 tahteavaldust tehes. Hageja on avaldanud tahet võtta laenulepingust tulenevad kohustused üle selles toodud tingimustel.

§ 92lg 1 järgi eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (

§ 92lg 2).

Reeglina kannab tehingu tegemisel eksimuse riisikot iga pool ise. Tehingu saab tühistada, kui tehingu tegemisega seonduvate erandlike asjaolude tõttu peaks eksimuse riisikot lisaks eksinud poolele kandma ka teine pool.

§ 92

lg 3 sisalduvaid asjaolusid peab tõendama hageja (kohtu 06.05.2013 selgitus, tl 193). 12. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud, et kostja oleks hageja väidetavat eksimust tehingu tegemisel pahauskselt ära kasutanud või et eksimus oleks põhjustatud kostja poolt (

§ 92lg 3 p 1-2).

Hageja leiab, et tühistamise aluseks on

§ 92

lg 3 p 3, mille järgi tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine 4 pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Hageja väite kohaselt tulenes eksimus 15.06.2010 sõlmitud kompromissilepingust, mille on sõlminud Korteriühistu XXX ja hageja. Kostja selle kompromissilepingu pooleks ei ole. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt oli hagejal ja XXX korteriühisuse (hiljem juba loodud korteriühistu) vahel vaidlus, mis tulenes hageja esindusõiguse olemasolust laenulepingu sõlmimisel. Selles osas pidasid korteriühistu ja hageja läbirääkimisi, mida tõendab kirjavahetus (tl 143-168). Kostjat teavitati läbirääkimistest (tl 156-157, 168).

1. 15.06.2010 kompromissilepingut tuleb tõlgendada ennekõike eeltoodud kirjavahetusest lähtudes. Kompromissile eelnenud kirjavahetusest tuleneb, et XXX korteriomanike ja hageja vahel oli vaidlus, kas hagejal olid volitused laenulepingu sõlmimiseks ja kas hageja ületas talle antud volitusi sellise tehingu tegemisel (tl 143-151, p 3-4). Samuti oli vaidlus teostatud tööde kvaliteedis. Hageja on kostjat 28.05.2009 kirjaga teavitanud, et korteriühistu seisukohad volituste puudumise osas on ekslikud (tl 52-53). Kompromissilepingu p-s c on kirjas: „ XXX Tallinnas korteriomandite omanikud ei ole heaks kiitnud tehingut laenu võtmiseks summas 1 650 000 krooni, millest tulenevalt on laenuleping nr XXX tühine ja ei too XXX Tallinnas korteriomandite omanikele kaasa mingeid tagajärgi.“. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud kompromissilepingu p-s c toodule omistada laenulepingu tühisust. Nimetatud punkti eesmärk oli kajastada seda, et XXX korteriomandite omanike ja kostja vahel puudub laenulepingust tulenev õigussuhe (tl 02.10.2009 kirja p 12, tl 150). Nagu eelnevalt märgitud, siis ei olnud kostja selle kompromissilepingu pooleks ning sellega lahendasid vaidlusalused suhted hageja ja korteriühistu.
2. Hageja väidab, et hageja juhatuse liige, tehes 16.06.2010 avaldust, sai valesti aru, et 15.06.2010 kompromissilepinguga on hageja üle võtnud kohustuse täitmise kostja ees. Kohtu hinnangul on see asjaolu hageja poolt tõendamata. Kohtu hinnangul on üheselt mõistetav, arvestades poolte kirjavahetust ja edasist käitumist, et kompromissilepinguga võttis hageja üle laenulepingust tuleneva kohustuse kostja ees ning korteriühistu tasus hagejale selle eest kompromissisummana 300 000 krooni (kompromissilepingu p 2.1). Kohus lähtub eeldusest, et kirjalik lepingudokument annab ammendavalt ja ilma lünkadeta edasi pooltevahelise võlasuhte sisu. Kompromissileping on selles osas üheselt mõistetav ega loo ebaõiget ettekujutust faktilistest asjaoludest, mis annaksid õiguse eksimuse tõttu tahteavaldust tühistada. Samuti ei ole hageja ega ka tunnistaja XXX suutnud selgitada, mille eest sai hageja korteriühistult 300 000 krooni. Tunnistaja XXX ütlused tõendavad, et kompromissilepingu pooled ja ka kostja mõistsid kompromissilepingust tulenevaid tagajärgi ühtemoodi. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt esitati kompromissileping korteriühistu poolt kostjale selleks, et näidata, et hageja on laenukohustused üle võtnud ja korteriühistu on tasunud hagejale selle hüvitamiseks 300 000 krooni. Hageja soovis laenulepingu jätkamist samadel tingimustel ning see omakorda kinnitas 16.06.2010 tahteavalduse sisu (tl 225). Samuti kinnitab seda poolte edasine käitumine, sest pärast 27.10.2011 kohtumist enam kostjale arvelduskonto debiteerimise osas pretensioone ei esitatud kuni hagiavalduse esitamiseni. Eeltoodud asjaolu on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega (tl 226). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud pretensioone seoses laenulepingu jätkuva täitmisega enne 27.10.2011 (tl 54-55, 59, 61-62). Seega haakuvad XXX ütlused teiste 5 tõenditega, mis kinnitavad, et 27.10.2011 kohtumisel lepiti kokku, et hageja võtab laenulepingust tulenevad kohustused üle VÕS § 175 tulenevalt.
3. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise (tl 131-133). Hageja poolt 03.04.2013 tasutud tagatis 5826 eurot tagastatakse hagejale, kui kostja ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest, millega jäetakse hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega (TsMS § 391 lg 1 p 1, lg 2).
4. 16.05.2013 on hageja esindaja esitanud 14.05.2013 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse TsMS § 53 alusel. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, vaid kajastab kokkuvõtlikult istungi käiku ning protokolli märgitakse TsMS § 50 lg 1 p 1-13 toodu. Seega ei vaja protokoll täpsustamist menetlusosalise poolt ning kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Menetluskulud
5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 6