← Eesti

2-12-38155/35

Obsah (9)§ 4§ 12§ 37§ 5§ 29§ 1§ 71§ 95§ 79

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2013, kell 16.00, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38155 Tsiviilasi R. Z. hagi OÜ

) § 6 lg 6 nõuetele. Viidatud sätte kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg) peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Töölepingus ei ole tööajakava teatavaks tegemise tingimusi märgitud ja hageja selgituste kohaselt sai ta kostja juures tööd vastavalt kostja vajadustele. Töölepingus on pooled kokku leppinud, et tööandja poolt töötajale makstav palgamäär on miinimumpalk vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatule. Töölepingu kohaselt on ametijuhend ettevõtte sisene dokument, milles sätestatakse töötajalt nõutavad oskused, töötaja pädevus, tööülesanded ja vastutus. Nähtuvalt kokkklienditeenindaja ametijuhendi p. 2.3 tuleb juhinduda oma tööülesannete täitmisel ametijuhendist, samuti juhataja ning haldusdirektori korraldustest, ettevõtja jooksvatest vajadustest toitlustamise ning klientide teenindamise järele (tl 25-26). Eeltoodust järeldab kohus, et poolte vahel oli töösuhe, mis oli reguleeritud poolte vahel kirjalikult sõlmitud lepinguga ja ametijuhendiga. 8. Pooled vaidlevad töötasu suuruse küsimuses, kusjuures hageja leiab, et temale tuleb maksta miinimumpalka, kostja seevastu, et hageja oli tööl osalise tööajaga ja maksta tuleb tegelikult tööl oldud aja eest ning seda kostja ka tegi. 8.1

§ 4

lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult.

§ 12järgi saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 77 lg 3 järgi saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Poolte poolt esiletoodud seisukohtadest nähtub, et hageja töötas alates 2007 aastast kostja juures vastavalt kostja vajadustele, AS-i Tallink Grupp kirjast nähtuvalt töötas R. Z. OÜ-s Hansaliin perioodil 2007 kuni jaanuar 2012 täistööajaga, kus tööaeg oli summeeritud (kaks nädalat tööl ja kaks vaba, tl 27). Hageja on esile toonud asjaolu, et tööandjal ei olnud tööd pakkuda ja ta käis tööl siis, kui teda vajati, nädalalõppudel või siis suurürituste ajal, mingit graafikut ei olnud. Seega juhul, kui kostja leidis, et ka töötasu tuleb hagejale maksta vastavalt tööl oldud ajale, oleks kostja pidanud sellest hagejale kirjalikult teatama. Kui kostja, OÜ Relvo Sport-Motell leidis, et töötasu tuleks vähendada seoses töö mitteandmisega hagejale, oleks töötasu vähendamisel tulnud juhinduda

§ 37ja teatama töötajale sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva.

Nagu märgitud, leppisid pooled töötasu suuruseks kokku Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga. Kuigi töölepingu punktis 4.1 on kokku lepitud, et töötaja 4

(8)asub tööle täieliku tööajaga, on tööaeg ja töötasu erinevad lepingu tingimused, mida tuleb vajaduse korral ka eraldi muuta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et töötasu suurust oleks muudetud. Kohus märgib, et

§ 5

lg 4 sätestab küll võimaluse töölepingut muuta muus vormis, kuid sellest tuleb töötajale kirjalikult teatada ühe kuu jooksul alates muudatuste tegemisest. Kui kostja leidis, et tuleb muuta töötasu suurust, oleks tulnud kostjal esitada need muudatused töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul alates muudatuste tegemisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks töötasu muudatustest hagejale teatanud.

§ 29

lg 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. 8.2 Kostja on kohtule esitanud hageja tööaja ja väljamaksete arvestused ning maksete aruanded (tl-d 29-35; 42-45). Nähtuvalt kohtule esitatust on ajavahemikul 01.01.2009 kuni 31.12.2009 hagejale makstud töötasu kokku 11, 083.00 krooni (tl 45); 01.01.2010 kuni 31.12.2010 makstud kokku 21 853.00 krooni (tl-d 43 pöördel, 44); ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.12.2011 kokku 1,747,55 eurot (tl 43), ajavahemikul 28.08.2010 kuni 28.08.2012 kokku 2 154,99 eurot (tl 42). Kostja esitas kohtule tabeli hagejale makstud töötasu (bruto) kohta. Kostja on esitatu aluseks võtnud hageja poolt töötatud tunnid, samas on hageja väitnud, et tegelikult kostja juures tööaja arvestust ei peetud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale teatavaks teinud tööajakava tingimused. Kostja on esitanud kohtule R. Z. tööaja arvestus ja maksed 2009 kuni 2011 kohta (tl 30-35). Kohus märgib, et kuna töölepingus on pooled palgamääraks kokku leppinud Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga, siis tuleb saamata jäänud töötasu arvestamisel lähtuda kehtinud miinimumpalgast. 8.3 Kohus nõustub hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud saamata jäänud töötasu arvestusega. Kostja ei ole esitatud arvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja on esitanud nõude ka viiviste osas. Kohus tuvastas, et poolte vahel on töösuhe ja

§ 1lg 3 järgi kohaldatakse töösuhtele ka võlaõigusseadust.

Viiviste väljamõistmist töölepingu seadus eraldi ei sätesta ning seetõttu lähtub kohus viivise nõude lahendamisel Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvutustes näidatud viivise suurusele. 8.4 Kohus võtab töötasu ja viiviste arvestuse aluseks hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud arvestuse (töövaidluskomisjoni toimik lk 3-5). Kohus mõistab kostjalt välja töötasu ja viivised alljärgnevalt, märkides, et võtab arvestuse aluseks ajavahemikus 2009 kuni 2011 tasu netos 239,32 eurot ja 2012 tasu netos 248,34 eurot so hageja poolt näidatud summad.

  1. aasta töötasu : mai 239,32 eurot ja viivis 52,17 eurot; juuni 127,47 eurot ja viivis 27,02 eurot; juuli 140,26 eurot ja viivis 28,89 eurot; august 146,14 eurot ja viivis 29,23 eurot; september 146,65 ja viivis 28,45 eurot; oktoober 156,23 eurot ja viivis 29,37 eurot; november 239,32 eurot ja viivis 43,55 eurot.
  2. aasta töötasu: jaanuar 66,76 eurot ja viivis 11,35 eurot; märts 111,50 eurot ja viivis 17,61 eurot; aprill 239,32 eurot ja viivis 36,37 eurot; mai 181,80 eurot ja viivis 26,54 eurot; juuni 111,50 eurot ja viivis 15,61 eurot; juuli 47,58 eurot ja viivis 6,37 eurot; september 98,71 ja viivis 12,04 eurot; oktoober 130,67 eurot ja viivis 15,15 eurot; november 143,45 eurot ja viivis 15,78 eurot.
  3. aasta töötasu: jaanuar 49,32 eurot ja viivis 4,73 eurot; märts 71,32 eurot ja viivis 5,99 eurot; aprill 169,32 eurot ja viivis 13,20 eurot; mai 98,72 eurot ja viivis 7,10 eurot; november 24,32 eurot ja viivis 0,87 eurot; detsember 136,32 eurot ja viivis 4,08 eurot ,
  4. aasta töötasu: jaanuar 5

(8)248,34 ja viivis 5,74 Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 3156,02 eurot (neto) ja viivise summas 437,21 eurot (neto). 9.

§ 71

järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on esitanud puhkuse kompensatsiooninõude kokku summas 636,00 eurot (neto), millest tuleb maha arvata kostja poolt tasutud kompensatsioon summas 429,94 eurot (neto). Hageja nõudeks on 206,06 eurot (neto). Kostja ei ole esitanud nõutud summale selgeid vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kasutamata jäänud puhkuse hüvitusena 206,06 eurot (neto). 10. Hageja on esitanud väite, et ütles töölepingu erakorraliselt üles seetõttu, et kostja tahtis teda suunata tööle, mida pooled ei ole kokku leppinud. Hageja väidete kohaselt nõudis kostja, et hageja tegeleks klientide ja rahaga, kuigi ta oli tööle võetud kokana. Hageja väidete kohaselt saatis ta töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kostja e-postile, hagejal seda avaldust enda postkastis säilinud ei ole. Seoses erakorralise lepingu ülesütlemisega nõuab hageja hüvitist. Kostja vastuväidete kohaselt sellist avaldust ta saanud ei ole. Kohus on märkinud, et tsiviilkohtumenetluses peab kumbki poolt tõendama enda poolt esitatud väiteid ja asjaolusid. Seega tuli hagejal tõendada, et ta on töölepingu erakorraliselt üles öelnud.

§ 95

lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Viidatud sätte lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist ning ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega peab ülesütlemisavalduse sisu olema tuvastatav ka hiljem, infot peab olema võimalus hiljem lugeda. Kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi järgimist peab tõendama pool, kes tugineb sellest tehingust või avaldusest tulenevale õigusele. Hageja ei ole töövaidluskomisjonile ega ka kohtule esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust ja seega puudub kohtul võimalus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hüvitisnõue ja viivisenõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega tuleb jätta rahuldamata. Hinnates poolte käitumist, hageja poolt seda, et ta alates 30.04.2012 enam tööle ei ilmunud ja kostja poolt seda, et ta koheselt kandis üle lõpparve ja saamata jäänud puhkuse hüvitise, leiab kohus, et tööleping on

§ 79alusel lõpetatud kokkuleppel. 11. Ts

MS § 238 lg 1 p 1 alusel ei arvesta kohus kostja poolt esitatud tunnistaja S. V. i ütlustega. Nimetatud tunnistaja kirjeldas ütlustes tööolusid ja temale teadaolevaid asjaolusid seoses hagejale töötasu maksmisega. Kohus leiab, et tööolud ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Samuti on kohus märkinud, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik tööleping ning seda ei seaduse kohaselt muudetud. Asjaolu, et tegelikult käis hageja tööl muudel alustel ja temale maksti ka töötasu tunniarvestusega, ei ole käsitletavad töölepingu kirjaliku muutmisena. Kohus jätab hindamata ka poolte väited töölepingu muutmise läbirääkimiste osas, sest esitatud väited ei ole seotud antud vaidluse lahendamisega, töölepingu muutmisega seotud väited ei ole asjakohased. Kohus leiab, et asjakohased ei ole poolte väited, mida hageja on esitanud kostja käitumise kohta ja kostja esitanud hageja käitumise kohta, ka need asjaolud jätab kohus hindamata. Menetluskulude jaotus 12. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud vastavalt rahuldatud hagi osale. Hageja esitas kohtule nõude kokku summas 4768,35 eurot, kohus rahuldas nõude summas 3799,29 eurot. Kohus 6

(8)leiab, et seega tuleb hagejal kanda 20% kostja menetluskuludest ja kostja kanda jääb 80% hageja menetluskuludest. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hagejale on 29.jaanuari 2013 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus. Riigi õigusabi tasu ja kulutused on hüvitatud summas 432,48 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 174 tulenevalt võib menetlusosaline taotleda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2013 kohtuotsuse alusel :
  1. Tühistada Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2013 otsus osas, millega kohus mõistis OÜ-lt Relvo SportMotell välja R. Z. kasuks töötasu perioodi mai 2009 kuni jaanuar 2012 eest 3156,02 eurot (neto) ja viivise 437,21 eurot (neto).
  3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Relvo Sport-Motell välja R. Z. kasuks töötasu perioodi mai 2009 kuni jaanuar 2012 eest 2916,70 eurot (neto) ja jätta R. Z. viivisenõue aegumise tõttu rahuldamata.
  4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „
  5. Rahuldada R. Z. (Z. ) hagi OÜ Relvo Sport-Motell vastu osaliselt.
  6. OÜ-lt Relvo Sport-Motell välja mõista R. Z. kasuks töötasu perioodi mai 2009 kuni jaanuar 2012 eest netosummas 2916 (kaks tuhat üheksasada kuusteist) eurot 70 senti.
  7. OÜ-lt Relvo Sport-Motell välja mõista R. Z. kasuks puhkusehüvitis netosummas 206 (kakssada kuus) eurot 06 senti.
  8. Jätta rahuldamata R. Z. hagi OÜ Relvo Sport-Motell vastu viivise ja töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud hüvitise väljamõistmiseks.“
  9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  10. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 20% hageja kanda. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hagejale on antud riigi õigusabi ja riigi õigusabi tasu ja kulutused on hüvitatud summas 432,48 eurot. Jätta hageja kantud apellatsioonkaebuse menetlemise kuludest 80% kostja kanda ja kostja kantud apellatsioonkaebuse menetlemise kuludest 20% hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulud (s.o vastuapellatsioonkaebuse koostamise ja vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulud) jätta hageja kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial kantseleijuhataja 7
(8)8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.