Obsah (4)

§ 3§ 24§ 23§ 151

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tervikotsus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1703 Haldusasi OÜ BaltEst Consu

§ 3

lg 1 mõttes ei ole asjakohane, sest tegemist on üldnormiga, mida TLPA ei ole kordagi haldusaktis sisustanud. Kaebaja projekteeritud ehitis vastab heale ehitustavale, on kooskõlas ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktidega ning ei kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, lähtudes üldistest tanklatele kehtestatud standarditest. Kaebaja märgib, et haldusaktides puuduvad igasugused viited võimalike kehtestatud normide, standardite või nõuete rikkumisele kaebaja poolt projekteeritud tanklaga seoses. 9.2.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui projekt ei vasta detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimusi väljastades on TLPA ise eeldanud, et tankla rajamine on võimalik, sest ei ole mõistlik arvata, et TLPA väljastas projekteerimistingimused, teades juba ette, et kinnistule tanklat rajada ei saa. Kaebaja märgib, et TLPA ei ole vaidlustatud aktides selgesõnaliselt viidanud, milles antud juhul mittevastavus väljendub. Kaebaja on veendunud, et kõik ehitusprojektis sätestatud tingimused on täidetud ning käesoleval juhul puudub õiguslik alus

§ 24lg 1 p 1 kohaldamiseks.

9.

1. Kaebaja on seisukohal, et Sõle tn 48a ehitusprojekti projekteerimistingimused ei näinud ette KÜ Sõle 48 kooskõlastust, kuna projekteerimistingimuste p 19 puudutas kõiki maaomanike ja – kasutajaid, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab ning Sõle tn 48a projekt ei mõjuta mitte kuidagi Sõle 48 elanike/omanike ehitusõigust või maakasutust. Isegi juhul kui tõlgendada projekteerimistingimusi nii, et naaberkinnistu elanike kooskõlastus oleks üks projekteerimistingimustest ning ehitusloa väljastamise eelduseks, siis ei oleks selline lähenemine kooskõlas haldusõiguse üldpõhimõtetega. Korteriühistule ei ole võimalik delegeerida otsustusõigust naabermaaomanikule ehituslubade väljastamise üle, seda enam juhul, kui naaberkinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on ärimaa. 9.
2. Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlustatud haldusaktide väljaandmisel rikkunud oluliselt diskretsiooniõigust, kuigi on märkinud õigesti, et tegu on diskretsiooniotsusega. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik selgelt ja üheselt mõistetavalt välja lugeda kaalutlusi, millest vastustaja on ehituslubade väljastamisest keeldumisel lähtunud. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et vastustaja ei ole näidanud, kuidas projekteeritud automaattankla on ohtlik ehitis, mis avaldab kahjulikku mõju Sõle 48a kinnistule, kuidas on kaalutud korteriühistu ja kaebaja huvisid ja põhiseaduslikke õigusi ja leitud, et esimestele põhjustataks ebaõiglaselt suurt kahju ja kuidas kaaluvad korteriühistu huvid üles kaebaja huvid oma kinnistu omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse teostamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kaaludes kõikide osapoolte huve, ei saa öelda, et antud juhul oleks proportsionaalne keelata kaebajale omandiõiguse teostamist ja äritegevuse algatamist, sest võimalik realiseeruv risk ajutisest automaattanklast on ebaproportsionaalselt väike võrreldes otseste ja kindlasti realiseeruvate kahjudega, mis tekivad kaebajale sellest, et temal, erinevalt vahetus läheduses asuvast konkurendist, ei võimaldata ajutist automaattanklat enda kinnistule rajada, arvesse võtmata siinjuures kõiki olemasolevaid kooskõlastusi ja põhjalikku riskianalüüsi. 9.
3. Kaebaja leiab, et vastustaja on haldusaktide väljaandmisel rikkunud oluliselt HMS § 4 lg 2 ja § 56 lg 3 toodud kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendamiskohustust , mistõttu ei saa vaidlustatud haldusaktid olla õiguspärased. Kaebaja viitab siinkohal täiendavalt asjaolule, et Riigikohus on korduvalt märkinud oma lahendites (näiteks 3-3-1-8-02 p 6, 3-3-142-02 p 11, 3-3-1-54-03 p 18 ja 3-3-1-39-07) et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Samuti on Riigikohus haldusasjas 3-3-1-39-07 toonitanud, et haldusakti põhjendatus on olulisim haldusakti õiguspärasuse eeldus. Haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumise puhul on tegemist haldusmenetluse olulise rikkumisega, ebaselge ja ebapiisava põhjendusega haldusakt ei saa olla õiguspärane ja tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada. Lisaks raskendab põhjendamata või ebaselgete põhjendustega haldusakt kaitseõiguse realiseerimist. Sellest tulenevalt on kaebaja olnud sunnitud tuletama vastustaja võimalikke motiive haldusakti väljastamisest keeldumisel. Vastustaja on vaidlustatud aktide väljaandmisel siinkohal rikkunud oluliselt diskretsiooniõigust jättes sisuliselt diskretsiooni teostamata ja otsused põhjendamata. Kaebaja märkis kohtuistungil täiendavalt, et ka KÜ Sõle 48 otsuses keelduda kooskõlastuse andmisest puuduvad igasugused põhjendused, miks selline otsus vastu võeti ja seetõttu ei ole võimalik ei kaebajal sellele otsusele seisukoha andmisel ega vastustajal diskretsiooni teostamisel haldusakti andmisest keeldumise sisulist põhjendatust kontrollida ja erinevaid huvisid tasakaalustada.
4. Vastustaja palus jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja esitas menetluses tühistamiskaebusele järgmised vastuväited. 10.
5. Vastustaja leiab, et projekteeritud automaattankla on vastuolus

§ 3lg 1 tooduga.

Tankla puhul on igal juhul tegemist ehitisega, mis tekitab ohtu inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale, kusjuures ohtu tekitab ka tankla igapäevane toimimine. See nähtub vastustaja arvates üheselt ehitusprojektile lisatud automaattankla riskianalüüsist. 10.2. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehituslubade väljastamisest keelduti põhjendamatult

§ 24

lg 1 p 1 alusel, sest projekteerimistingimuste kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada kõikide maaomanike või –kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Nähtuvalt projekti riskianalüüsist ja projekti asendiplaanilt jääb Kaera tn 26/Sõle tn 48 elamu tankla keskpunktist ca 30 m kaugusele ehk riskianalüüsis toodud tankla ohualasse. Vaidlusalusel kinnistul asub hetkel ka parkla, mida Kaera tn 26/Sõle 48 omanikud kasutavad. Ehitusprojekti realiseerimisel ei ole see enam võimalik. Seega mõjutab see nende maakasutust. Lisaks eeltoodule on kaebaja planeerinud Kaera tn 26/Sõle tn 48 piirile elektri jaotus- ja mõõtekilbi. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 6 ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Kuna elektripaigaldis asub projekti järgi kahe kinnistu piiril, siis hõlmab selle kaitsevöönd ka Kaera tn 26/ Sõle tn 48 kinnistut ja mõjutab selle maakasutust. Järelikult mõjutab ehitusprojektiga kavandatu Kaera tn 26/Sõle tn 48 omanike maakasutust ning kuna nende kooskõlastust ei ole keelduti ehituslubade väljastamisest EhS § 24 lg 1 p 1 alusel õigesti. 10.

1. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud käsitlusega nagu oleks kaebajal õigus ehitada detailplaneeringuga hõlmatud alale detailplaneeringuga mitte kooskõlas olev ehitis ning naaberkinnistu omanikud peaksid seda igal juhul taluma. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-162-02 punktis 17 asunud seisukohale, et naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Sõle tn 48a kinnistul kehtib detailplaneering, millega on Sõle tn 48a kinnistule antud ehitusõigus kuni 9-korruselise büroohoone rajamiseks, aga mitte automaattankla rajamiseks. Haldusorgan on juba detailplaneeringu menetluses teinud otsuse lähtuvalt avalikest huvidest ning tasakaalustades osapoolte erahuvisid. Krundile ei ole detailplaneeringuga ette nähtud automaattankla rajamist ja vastustaja ei ole teinud kaebajale takistusi detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõiguse teostamiseks. 10.
2. Vastustaja arvates on asjakohatu Kaebaja väide, et loa väljastamata jätmisega on amet loonud kaebaja konkurendile eelise, kuna bensiinijaam aadressil Sõle 51b on kasutusel aastast
3. Samuti näeb detailplaneering ette, et planeeritaval alal asuval Lukoili tanklal ei ole perspektiivi samasse kohta edasi jääda kuna selle asukoht jääb perspektiivse Sõle tänava laienduse alla. 10.5 Vastustaja on seisukohal, et kuigi detailplaneering näeb ette kinnistu sihtotstarbeks ärimaa, on detailplaneeringu vormistamise täpsustatud nõuetes ette nähtud, et kui ärimaa sihtotstarbega krundile on ette nähtud ehitada bensiinijaam, siis kasutatakse selleks detailplaneeringutes tingmärki Äbj. Sõle tn 48a kinnistul kehtiv detailplaneering sellist tingmärki kõnealusele kinnistule ette ei näe. 11.1 Kolmas isik AS Tallinna Vesi oma arvamust kaebuse kohta ei esitanud. 11.2.Tallinna Kommunaalameti nimel esitas seisukoha vastustaja kohaliku omavalitsusüksuse esindajana, kes teatas, et tal ei ole pretensioone seoses 13.07.2013 otsustega nr 57322 ja nr 57324 ehituslubade väljastamisest keeldumisega.
4. Kohustamisnõuet põhjendab kaebaja põhiliselt järgmiselt. Kaebaja leiab, et lisaks sellele, et väljastatud haldusaktid ehituslubade väljastamisest keeldumisest on sisuliselt ja formaalselt õigusvastased, on kaebuses piisavalt põhjendatud asjaolusid, miks tuleb ehitusload väljastada. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul on vastustaja diskretsioon taandatud nullini. Projekteeritav tankla ei kujuta endast tavapärasest linnaruumis paiknevast tanklast suuremat ohtu. Kaebuses märgitud analüüsid, riskimaatriksid ja kooskõlastused tõendavad, et puuduvad avalikust või erahuvist tulenevad kaalutlused, miks ajutise automaattankla püstitamiseks ehituslubade andmisest ei saa keelduda.
5. Vastustaja leiab, et kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt. 13.
6. Ehitusloa väljastamine on kaalutlusotsus, mida kohus ei saa teha haldusorgani eest seda enam, kui kavandatakse detailplaneeringuga vastuolus olevat ja selles määratud hoonestusalast välja jäävat ehitist, millega naaberkinnistu omanikud ei nõustu. 13.2.

§ 23

lg 3 tulenevalt antakse ehitusluba ehitusloa taotlejale, välja arvatud seaduse § 23 lg-tes 4, 5 ja 5¹ toodud juhtudel.

§ 23lg 2 p 1 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus.

Ehitusluba taotlema õigustatud isikud on aga sätestatud

§ 23lg 1¹.

Vaidlustatud haldusaktides käsitletud ehituslubade puhul on ehitusloa taotluse sademevee kanalisatsiooni püstitamiseks esitanud AS Tallinna Vesi, sõidutee ja jalgtee ning tänavavalgustuse püstitamiseks Tallinna Kommunaalamet, mitte kaebaja. 13.

1. Kohus ei saa kohustada vastustajat väljastada ehituslubasid, kuna kaebaja poolt kohtule esitatud ehitusprojekti puhul ei ole võimalik kontrollida, kas see on originaalprojekt, mis esitati vastustajale. Kohtule esitatud projektil puuduvad igal leheküljel pitsatid ja allkirjad nende vastuvõtmise kohta vastustaja (TLPA) poolt.
2. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses tähtaegselt taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt kokku summas 5149 eurot, mis koosneb tasust õigusabi eest summas 5134 eurot ja 15 eurot riigilõivu eest.
3. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. Lisaks vaidles vastustaja vastu menetluskulude suurusele, leides et need on ilmselgelt ülepaisutatud ja peaksid olema arvestades asja keerukust ja lahendamiseks vaja olnud tööd, vähemalt poole väiksemad. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud kaebusega, menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatud materjalidega ja kohtuistungil esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt tühistamisnõude osas ja rahuldamata tuleb jätta kaebaja kohustamisnõue. Kohus põhjendab oma otsust järgnevalt.
5. Käesoleval juhul on kaebaja soovinud saada ehitusluba EhS § 151 ettenähtud ajutise ehitise, milleks on automaattankla, püstitamiseks.
6. Ajutise ehitise püstitamise õiguslik regulatsioon on seaduste tasemel väga piiratud. Kõige konkreetsemalt reguleerivad seaduse tasemel ajutiste ehitisega seotud küsimusi

§ 151ja 19 lg 4.

Esimesena nimetatud paragrahv sätestab, et ajutine ehitus on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks, kui 5 aastaks ehitatud ehitus. Sama sättega delegeeritakse ajutise ehitise täpsema maksimaalse kasutamisaja määramine kohalikule omavalitsusele. Riigikogus 18.03.2009 vastu võetud

muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (SE 389) nähtub, et eelnõuga viiakse õigusselguse huvides väikeehitise ja ajutise ehitise regulatsioon

s eraldi paragrahvidesse. Seletuskirja kohaselt tingis sellise vajaduse haldusorganite poolt ajutise ja väikeehitise mõistetele antud erinev tõlgendus. Sageli samastatakse praktikas väikeehitist ja ajutist ehitist ehk siis ajutist ehitist ei lubata ehitada suurema ehitusaluse pinnaga kui 60 m

1. Seletuskiri täpsustab ka, et ehitusseadust täiendatakse §-ga 151 ja täiendus on normitehniline ja sätete selguse huvides, kuna praktikas leidis ajutine ehitis käsitlemist väikeehitise erijuhuna. Eeltoodust nähtuvalt, ei pidanud seadusandja ajutise ehitise puhul oluliseks tunnuseks mitte selle suurust või otstarvet, vaid just asjaolu, et ehitise püsimisaeg on kuni 5 aastat. Eelnõu seletuskirjast nähtub selgesti, et seadusandja eesmärgiks oli eristada väikeehitise ja ajutise ehitise regulatsioon ning tagada suurem paindlikkus (kasvõi suuruse ja võimalike funktsioonide osas) ajutiste ehitistega seotud küsimustes. Kohtu arvates on siinkohas arvestades ka käesolevat vaidlust, märkimisväärne, et seadusandja ei ole ajutise ehitise teemat peaaegu üldse rohkem otseselt sisuliselt regulatsioonides kajastanud ja jätnud sellega kogu küsimuse reguleerimise EhS § 19 lg 4 toodud volitusnormiga kohaliku omavalitsuse kätte.
2. Kohus on seisukohal, et vastava regulatsiooni loomisel tuleb kohalikul omavalitsusel seetõttu tõsiselt arvestada, et seadusandja sooviks oli luua võimalikult suur paindlikkus ja mitte otseselt piirata ajutise ehitise institutsiooni võimalikku rakendusala. Käesoleva vaidluse kontekstis tähendab eeltoodu kohtu arvates eelkõige seda, et kohalik omavalitsus peab ajutise ehitise püstitamiseks esitatud ehitusloa taotluse menetluses põhjalikult kaaluma ehitist püstitada sooviva isiku, puudutatud isikute ja avalikke huve. Selle üle ei olnud ka kohtumenetluses vaidlust.
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et projekteerimistingimuste väljastamise ajal ei olnud Tallinna Linna ehitusmääruses ajutiste ehitiste ehitamise kohta

s kohaliku omavalitsusele delegeeritud regulatsiooni. Nähtuvalt Tallinna linna õigusaktide andmebaasist kehtestati ajutiste ehitiste ehitamise kord Tallinna Linnavolikogu 09.02.2012 määrusega nr 5 Tallinna Linnavolikogu

1. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud “Tallinna linna ehitusmääruse” muutmine, mis jõustus 01.03.
3. K-Projekt esitas kaebaja volitusel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 08.11.2011 taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks automaattankla ehitamiseks (tl 21). 18.11.2011 väljastas TLPA projekteerimistingimused PT 147550 Sõle tn 48a ja 48b ajutise (kuni 5 aastat) automaattankla projekteerimiseks (tl 23). Kohus märgib, et formaalselt ei olnud projekteerimistingimuste väljastamine ajutise ehitise püstitamiseks seega päris õiguspärane, sest EhS § 19 lg 4 sätestatud ajutiste ehitiste ehitamise kord ja alad olid Tallinna linna ehitusmääruses sel ajal sisuliselt seaduses ettenähtud ulatuses reguleerimata. Nähtuvalt eelpoolviidatud seaduseelnõu SE 389 seletuskirjast käsitleti ajutisi ehitisi haldusorganite praktikas enamasti koos väikeehitistega ja seetõttu ei ole kohtu arvates alust asuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamine oli ilmselgelt õigusvastane. Samas ei oma see asjaolu käesoleva vaidluse lahendamisel otsustavat tähendust, kuna vaidluse tekkimise momendiks olid vastavad normid kehtestatud ja jõustunud ning neid oli võimalik ehitusloa andmise üle otsustamisel tulenevalt haldusmenetluse üldteooriast vähemalt materiaalõiguse osas rakendada.
4. Kohus märgib, et kaebaja tühistamisnõude lahendamisel tuleb eelkõige välja selgitada, kas keelduvad haldusaktid vastavad HMS § 54 ja § 56 toodud nõuetele. Kohus nõustub kaebajaga, et ehitusloast keeldumise otsused ei vasta HMS § 54 ja eelkõige HMS § 56 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud haldusaktides endas puudub igasugune haldusmenetluses väljaselgitatud asjaoludele tuginev, loogiline, selgelt ja üheselt arusaadav põhjendus, miks ehitusloa andmisest keelduti. Otsustes endis on selle alusena märgitud EhS § 24 lg 1 p 1 ja viidatud, et põhjendused on lisas. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusakti andmise põhilised põhjendused peavad olema toodud haldusaktis eneses (vt. näiteks Riigikohtu lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-54-02 ja 3-3-1-54-03, aga ka nr 3-3-1-13-02 koormava haldusakti põhjendamisest ja nr 3-3-1-62-02, nr 3-3-1-49-08, nr 3-3-1-29-12 ja nr 3-3-1-47-12 kaalutlusõiguse alusel antava otsuse põhjendamisest).
5. Otsustes nimetatud lisas on vastustaja välja toonud, et püstitada soovitakse ehitist, milles õnnetuse korral on oht inimeste elule, tervisele ja varale. Sellist järeldust põhjendab vastustaja eelkõige ehitusprojektile lisatud automaattankla riskianalüüsis välja toodud ohualadega, milledesse jääb osaliselt või terviklikult Kaera tn 26/Sõle tn 48 elamu. Sellest leidis vastustaja, et tankla rajamisel Sõle tn 48a kinnistule avaldub selle mõju igal juhul Kaera tn 26/Sõle tn 48 kinnistule. Kohus on siinkohal seisukohal, et lihtsalt naaberkinnistule mõju avaldamine ei tähenda, et ehitist ei pea lubama. Kohalikul omavalitusel oleks tulnud kaaluda, milles see mõju naaberkinnistu omanikule seisneb, kas see rikub tema seadusega tagatud õigusi või paneb talle mingeid täiendavaid kohustusi.
6. Nähtuvalt käesolevas asjas kogutud materjalidest teatas Sõle 48 KÜ juhatus 22.06.2013 kirjaga vastustajale, et korteriühistu üldkoosolek otsustas tankla loomiseks oma kooskõlastust mitte anda. Korteriühistu üldkoosolek oma otsust ei põhjendanud. Vastustaja väidab otsuste lisas sisuliselt, et ilma vastava naaberkinnistu omaniku nõusolekuta ei ole võimalik väljastada ehitusluba. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
7. Kohus märgib, et kaebaja juhtis kaebuses ja kohtumenetluse käigus õigustatult tähelepanu kahele olulisele asjaolule seoses naaberkinnistu kooskõlastuse puudumisega. Kõigepealt nõustub kohus kaebaja väidetega, et seadus ei anna võimalust ühel eraisikul sisuliselt otsustada, kas ja mida võib tema naaberkrundil ehitada. Kohus märgib, et ajutise ehitamise püstitamise taotlemisel on naaberkinnisasjade omanike ja kohaliku omavalitsuse õiguslik positsioon kohtu hinnangul põhijoontes sarnane PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 toodud olukorraga, kus kohalikul omavalitsusel on naabrite nõusoleku puudumisel lõpliku otsuse langetamise õigus/kohustus, kuid ta peab arvestama naaberkinnisasja omanike seisukohtade ja huvidega.
8. Vastustaja on käesoleval juhul sisustanud kohtu arvates valesti projekteerimistingimuste punktis19 toodud ehitusprojekti mõjualasse jäävate maaomanike ja maakasutajate projektile antava kooskõlastusega seotud siduvuse. Kohus märgib kõigepealt, et õiguslikult põhjendatult kooskõlastuse mitteandmine tähendab tavamõistes seda, et pakutud kujul haldusakti anda ei saa ehk tegemist on sisuliselt keeluga haldusakti andmiseks väljapakutud tingimustel selle vastuolu tõttu õigusnormidega. Vastavalt HMS § 16 sisule on kooskõlastuse andmine haldusmenetluses piiratud haldusorganitevahelise suhtlemisega. Ehitusseadus eriseadusena ei näe ette, et ehitusloa andmisel oleks naaberkinnistu omanikul kooskõlastuse andmata jätmisel HKMS § 16 ettenähtud kooskõlastuse, kui võimaliku keelava otsuse, tähendus.

§ 24

ei sisalda ka ehitusloa väljastamisest keeldumise aluste regulatsioonis sellist alust. Kohus leiab, et vastustaja on siinkohal ehitusloa menetlemisel ajanud segamini kooskõlastuse ja asjast huvitatud isiku arvamuse ja nõusoleku.

1. Haldusmenetluse üldine regulatsioon näeb ette, et haldusorganil tuleb huvitatud ja puudutatud isikud (HMS § 11) asjas välja selgitada, haldusmenetlusse kaasata, nende arvamus välja selgitada ja nende huve otsuse langetamisel kaaluda ja vajadusel arvestada. Käesolevat asja silmas pidades ei ole vaidlust, et naaberkinnistu omanik on huvitatud isik ja tema õigusi võib ajutise ehitise püstitamine puudutada ning et ta tuli menetlusse kaasata. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses haldusmenetluses tuli Sõle tn 48 KÜ kaasata HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel kolmanda isikuna ja tema arvamus ära kuulata. Kohus nõustub vastustajaga, et Sõle tn 48 KÜ õigusi puudutas kavandatav ajutine ehitus kahte viisi – kõigepealt läbi kehtestatud detailplaneeringu - sest vaidlust ei ole asjaolu üle, et kavandatud ajutine ehitisega ei realiseerita detailplaneeringuga kavandatut. Teiseks ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et ajutist ehitist teenindav elektrikilp oli planeeritud püstitada küll kaebaja krundile, kuid nii, et selle 2 m ehituskeelu tsoon laieneb ka Sõle tn 48 KÜ kinnistule. Seega puudutas kavandatu naaberkrundi omaniku õigusi ja neid tuli kaaluda.
2. Kohus märgib, et kaebaja on teise asjaoluna õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et haldusorgan on jätnud haldusmenetluses välja selgitamata põhjendused, miks Sõle tn 48 KÜ keeldus oma nõusoleku/kooskõlastuse andmisest naaberkrundile ajutise ehitise püstitamiseks. Selle asjaolu üle ei ole samuti vaidlust. Kohtu hinnangul on siinkohal tegemist olulise menetlusveaga kaalutlusotsuse andmisel.
3. Kohus on seisukohal, et seoses tehtud olulise veaga kolmanda isiku positsiooni ja tema arvamuse sisu määratlemisel haldusmenetluses, jättis vastustaja kaalutulusõiguse sisuliselt teostamata. Kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud kõigepealt välja selgitama kolmanda isiku arvamuse ja selle põhjendused ning seejärel kaaluma, kas need põhjendused kaaluvad üles kaebaja õiguse oma kinnistu kasutamiseks detailplaneeringus mitte ettenähtud ajutise ehitise püstitamiseks, mis on vähemalt üldises plaanis kooskõlas krundi üldise sihtotstarbega (ärimaa).
4. Lähtudes eeltoodud positsioonidest ja EhS § 3 lg 1, mille kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimeste elule, tervisele või varale või keskkonnale, leidis vastustaja, et ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele ega EhS §-le 3 ning keeldus EhS § 24 lg 1 p 1 alusel ja lähtudes oma kaalutlusõigusest ehitusloa väljaandmisest automaattankla püstitamiseks.
5. Kohus nõustub otsuse õiguspärasuse edasisel analüüsil ka kaebaja seisukohtadega, et vastustaja on vaidlustatud otsuste põhjendamisel käsitlenud tehtud riskianalüüsi valikuliselt ja rõhuga nendele lausetele, mis nendivad riski olemasolu, kuid samas jätnud arvestamata riski realiseerumise tõenäosuse ja riskianalüüsi lõppjäreldused. Riskianalüüsi lõppjärelduste kohaselt on tegemist piisavalt ohutu ehitusega, mille igapäevane toimimine suurt ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimestele ei kujuta ning tanklat teenindava paakauto õnnetusjuhtumid on võimalikud ka Sõle tänaval liiklevate sarnaste masinate õnnetusjuhtumite korral.
6. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on oma põhjendustes jätnud täielikult kajastamata asjaolu, et ehitusprojektile on andnud nõutud kooskõlastuse kõik asjakohased ametiasutused (muuhulgas Põhja Päästekeskuse kriisireguleerimise büroo, Inspecta Eesti OÜ seadmekontrolliosakond, Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehniline büroo jt.). Erinevalt vastustaja järeldustest nähtub nendest kooskõlastustest, et ehitusprojekt vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on projekteeritud head ehitustava kohaselt ning ehitusprojekt vastab õigusaktidele.
7. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtu hinnangul vastustaja otsuste põhjendustest esiteks, et kavandatav ehitis või selle ehitusprojekt oleks vastuolus EhS § 3 lg 1 tooduga. Teiseks ei nähtu nimetatud selgitustest, et vastustaja oleks tegelikult üldse kaalutlusõigust teostanud. Kaalutlusõiguse teostamist ei näita haldusaktis toodud väide, et otsus langetatakse kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb näidata ära vähemalt milliseid menetlusosaliste huvisid on kaalutud ja kuidas ja miks on jõutud järeldustele, kelle huvid väärivad kaitsmist ja kelle mitte. Nähtuvalt otsuste põhjenduseks esitatud lisa tekstist on vastustaja jätnud isegi välja selgitamata Sõle tn 48 KÜ otsuse põhjendused naaberkrundile ajutise ehitise ehitamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel ning ei ole mingil kombel kaalunud kaebaja huve ja õigusi.
8. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kõik vastustaja poolt kaebuse menetluses esitatud väited, mis puudutavad ehitusprojekti vastuolu kehtestatud detailplaneeringuga ja väited, et elektripaigaldise asumise tõttu kahe kinnistu piiril oli korteriühistu nõusolek vajalik, kuna sellega kaasnev 2 m ehituskeelutsoon mõjutab tema maakasutust ja ehitusõigust. Neid argumente ei olnud toodud otsuste selgitustes ja nendele ei saa vastustaja seetõttu haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel tugineda.
9. Kohus selgitab täiendavalt, et ajutiste ehituste puhul ei saagi eeldada, et need on täies vastavuses detailplaneeringuga. Sellisel juhul kaotaks ajutise ehitise omaette regulatsioon

s igasuguse mõtte. Pigem tuleks lähtuvalt seadusandja poolt EhS § 151 sätestatud minimaalsetest piirangutest ajutisele ehitisele asuda seisukohale, et teatud kõrvalekalded detailplaneeringuga kavandatust on ajutiste ehituste puhul tulenevalt nende ajutisest iseloomust ja väga laialdastest võimalikest funktsioonidest aktsepteeritavad juhul, kui need ei kahjusta avalikke ja puudutatud isikute seadusega kaitstud huve. On selge, et kiiresti muutavas majandusolukorras - näiteks eriti suurte rahvusvaheliste finants- ja majanduskriiside ajal ja kohe nende järel - ei ole ettevõtjatel alati võimalik oma detailplaneeringutega antud õiguste alusel kavandatud ehitiste püstitamine detailplaneeringu menetlemise alustamisel kavandatud ajal. Kohtu hinnangul oleks sellistel juhtudel ebaproportsionaalne ja avalike huvidega vastuolus takistada põhjendamatult näiteks äriotstarbeliste kinnistute ajutist kasutamist detailplaneeringus otseselt ettenägemata moel, kuid järgides kinnistule määratud üldist sihtotstarvet (käesoleval juhul ärimaa). See oleks kohtu hinnangul ka otseses vastuolus põhiseadusega tagatud omandiõiguse ja majandustegevuse vabaduse põhimõtetega ning seadusandja poolt loodud ajutise ehitise regulatsiooni mõttega.

1. Kohus mainib veel, et seaduses ei ole ajutise ehituse kohta toodud regulatsioonis otsest nõuet, et ajutine ehitus peaks olema 100% kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas. See ei oleks võttes arvesse ajutise ehitise püstitamise võimalikke eesmärke ja tunnuseid ka ilmselt vajalik piirang. Kohus tõlgendab EhS § 24 lg 1 p 1 selliselt, et kuna ajutise ehitise püstitamiseks on võimalik väljastada projekteerimistingimusi, mis ei järgi täpselt detailplaneeringut, siis ei saa ehitusloa väljastamisest keelduda ainult põhjusel, et ehitusprojekt on vastuolus või ei järgi kõiki kehtiva detailplaneeringu tingimusi. Ka Tallinna linn on oma ehitusmääruse mõlemas seni kehtestatud ajutiste ehitiste ehitamise korda reguleerinud versioonis olnud sisuliselt samal seisukohal ja seadnud tingimused, millal võib ehitusloa anda ajutise ehituse püstitamiseks, mis on sisuliselt detailplaneeringus toodud nõudega (krundi sihtotstarve) või üldse detailplaneeringu olemasolu nõudega vastuolus. (vt. vastavalt § 252 lg 3 ja 4 ja kehtivas ehitusmääruses § 27 lg 3, 4 ja 5). Samas tuleb sellise ehitise püstitamise lubamisel põhjalikult kaaluda kõigi puudutatud isikute ja avalikke huvisid ning näidata, et taotleja huvid kaaluvad need üles.
2. Seoses elektripaigaldise 2m ehituskeelutsooniga märgib kohus, et nõustub kaebaja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et kui vastustaja oleks teda keelutsooniga seotud probleemist õigeaegselt informeerinud, oleks lihtne olnud vastavat elektripaigaldist projektil nihutada nii, et keelutsoon naabrit ei mõjuta. Kohus märgib täiendavalt, et kõnealune ehituskeeluvöönd on ilmselgelt kõrvaldatav takistus soodustava haldusakti andmisel ja vastustajal oleks tulnud selle probleemi ilmnemisel tulenevalt HMS § 40-st ja EhS § 24 lg 2 anda kaebajale võimalus nimetatud puuduse kõrvaldamiseks. Samamoodi oleks tulnud käsitleda automaattankla ehitiste paiknemise ala suhetes kehtiva detailplaneeringuga määratletud hoonestusalaga.
3. Kõike eelpooltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja otsused kaebajale või kaebaja huvides ehituslubade väljastamiseks ajutise automaattankla ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamiseks on õigusvastased ja need tuleb tühistada.
4. Kaebaja on esitanud käesolevas kohtumenetluses teise nõudena nõude kohustada vastustajat automaattankla püstitamiseks vajalike ehituslubade väljastamiseks ja põhjendab seda asjaoluga, et tema arvates on kõik nõuded ehitusloa väljastamiseks täidetud ja puudub alus selle väljastamisest keeldumiseks ehk et käesoleval juhul on vastustaja diskretsioon taandunud nullini.
5. Kaebaja on käesolevas menetluses esitanud oma nõuete ühe alusena väite, et projekteerimistingimuste väljastamisega võttis vastustaja endale sisuliselt kohustuse nende täitmise korral väljastada ehitusluba soovitud ajutise ehitise püstitamiseks. Kaebaja hinnangul oleks ehitusloa väljastamata jätmine juhul, kui kõik projekteerimistingimustes esitatud nõuded on täidetud, võimatu, kuna haldusorgani diskretsioon on sel juhul kahanenud nullini. Kohus kaebaja selle seisukohaga 100% ei nõustu.
6. Kohtu hinnangul ei teki projekteerimistingimuste väljastamisest kaebajal sarnaselt planeerimismenetluses planeeringu algatamisest või isegi planeeringu vastuvõtmisest õiguspärast ootust, et ehitusluba tingimata väljastatakse. Kohus märgib, et ainuke õiguspärane ootus, mis sel hetkel kaebajal tekib, on õiguspärane ootus haldusmenetluse õiguspärasele läbiviimisele ja õiguspärase otsuse tegemisele. Samas ei tähenda selline kohtu seisukoht, et projekteerimistingimuste, mis on vastavalt Riigikohtu selgitusele eelhaldusaktiks (vt. lahend haldusasjas nr. 3-3-1-25-02 p 16), väljastaja ei peaks selle andmisel järgima HMS § 54 toodud haldusakti õiguspärasuse eeldusi (tulenevalt HMS § 52 lg 2) ning järgima HMS § 4 lg 2 toodud kaalutlusõiguse teostamise ning ka muid haldusõiguse üldisi põhimõtteid. Käesolevat asja silmas pidades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole käitunud kaebajale projekteerimistingimusi väljastades pahauskselt, teades juba ette, et ta ehitusluba ta ei väljasta.
7. Ka ei ole käesoleval juhul kohtul võimalik kohustada vastustajat ehitusloa väljastamiseks, sest juba nähtuvalt kohtuotsuse põhjendustest seoses ehituslubadest väljastamise keeldumise otsuste tühistamisega, on vastustaja jätnud diskretsiooniotsuse langetamiseks olulised asjaolud (Sõle tn 48 KÜ arvamuse põhjendused) välja selgitamata ning ei ole sisuliselt kaalunud erinevate menetlusosaliste huve. Kohus ei saa asuda teostama haldusorgani eest kaalutlusõigust. Seda tuleb teostada vastustajal taotluste edasisel menetlemisel. Kaebaja kohustamiskaebus jääb rahuldamata.
8. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses õigeaegselt taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 5149 eurot, millest 15 krooni moodustab tasutud riigilõiv.
9. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Kolmas isik menetluses oma positsiooni ei avaldanud, kuid loogiliselt võttes osales ta menetluses ehitusloa taotlejana kaebaja poolel, kuid ta ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust.
10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul rahuldati kaebus osaliselt ja vastavalt HKMS § 108 lg 2 jagatakse sellisel juhul menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
11. Käesoleval juhul rahuldati kaebuse kahest nõudest üks ja seetõttu leiab kohus, et tal tuleb kaaluda vastustajalt kaebaja kasuks poole taotletavate menetluskulude väljamõistmist.
12. Kohus peab enne menetluskulude väljamõistmist tulenevalt HKMS § 108 lg 12 kontrollima volitatud esindaja kulude põhjendatust. Vastustaja vaidles kohtuistungil menetluskulude suurusele vastu, leides, et need ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vastavuses asja keerukuse ja lahendamiseks vajaliku töömahuga,
13. Kohus leiab, et vastustaja seisukoht on osaliselt põhjendatud. Kohus märgib kõigepealt, et käesolev kohtuasi ei olnud eriti keerukas ei faktilisest ega õiguslikust seisukohast, sest vaidlustatud haldusaktid olid sisuliselt motiveerimata ja nende andmiseks vajalik kaalutlusõigus teostamata. Kaebajal tuli lisaks kaebusele koostada kohtule ainult sisuline vastus kohtunõudele seoses kolmandate isikute kaasamisega ning osaleda kohtuistungil. Kaebaja on esitanud kokku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3538 eurot tasuna õigusabi eest ja 1596 eurot seoses volitatud esindaja osalemisega kohtuistungil ning 15 eurot tasutud riigilõivu ehk kokku 5134 eurot õigusabi eest ja 15 eurot riigilõivu eest. Seega tuleks ilma õigusabi kulutuste põhjendatuse kontrolli kaebajale tulenevalt HKMS § 108 lg 2 välja mõista pool tasutud menetluskuludest summas 2567 eurot ja pool riigilõivust summas 7 eurot ja 50 senti.
14. Kohus kontrollis kaebaja poolt esitatud arveid ja kulude aruandeid ning leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust tuleb lugeda osaliselt põhjendamatuks kaebaja esindaja kaebuse koostamisele kulutatud töötunnid, samuti kaebuse ülevaatamise eest enne kohtule edastamist eraldi nõutud tasu, kohtu 15.10.2012 kohtunõudega seotud õigusabile kulutatud töötunnid, samuti ettevalmistused 08.03.2013 arvel kajastatud nõupidamiste ja nende ettevalmistamise ning kohtudokumendi ja taotluse koostamise aeg. Samuti leiab kohus, et põhjendamatult suured on kulud ja nende arvestamise aluseks olnud kulutatud aeg, mida kaebaja taotleb välja mõista seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega.
15. Kohus peab kõike eelpooltoodut arvestades põhjendatuks vähendada volitatud esindajale teoreetiliselt väljamõistetavaid esinduskulusid 3750 euroni ja mõista kaebajale HKMS § 108 lg 2 lähtudes menetluskuludena välja kantud menetluskulud summas 1875 eurot (koos käibemaksuga) ja pool tasutud riigilõivust summas 7 eurot ja 50 senti. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik