Obsah (6)

§ 113§ 655§ 635§ 637§ 29§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2013.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39059 Tsiviilasi Ten-Gal OÜ hag

) § 76 lg-le 1, § 635 lg-le 1 nõuab hageja kostjalt tehtud tööde eest tasumist koos käibemaksuga summas 11 630.07 eurot. Nõude esitamisel on hageja lähtunud 399 töötunnist töötunni maksumusega 24.29 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks nõuab hageja kostjalt

§ 113lg 1 alusel viivist 653 eurot ning Ts

MS § 367 alusel edasiulatuvalt viivist 8% kohtuotsusega väljamõistetud summalt kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited (tl 56-60) Kostja vaidleb arvete tasumise kohustusele vastu, kuna need ei ole esitatud pooltevahelise lepingu alusel tekkinud õigussuhte raames. Perioodil 01.11.2011 kuni 31.12.2011 poolte vahel sõlmitud leping enam ei kehtinud, kuivõrd leping oli lõppenud kostja ülesütlemise tõttu. Kostja selgitab, et 04.10.2011 teavitas Peatöövõtja kostjat sellest, et tal on võimalik kasutada xxxx ehitusobjektil kaevetöödeks muudelt objektidelt vabanenud tehnikat ning seda senisest kostja poolt Peatöövõtjale pakutud hinnast oluliselt odavamalt. Peatöövõtja soovis hinna alandamist ning teatas, et hinna langetamata jätmisel kavatseb Peatöövõtja koostööpartnerit (tehnikat) vahetada. Kõnealused asjaolud selguvad Peatöövõtja poolt kostjale 04.10.2011 saadetud e-kirjast. Kuivõrd kostja kasutas xxxx objektil kaevetööde tegemiseks samuti alltöövõtja, s.o. hageja, abi, ei olnud kostjal võimalik kaevetööde hinda langetada. Eeltoodu viis lepingu lõpetamiseni Peatöövõtja ja kostja vahel, mida tõendab Peatöövõtja 03.10.2011 dateeritud kiri kostjale. Kuna kõnealune kiri edastati kostjale pärast 04.10.2011 e-kirja saamist, on kostja arvates kirjal vale kuupäev. Saades lepingu ülesütlemise kirja Peatöövõtjalt, ütles kostja lepingu ka hagejale suuliselt üles. Ülesütlemine toimus enne 31.10.2011. Kostja viitab

§ 655lg-le 1, mille kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kuna ka hageja käsitluse kohaselt arvestati tehtud töö eest tasu ajapõhiselt, sai hageja igal ajal kostjale tehtud kaevetööd katkestada, mida hageja ka faktiliselt tegi. Kui hageja peaks suulise lepingu ülesütlemise vaidlustama, leiab kostja, et lepingu ülesütlemine on toimunud järelduslikult. Peatöövõtja pankrotihaldur on kostja lepingulisele esindajale 15.11.2012 saadetud e-kirjas selgitanud, et hageja on esitanud Peatöövõtjale arveid vahetult Peatöövõtja osutatud teenuste eest. Eeltoodud kirjast nähtub, et niisamuti nagu hageja töötas kuni 31.10.2011 kostja alltöövõtjana, töötas hageja ka Peatöövõtja alltöövõtjana. Kostja leiab, et seetõttu ei saa asjaolust, et kostja hagejale lepingu alusel tasus, üheselt järeldada, et kostja kohustuks ka arved nr 20208 ja 20219 hagejale tasuma. Veelgi enam, Peatöövõtja juhatuse liige on kostjale 28.11.2012 saadetud kirjas selgesõnaliselt kinnitanud, et pärast lepingu lõpetamist kostjaga töötas hageja just Peatöövõtja, mitte aga kostja alltöövõtjana. 2 Lepingu sõlmimise järel andis kostja hagejale tööaja arvestuse lehtede blanketid, mida hageja võis vastavalt vajadusele paljundada. Kostjale ei ole teada, miks jätkas hageja tööaja arvestuse pidamist kostja blankettidel pärast lepingu lõppemist ega kasutanud selleks oma blankette. Kostja osundab arvele nr 20219, millele on tehtud käsikirjaline täiendus „TÖÖ TEOSTAJA: TEN-GAL OÜ“ leides, et nimetatud täiendus on tehtud tööaja arvestuse lehele just seetõttu, et kõnealused kaevetööd tegi Peatöövõtjale hageja iseseisvalt. Lisaks on kõnealune tööaja arvestusleht osaliselt allkirjastatud Peatöövõtja esindaja poolt ning kostjas on tekkinud põhjendatud kahtlus selles, kas tööaja arvestuslehtedel tehtud kaevetöid üldse tehti. Kostja vaidlustab nii arvele nr 20208 kui ka arvele nr 20219 lisatud tööaja arvestuse lehtedel kirjeldatud töömahu ja seetõttu ka arved. Kuivõrd kostja ei viibinud alates 31.10.2011 xxxx ehitusobjektil, puudub tal sellest ülevaade. Kostja rõhutab, et ta ei ole arvetele nr 20208 ja 20219 lisatud tööaja arvestuse lehti allkirjastanud ega ka muul viisil arveid ega hageja tööaja arvestust aktsepteerinud. Kuivõrd hageja põhinõue ei ole põhjendatud, vaidlustab kostja täielikult ka hageja viivisenõude ning palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1. Pooled ei vaidle üle, et nende vahel oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping, mille sisuks oli xxxx xxxx xxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx kaeve- ja planeerimistööde tegemine vastavalt kostja juhistele. Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping

§ 635tähenduses.

Kõnealuste tööde peatöövõtja oli Teed & Infra OÜ. Peatöövõtja tellis kostjalt alltöövõtu korras kaeve- ja planeerimistööd, mille teostamist omakorda tellis kostja hagejalt. Vaidlus puudub ka selles, et kostja sõlmis kõnealuste kaevetööde tegemiseks 2011 juunis lepingu Peatöövõtjaga ning seejärel suulise lepingu hagejaga. Hageja esitas kostjale perioodil 30.06.2011 kuni 31.10.2011 arveid, mis on tasutud. 2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue 30.11.2011 arve nr 20208 ning 31.12.2011 arve nr 20219 tasumiseks on põhjendatud või mitte. Kostja on nimetatud arvete tasumisele vastu vaielnud põhjusel, et poolte vahel sõlmitud suuline alltöövõtuleping enam ei kehtinud. Kostja tugineb

§ 655lg-le 1, mille kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Ts

MS § 230 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti või kui pooled on kokku leppinud tõendamiskoormise jaotuses. Antud juhul teistsugune kokkulepe puudub. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt ütles ta lepingu üles 2011 oktoobri lõpus suuliselt. Samas hageja seaduslik esindaja vande all kostja seadusliku esindaja ütlusi ei kinnita väites, et kokku küll saadi, kuid arutati objekti rahastamisega tekkinud probleeme ning kohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja juhatuse liikme seletustest ei tulene, et kostja oleks selgesti arusaadavalt esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse.

1. Kostja on esitanud Peatöövõtja teavituse soovi kohta muuta kostjaga kokkulepitud renditehnika ühikhinda (tl 63) ja lepingu ülesütlemise teate kostjaga (tl 64), mis olidki kostja kinnitusel hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemise aluseks, kuid nimetatud tõenditega ei ole iseenesest võimalik tõendada lepingu ülesütlemist hagejaga, kuna viimatinimetatud tõendid puudutavad kostja ja Peatöövõtja lepingulisi suhteid. Kostja on esitanud Peatöövõtja Teed & Infra OÜ endise juhatuse liikme vastuse kostja järelepärimisele (tl 66). Õige on see, et TsMS § 229 lg 1 kohaselt võib olla tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Selliseks tõendiks võib TsMS § 272 kohaselt olla ka kõnealune dokument, kuid sellest nähtuvad üksnes Peatöövõtja endise juhatuse liikmele teadaolevad andmed. Nimetatud andmete osas on aga täpsustamata, millel andmed põhinevad. Kostja on ka esitanud Peatöövõtja pankrotihalduri kirja kostjale, mis kajastab hageja poolt Peatöövõtjale vahetult arvete esitamist (tl 65), kuid 3 hageja ei ole eitanudki, et tegi Peatöövõtjale transporditeenust, kuid mitte ekskavaatoriteenust. Kostja vastuväidete kohaselt andis kostja hagejale tööaja arvestuse lehtede blanketid, mida hageja võis vastavalt vajadusele paljundada ning kostjale on teadmata, miks jätkas hageja tööaja arvestuse pidamist OÜ Matrika Grupp blankettidel pärast pooltevahelise lepingu lõppemist. Hoolimata eelpooltoodust juhib kostja tähelepanu arvele nr 20219 lisatud tööaja arvestuse lehel märkele „Töö teostaja: TEN-GAL OÜ“ (tl 23), leides, et see märge võrreldes teiste tööaja arvestuse lehtedega tõendab hageja poolt tööde teostamist otse Peatöövõtjale. Samas millel tema järeldus põhineb, on sisuliselt põhjendamata. Tööde üleandmist kajastavatest tööajatabelitest (tl 8, 10, 12-13, 15, 17, 19, 21, 23) nähtuvalt on kogu vaidluse all olevate tööde faktilise teostamise perioodil võtnud tööd vastu üks ja sama isik, v.a. detsembri viimased tööd. Samas puuduvad tõendid, et töökorraldus oleks muutunud pärast kostjapoolset väidetavat lepingu ülesütlemist ning kostja pole ka selgitanud, millistel asjaoludel jätkus töökorraldus täpselt samamoodi ka peale Peatöövõtja poolt lepingu väidetavat ülesütlemist. Kostja seaduslik esindaja on küll väitnud, et ta ei olnud xxxx objektiga tuttav, kuid tunnistaja AS, kes viibis kohapeal, teab rääkida, et tehnikat telliti Matrika Grupp OÜ kaudu. Seega pidi kostja olema ka teadlik objektil toimuvast.
2. Kostja leiab, et juhul, kui hageja peaks suulise lepingu ülesütlemise vaidlustama, on lepingu ülesütlemine toimunud siiski järelduslikult TsÜS § 68 lg 3 alusel, kuna hageja viis osa oma tehnikat ära, kuid kohtu arvates on nimetatud väide paljasõnaline. Hageja kinnitusel viis ta suurema ekskavaatori aasta lõpus ära, kuid seetõttu, et suuremat ekskavaatorit enam vaja ei olnud ning hageja kinnitust toetavad tööajatabelid, millest nähtub, et perioodil juuli kuni detsember 2011 töötasid objektil erinevad ekskavaatorid, s.o. nii mark JCB kui ka SH 145, kuid mõlemad nimetatud masinad töötasid objektil üheaegselt lühikest aega ning puuduvad tõendid, mis annavad alust pidada hageja käitumist kaudseks tahteavalduseks.
3. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue tehtud töö eest tasu saamiseks on põhjendatud. Kohtu arvates ei ole leidnud tõendamist pooltevahelise alltöövõtulepingu ülesütlemine kostja poolt.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub tööde tellija maksma töövõtjale tehtud töö eest tasu.

§ 637lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kostja ei ole nõutud töötunni maksumuse kohta vastuväiteid esitanud, seega on põhjendatud hageja nõue töötunni maksumuse osas lähtudes

§ 29lg 5 p 6 kohaselt pooltevahelisest väljakujunenud praktikast.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt

§ 113

lg 1 alusel viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning arvestanud viivise välja hagi esitamise seisuga 01.10.

1. Hageja ei ole viivise arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib hageja esitada viivise nõude selliselt, et see mõistetakse välja edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse täitmiseni, mida hageja on ka taotlenud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2014.a otsusega. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2014.a otsuse RESOLUTSIOON
2. Pärnu Maakohtu 13.11.2013.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla puhul 9830,07 eurot ületavas osas. Muuta maakohtu otsust viiviste väljamõistmise osas selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja viivis seisuga 27.02.2014.a summas 1777,04 eurot ja alates 28.02.2014.a summalt 9830,07

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.
3. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 4.
4. Hagi rahuldada osaliselt. 4.
5. Välja mõista Metrika Grupp OÜ-lt Ten-Gal OÜ kasuks põhivõlg summas 9830,07 eurot ja viivis põhivõlalt kuni 27.02.2014.a summas 1777,04 eurot ning viivis põhivõlalt alates 28.02.2014.a kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

4.3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. 5