Obsah (8)

§ 82§ 100§ 101§ 399§ 196§ 397§ 415§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtunik Maili Tartu 19. november 2012.a., Pärnu 2-11-

) 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu 1 kohaselt kandis hageja kostja 1 arvelduskontole nr. x laenusumma kokku 52 000,00 Eesti krooni. Lepingu 1 alusel kohustus kostja 1 ja 2 saadu tagastama annuiteetmaksetena alates

1. maist 2007.a. kuni
2. märtsini 2011.a., iga kalendrikuu
3. kuupäeval panga poolt arvutatud ning laenusaajale teatatud summades. Lepingu 2 kohaselt kandis hageja kostja 1 arvelduskontole nr. x laenusumma kokku 35 000,00 Eesti krooni. Lepingu 2 alusel kohustus kostja 1 saadu tagastama annuiteetmaksetena alates
4. augustist 2007.a. kuni
5. juunini 2011.a., iga 4 Tsiviilasi nr 2-11-40857 kalendrikuu
6. kuupäeval panga poolt arvutatud ning laenusaajale teatatud summades. Lepingu 3 kohaselt kandis hageja kostja 1 arvelduskontole nr. x laenu limiidi summa kokku 5 000,00 Eesti krooni. Lepingu 3 punkti
7. kohaselt kohustus kostja 1 maksepäeval tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol, et tasuda kasutatud krediidi eest intressi ning summa üle kohustusliku tagasimakselimiidi. Maksekuupäevaks lepiti kokku
8. kuupäev. Kostja 1 ja 2 poolne Lepingu rikkumine seisneb tasumata jäänud maksetes. Kostja 1 ja 2 täitis kohustust vaid osaliselt, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse lepingu täitmisega.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda leping üles.

§ 399

lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.

§ 196

lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Eelnevas punktis tõi hageja ära asjaolu, et kostja 1 ja 2 jäi lepingujärgsete kohustuste täitmisega võlgnevusse ning ei likvideerinud neid ka pärast korduvaid teateid. Sellest lähtuvalt tekkis hagejal olukord, kus ta oli sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid ning ütlema Lepingu üles. Hageja saatis kostjale 29. septembril 2009.a. Lepingu 1 ja 2 ülesütlemise teatise, milles andis talle enne Lepingu ülesütlemist

§ 196lg 2 sätestatud tähtaja 15.

oktoobriks 2009.a. võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvamusel, et nimetatud tähtaeg (17 päeva) on mõistliku pikkusega, võimaldamaks kostjal oma võlgnevused kustutada. Lepingu 3 ülesütlemise teatis saadeti kostjale

1. mail 2008.a. andes võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja
2. juuliks 2008.a. Kuna võlgnevusi ei kustutatud tähtaegselt, oli hageja sunnitud Lepingud üles ütlema. Kostja 1 ja 2 on kohustatud tasuma hagejale lepingust tuleneva põhiosavõlgnevuse. Lepingu 1 sõlmides kandis hageja kostjale 1 üle laenusumma 52 000,00 Eesti krooni, mille kostja 1 ja 2 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja 1 ja 2 võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja võlgnevuseks põhiosamaksete osas 2 847,00 eurot, mille kostja 1 ja 2 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingu 2 sõlmides kandis hageja kostjale 1 üle laenusumma 35 000,00 Eesti krooni, mille kostja 1 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja 1 võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja 1 võlgnevuseks põhiosamaksete osas 2 026,00 eurot, mille kostja 1 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingu 3 sõlmides avas hageja krediidilimiidi summa 5 000,00 krooni, mille kostja 1 oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja 1 võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja 1 võlgnevuseks põhiosamaksete osas 201.86 eurot, mille kostja 1 on kohustatud hagejale tagastama. Lepingutest 1 tulenevalt võlgneb kostja 1 ja 2 solidaarselt seisuga 29.08.2011.a. põhiosamakseid kokku summas 2 847,00 eurot. Lepingutest 2 ja 3 tulenevalt võlgneb kostja 1 seisuga 29.08.2011.a. põhiosamakseid kokku summas 2 227.86 eurot. Kostja 1 ja 2 on kohustatud tasuma hagejale intressi.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Lepingus 1 fikseeriti intressimääraks 16 % aastas ning kostja 1 ja 2 oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu

1. kuupäev alates
2. maist 2007.a. Lepingus 2 fikseeriti intressimääraks 16 % aastas ning kostja 1 oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu
3. kuupäev alates
4. juulist 2007.a. Lepingus 3 fikseeriti intressimääraks 16 % aastas ning kostja 1 oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu
5. kuupäev alates
6. novembrist 2005.a.
7. augusti 5 Tsiviilasi nr 2-11-40857 2011.a. seisuga on kostja 1 ja 2 intressivõlgnevus Lepingul 1 880.0 eurot ning kostja 1 intressivõlgnevus Lepingutel 2 ja 3 kokku 648.15 eurot. Kostja 1 ja 2 on kohustatud tasuma hagejale viivist

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 415

lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingutes 1, 2 ja 3 on määratud intressimääraks 16% aastas, millele vastavalt nõuab hageja kostjalt viivist 16% (aastas) Lepingu põhiosavõlgnevuselt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist Lepingu kohaselt järgmiselt. TsMS § 367 Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alljärgnevalt. Lepingust 1 tulenev viivis kostjalt 1 ja 2 seisuga 29. august 2011.a. on kokku summas 981.67 eurot. Lepingutest 1 tulenev viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas põhiosanõudelt summas 2 847.00 eurot, kuni põhinõude rahuldamiseni. Lepingutest 2 ja 3 tulenev viivis kostjalt 1 seisuga 29. august 2011.a. on kokku summas 803,51 eurot. Lepingutest 2 ja 3 tulenev viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas põhiosanõudelt summas 2 227.86 eurot, kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1) Välja mõista M.M. ’lt ja A.H. ’lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 4 709.27 eurot, mis koosneb põhisoasummast 2 847.00 eurot, intressisummast 880.60 eurot ja viivistest kuni 29. augustini 2011.a. (k.

1. a)summas 981.67 eurot. 2) Lähtudes TsMS §-st 367 mõista M.M. ’lt ja A.H. ’lt solidaarselt välja AS SEB Pank kasuks Lepingust 1 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas kuni põhinõude 2 847.00 eurot rahuldamiseni. 3) Välja mõista M.M. ’lt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 3 754,29 eurot, mis koosneb põhisoasummast 2 227.86 eurot, intressisummast 648.15 eurot, viivistest kuni 29. augustini 2011.a. (k.
2. a)summas 803.51 eurot ja teenustasust 74.79 eurot. 4) Lähtudes TsMS §-st 367 mõista M.M. ’lt välja AS SEB Pank kasuks Lepingutest 2 ja 3 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 30. augustist 2011.a. 16% aastas kuni põhinõude 2 227.86 eurot rahuldamiseni. 5) Välja mõista M.M. ’lt ja A.H. ’lt solidaarselt menetluskulud sh. AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639.11 eurot. 2. Määrus hagi menetlusse võtmise kohta ja nõue hagile kirjalikult vastata on A.H.ile väljastusteate alusel allkirja vastu isiklikult kätte toimetatud 21.11.2011.a ja M.M.le x kohtu kaudu 21.09.2012.a, kuid kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on tagaseljaotsuse taotuse esitanud hagiavalduse sisus. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab 6 Tsiviilasi nr 2-11-40857 hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. 3. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. AS SEB Pank poolt asjas kantud menetluskuludeks on: M.M. ja A.H.i vastu esitatud solidaarnõudelt tasutud riigilõiv 479.33 eurot eurot ja M.M. vastu esitatud nõudelt tasutud riigilõiv 479.33 eurot. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hagilt tasutud riigilõiv 479.33 eurot ja M.M.lt riigilõiv 479.33 eurot. Maili Tartu Kohtunik Pärnu Maakohtu 17.12.2012 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-11-40857 määrati: RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 447 lg 2-4, § 463 lg. 2. Parandada Pärnu Maakohtu ts.asjas nr. 2-11-40857, AS SEB Pank hagis M.M. ja A.H. vastu solidaarselt 2847.- € ning intressi ja viivise nõudmiseks ja AS SEB Pank hagis M. M. vastu 2227.86 € ning intressi, teenustasu ja viivise nõudmiseks, 19.11.2012.a tagaseljaotsuse resolutsiooni lahtris ekslikult kostjatelt M.M.-lt ja A.H.-lt solidaarselt ning kostja M. M. välja mõistetud edasise viivise arvestamise kuupäevaks märgitud 30.08.2012.a ning lugeda õigeks kostjatelt edasise viivise arvestamise kuupäevaks 30.08.2011.a. 7