lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja laenas kostjale 15.02.2010 ja 14.05.2010 raha, mille kostja kohustus tagastama hagejale 1 kuu jooksul peale teist laenumakset. Hageja ei ole seda mitte millegagi tõendanud. Kohtuistungil antud seletuses hageja väitis hoopis, et kostja kohustus veebruaris laenatud raha tagastama 1 kuu jooksul raha saamisest, kuupäevas kokku ei lepitud. Kostja seda ei teinud, vaatamata sellele laenas hageja uuesti kostjale mais raha. Hageja väitis, et mais laenatud raha pidi kostja tagastama kuu aja pärast. Seda ta ka tegi. Hagi kohaselt pidi kostja raha tagastama kuu aja jooksul pärast teist laenu andmist, kuid on arusaamatu, kuidas juba 15.02.2010 hageja teadis, et tuleb teine laenamine. Kohus leiab, et hageja on ekslikult aru saanud kostjast, et viimane kohustus laenu tagastama peale Fassaadiinfo OÜst palga saamist, s.o märtsikuu palga saamist. Kohus eelpool tuvastas, et kostja kohustus saadud raha tagastama peale saamata palga laekumist, s.o jaanuari- ja aprillikuu palkade laekumist kostjale.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Käesoleva ajani ei ole Fassaadiinfo OÜ kostjale jaanuarikuu 2010 töötasu tasunud.
lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja kohustus tagastada hagejale 10 000.- kr ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tagastab 10 000.- kr hagejale, kui Fassaadiinfo OÜ maksab kostjale 2010.a jaanuarikuu töötasu. Seega puudub kostjal kohustus tasuda hagejale 10 000.- kr. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lugeda hageja nõue hea usu vastaseks või hageja nõudest loobunuks, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et pooled on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud, kuna hageja loobub nõudest. Kahte aastat ei loe kohus ajaks, mis peaks panema kostja arvama, et tema vastu nõuet ei esitata. Lisaks oli Qcell OÜ ja kostja vahel töövaidlus, mida lahendati kohtus. Viiviste osas kuulub hagimenetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja loobus kohtuistungil selles osas hagist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 690.- eurot. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 „ lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt tsiviilasja hinnaga kuni 640.- euro korral on maksimaalselt sissenõutav kulu 320.- eurot. Antud asjas õigusabile kulutatud aeg 5 tundi on põhjendatud, tunni hinne on mõistlik. Seega kohus leiab, et hagejalt on põhjendatud välja mõista õigusabikulud summas 320.- eurot. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.