← Eesti

3-13-562/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-562 Haldusasi A.E.u kaebus Tallin

) §-st 15 tuleneb kinnipeetavale õigus omada isiklikke asju vanglasse vastuvõtmisel, samas lõiked 2 ja 4 võimaldavad kehtestada asjade omamisele täiendavaid piiranguid.

§ 15

lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

§ 15

lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid või esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaevatava haldusakti tegemise ajal kehtis Tallinna vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“, mille punkt 14.5.1.11 keelas kinnipeetavale digitaalsed vastuvõtjad ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, nende tarvikud (sh mälupulgad, -kaardid jne) või neid imiteerivad seadmed. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud “Vangla sisekorraeeskiri” § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinnipidamisasutusse saabudes A. E.l mälupulka isiklike asjade hulgas ei olnud.

§ 48

lg 1 kohaselt võib kinnipeetavatele müüa kaupu vangla ise või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Kaupluses müügil olevate asjade või kinnipeetaval tellida võimaldatava kauba sortimendi määramisel on vanglal diskretsioon, s.o 3 kaalutlusõigus. Kuna vangla kaupluses mälupulka ei müüda, siis pidi vangla kaaluma vajadust erandkorras mälupulga soetamiseks vangla kauplusest, sh selle tellimiseks. Vangla leidis, et selline erandkorras asjade soetamise lubamine ja korraldamine oleks ebaproportsionaalselt ressursimahukas, mille tulemusel võivad jääda täitmata olulised teenistusülesanded: mälupulga õppetöös kasutamise loa andmisel tuleb vanglateenistusel peale kinnipeetavalt vastava taotluse saamist võtta kinnituse selle kohta, et ta on nõus mälupulga maksumuse ise tasuma, mis tegelikult ei taga seda, et kinnipeetaval rahalised vahendid tegelikult olemas on (või keegi on nõus tema eest tasuma); leida mälupulga müüja; peale sobiva müüja leidmist teha arve alusel vangla arvelt müüja arvele ülekanne; toimetada mälupulk müüja juurest vanglasse; teha kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ülekanne vangla arvele; leida mälupulga hoiustamiseks sobiv koht, kust seda igakordselt õppetööks väljastada jms.

§ 41

lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Asjaolu, et kinnipeetavatel ei ole võimalik kasutada kõiki meelepärased õppevahendeid, sh mälupulka, saab pidada selliseks ebameeldivuseks, mis kaasneb vanglas kinnipidamisega ning millega peab isik arvestama kinnipidamisasutusse sattudes, milles kohus nõustub vastustajaga. Vastustaja on õigesti leidnud, et mälupulgale on võimalik salvestada andmeid ja infot, see ei ole igal juhul välistatud, mis vanglas on keelatud (näiteks vägivalda ja vihkamist õhutavad või pornograafilise sisuga teosed jpm). Kohus nõustub vastustaja väitega, et eelviidatud materjalid võivad kinnipeetavate seas esile kutsuda negatiivseid emotsioone (sh agressiivsust) ning väljaastumisi, mis aga kujutab endast juba otsest ohtu isikute turvalisusele ning vangla heakorrale ja julgeolekule. Tallinna vangla selgitas kohtule, et selleks, et A. E.l oleks väljastpoolt vanglat saabunud mälupulka võimalik kasutada, peab vangla veenduma selle ohutuses, milles veendumine on võimalik vaid selle arvutis ülekontrollimisel. Õige on vastustaja seisukoht, et tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigi arvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. Andmekandjate kontrolli korraldab vangla, kes otsustab, missuguste vahenditega ja kuidas seda tehakse. Vastustaja on õigesti leidnud, et vahet ei ole, kas kontroll teostatakse kooliarvutites või mõnes muus arvutis, oluline on, et tegemist on igal juhul vangla arvutitega, mille nakatamine viirustega ohustab vangla julgeolekut. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Vangla on õigesti leidnud, et antud juhul mälupulga kasutamine õppetöös ei ole nii oluline asjaolu ega kinnipeetavale õppetöös vältimatult vajalik, mis kaaluks üles võimaluse seada ohtu vangla julgeolek. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et mälupulga õppetöös kasutamise mittevõimaldamine ei kahjusta kaebuse esitaja õigusi ja huve sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama täiendavat ressurssi (tööjõud, ajakulu jms) sellele, et väljastpoolt vanglat saabuvat mälupulka põhjalikult kontrollida (juhul, kui kaebaja sooviks seda omal kulul soetada). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja põhjendused ei ole piisavad keelamaks tal õppetöös kasutada mälupulka. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud neid asjaolusid nii vaidlustatud otsuses kui ka kohtule antud kirjalikus seletuses. Asjaolu, et kaebajale ei ole vastustaja selgitused meelepärased, ei tähenda seda, et need ei ole piisavad. 4 Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotlust ei ole lahendatud tema huvidest lähtuvalt. Kaebaja arvates keeldumise tegelik eesmärk on tema ebainimlik ja alandav kohtlemine kohaldatud piirangute läbi. Kaebuse esitaja arvates vanglas seatud piirang mälupulga kasutamiseks on hüpoteetiline ja seatud meelevaldselt lihtsalt selleks, et selline piirang eksisteeriks. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Kohus märgib, et vanglal puudub kohustus väljastada kinnipeetavale õppetööks mälupulka. Kohtu arvates see ei ole kinnipeetavale õppetööks hädavajalik vahend, ilma milleta õppematerjali/õppeainete omandamine oleks oluliselt raskendatud või lausa võimatu. Õppiva kinnipeetava käsutuses on kooliarvuti, kuhu saab salvestada vajaliku teabe/koolitööd, samuti paberkandjal olev õppematerjal, mida saab vajadusel paljundada jms. Tallinna vangla on põhjendanud vaidlusaluse piirangu kohaldamise vajalikkust selgelt ja arusaadavalt, iseasi, kui kaebaja vastustaja argumentidega ei nõustu. Piiranguid võib seada, kui see on õigustatud. Antud juhul kohus nõustub vastustajaga, et see piirang, s.o kaebajale mälupulga kasutamise mittelubamine, oli põhjendatud ning kohane meede. Vastustaja on õigesti hinnanud kinnipeetavale mälupulga lubamist esmajärjekorras vangla julgeoleku seisukohast lähtuvalt. Ka kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Kohus ei saa vangla asemel hakata sisuliselt hindama taotluse põhjendatust, kuna selleks pädevus puudub. Kohus leiab, et vastustaja ei ole ületanud diskretsiooni piire A. E. taotluse lahendamisel, vastupidist ei ole kohus asjas tuvastanud. Kohus ei leia, et vanglas mälupulga kasutamise põhjendatud mittelubamine oleks kinnipeetava ebainimlik ja alandav kohtlemine, nagu väidab kaebaja. Vastustaja kinnitas kohtule, et vangla kaalus igakülgselt kaebuse esitajale mälupulga võimaldamist, kuid leidis, et see ei ole vangla julgeoleku ja ressursimahu kaalutlustel otstarbekas. Kohtul ei ole alust kahelda selle väite õigsuses. Kohus asub ülaltoodu põhjal seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning vastustaja poolt kaebaja taotluse mälupulga kasutamiseks rahuldamata jätmine on põhjendatud. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebus ja selles esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning puudub alus nende rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.