← Eesti

3-12-2082/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 25.septembril 2013.a. Tallinnas 3-12-2082 OÜ „Felixmarte“ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.06.2012.a. maksuotsuse nr 12.23/5491-19 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Jätta rahuldamata OÜ „Felixmarte“ taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja menetlus haldusasjas lõpetada. 2.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada peale määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõiv 251(kakssada viiskümmend üks) eurot 10 senti OÜ „Felixmarte“ arveldusarvele nr 17000693992 Nordea Pangas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 1.10.2012.a. kohtule esitatud kaebuses palus OÜ „Felixmarte“ tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse(PMTK)- 21.06.2012.a. maksuotsus nr 12.2-3/5491-19 ning Maksu- ja Tolliameti(MTA) 27.08.2012.a. otsus nr 6-1/984-4 vaide tagastamise kohta. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg või lugeda vaie tähtaegselt esitatuks. 23.10.2012.a. määrusega tagastas kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kui ilmselgelt perspektiivitu. Selle määruse tühistas Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2013.a. määrusega, leides, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel pole põhjendatud, sest kaebaja õiguste rikkumise tuvastamine võib toimuda üksnes asja sisulisel läbivaatamisel; halduskohtul on kohustus vaide tagastamise otsuse peale esitatud kaebust sisuliselt menetleda; kohus peab enne kaebuse menetlusse võtmist välja selgitama, kas kaebaja eesmärgiks on maksuotsuse vaidlustamine (s.t. ta ei soovi vaide läbivaatamist maksuhalduri poolt) või vaide tagastamise vaidlustamine ja maksuhalduri kohustamine vaiet läbi vaatama. 10.09.2013.a. teatas kaebaja, et soovib maksuotsuse tühistamist. 13.09.2013.a. määrusega võttis kohus menetlusse OÜ “Felixmarte“ kaebuse PMTK 21.06.2012.a. maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 tühistamiseks. Kuna kaebuse esitamise ajaks 1.

  1. 2012.a. oli maksuotsuse tühistamiseks kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg möödunud, asus kohus kõigepealt lahendama kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebaja esitas kohtule küll taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuid pole välja toonud tähtaja möödalaskmise põhjusi. Kaebaja arvates on kaebus tegelikult tähtaegselt esitatud. Maksuotsuses sisalduva vaidlustamisviite kohaselt oli kaebajal õigus esitada Maksu- ja Tolliametile 1 (MTA) vaie 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast arvates ning taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Kaebaja sai teatise tähitud kirja saabumise kohta oma postkastist 30.06.2012.a. ja läks samal päeval tähtkirjale postkontorisse järele ning sai maksuotsuse AS-st „Eesti Post“ kätte 30.06.2012.a. Vastustaja MTA leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja pole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitas PMTK 21.06.2012.a. maksuotsuse peale vaide 30.07.2012.a. MTA saatis 13.08.2012.a. kaebajale teatise nr 6-1/984-2, milles märkis, et OÜ „Felixmarte“ on esitanud vaide tähtaja rikkumisega. 22.08.2012.a. vastuses teatas kaebaja, et vaie on esitatud tähtaegselt, kuna reaalselt edastas AS „Eesti Post“ maksuotsuse kaebajale 30.06.2012.a. ning 22.06.2012.a. jättis AS „Eesti Post“ üksnes teate tähtkirja saabumise kohta, kirja kellelegi edastada ei saanud. MTA tagastas 27.
  2. 2012.a. otsusega nr 6-1/984-4 vaide põhjusel, et selle esitamise tähtaeg oli mööda lastud ning tähtaega ei ennistatud. Maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud 22.06.2012.a. teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta kaebaja registrijärgsele aadressile, mitte aga 30.06.2012.a., mil kaebaja sellele postiasutusse järele läks ja reaalselt maksuotsuse kätte sai. AS „Eesti Post“ universaalse postiteenuse tüüptingimuste p 4.1.3 kohaselt tehakse tähtsaadetisena edastatava kirisaadetise kättetoimetamiseks üks katse. Kui saajale pole võimalik saadetist üle anda, siis jäetakse tema postkasti postisaadetise saabumise teade või edastatakse nimetatud teade elektrooniliselt (e-postiga või SMS-ga) ning saadetis väljastatakse postiasutuses. AS „Eesti Post“ ärikirja tüüptingimuste p 5.5 täpsustab, et tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas hiljemalt kirisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval. Tähtsaadetise nr RR215006977EE logist nähtuvalt ei võetud tähtkirja kättetoimetamise katsel kohapeal vastu, mistõttu jäi tähitud kiri hoiule postkontorisse ning tähtkirja väljastus toimus 30.06.2012.a. Veel on tähtsaadetise nr RR215006977EE logist näha, et teatise trükkimine toimus 22.06.2012.a. Postiteenuse osutaja on kinnitanud, et teade jõuab kliendini tavaliselt järgmisel tööpäeval, nii nagu on ettenähtud tüüptingimustes: „Saajale edastatakse teade postisaadetise jõudmisest postiasutusse hiljemalt postisaadetise saabumise päevale järgneval tööpäeval (lühend D+1)“. Kaebaja pole toonud välja mistahes mõistlikku põhjust, mis annaks alust arvata, et postiteenuse osutaja on rikkunud tüüptingimustes ettenähtud korda ja jätnud 22.06.2012.a. teatise kaebajale nädal aega hiljem s.o. 30.06.2012.a. Tulenevalt maksukorralduse seaduse(MKS) §-dest 137 lg 1, 3; 138 lg 1; 151 lg 1 on menetlusosalisel õigus valida, kas ta soovib vaidlustada haldusakti vaide- või kohtumenetluses. Samas ei tohi unustada, et vaide või kaebuse peab menetlusosaline esitama seaduses sätestatud 30 päeva jooksul. Isegi kui asuda seisukohale, et 21.06.2012.a. maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 vaidlustamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema alates vaide tagastamise otsuse kättetoimetamisest, mitte maksuotsuse kättetoimetamisest, nagu leiab vastustaja, siis ka sellisel juhul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes, kuna AS „Eesti Post“ kinnituse kohaselt on postiteenuse osutaja jätnud kaebajale 28.08.2012.a. teate tähtkirja (tähtsaadetise nr EE217222143EE) saabumise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vastavalt MKS §-le 54 lg 2 ja 6 saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil ning tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on Keila Teaduse tn 9 ning et teade jäeti postiasutuse poolt sellel aadressil 22.06.2012.a. OÜ „Felixmarte“ postkasti. Seda kinnitab kohtule esitatud AS „Eesti Post“ logistika infosüsteemi EPLIS väljavõte ning kaebaja sellele vastu ei vaidle, vaid märgib, et reaalselt sai ta maksuotsuse AS-st „Eesti Post“ kätte 30.06.2012.a. 2 Kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks peab kohus lahendama küsimuse, kas maksuotsuse kaebajale kättetoimetamise kuupäevaks tuleb lugeda teatise kaebaja registrijärgsel aadressil asuvasse postkasti jätmise kuupäev või kuupäev, kui juriidilise isiku seaduslik esindaja (juhatuse liige) maksuotsuse AS-st „Eesti Post“ tegelikult kätte sai. Riigikohus on korduvalt (lahendid 3.03.2004.a. nr 3-3-1-10-04, 13.10.2009.a. nr 3-3-1-65-09, 19.12.2007.a. nr 3-3-1-7507) selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt; jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani; maksuhalduril pole kohustust edastada haldusakte elektrooniliselt ilma sellekohase soovi avaldamiseta. Praegusel juhul pole kaebaja haldusasja materjalist nähtuvalt taotlenud MTA-lt otsuse edastamist muule aadressil ega elektronpostiaadressil. Seega edastas vastustaja otsuse õigesti kaebaja taotluses märgitud ja registrisse kantud aadressil. Riigikohtu halduskolleegium on 20.05.2003.a. määruses nr 3-3-1-37-03 sedastanud, et tähtkirjaga väljastatud haldusakt tuleb lugeda teatavaks tehtuks ajast, mil adressaadile jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. AS „Eesti Post“ logistika infosüsteemi EPLIS väljavõttest nähtuvalt jäeti kaebajale teade tähitud kirja saabumise kohta 22.06.2012.a., pärast samal päeval ebaõnnestunud kirja väljastuskatset ning sellest hetkest oli tähtkiri jõudnud kaebaja mõjusfääri, kes pidi kohe postiasutuse poole pöörduma ja tagama maksuotsuse kättesaamise ja sellega tutvumise. Eeltoodust lähtudes tuleb maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 22.06.2012.a., mis tähendab, et MTA-le vaide või kohtule kaebuse esitamise viimane päev oli 22.07.2012.a. ning vastustajale 30.07.2012.a. esitatud vaie ja 1.10.2012.a. kohtule esitatud kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. HKMS § 124 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist(lg 1); kohus lõpetab määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele(lg 2). HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline laskis mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel(lg 1); tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes(lg 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Mõjuva põhjusega pole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja pole toonud(Riigikohtu määrused 16.01.2009.a. nr 3-3-1-75-08 ja 19.
  3. 2001.a. määruse nr 3-3-1-59-00) Kuna kaebaja pole esitanud mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud tähtaegselt kohtule kaebust esitada, tuleb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta HKMS § 124 lg 1 alusel rahuldamata ja menetlus asjas HKMS § 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Vastavalt HKMS §-le 104 lg 5 p 4 tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. OÜ-le „Felixmarte“ tuleb tagastada 251,1 eurot riigilõivu, mis ta on tasunud 18.10.2012.a. Rahandusministeeriumi kontole 333416110002 selgitusega „ Riigilõiv haldusasjas nr. 3-12-
  4. Kohtunik: D. Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.