§-le 101.
lg 2 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osaniku vastutus oli taolises redaktsioonis sätestatud ka pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise ajal. Seega on täisühingu osanike puhul tegemist solidaarvõlgnikega.
lg 2 ja VÕS § 65 lg 1 tuleneb seega, et Maksu- ja Tolliameti nõude osas on solidaarvõlgnikeks kolm isikut: TÜ Rahe Grupp (pankrotis), H. K. ja R. U. . Neil asjaoludel esitas pankrotihaldur PankrS § 97 lg 1 ja 2;
U. lt ja H. K. lt solidaarselt TÜ Rahe Grupp (pankrotis) võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees kogusummas 611 054 krooni TÜ Rahe Grupp ( pankrotis) pankrotivarasse. KOSTJATE TAOTLUSED Kostjad esitasid taotlused hagi aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks. R. U. taotluse kohaselt kohaldub kostja suhtes MKS § 132 lg 1 alusel 7aastane nõude aegumistähtaeg, sest kostjale esitatud nõue on maksunõue, millise aegumistähtaeg on MKS § 132 lg 1 alusel 7 aastat. Hageja esitas kostja vastu nõude väljaspool pankrotimenetlust iseseisva tsiviilnõudena. PankrS § 168 kohaselt on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks.
lg 5 kohaselt ei saa täitedokumendist täisühingu vastu teostada sundtäitmist osaniku vastu. Seega on kostjalt võlgniku võla sissenõudmiseks ainus võimalus tsiviilkohtumenetlus, mille otsuse osas saaks teostada sundtäitmist kostja vastu. Ebaõige on 2
lg 5 ei sätesta nõude sissenõutavaks muutumise aega, seega tuleb see määrata asjaolude alusel. Võlausaldaja MTA 08.09.2010 korraldusest nr 13-7/94-1 nähtub, et võlgnikul tekkis perioodil veebruar 2000 kuni juuli 2002 maksuvõlg, võlausaldaja esitas võlgnikule kolm ettekirjutust: 16.05.2000 ettekirjutuse nr 40-08/62-2, 05.12.2000 ettekirjutuse nr 30-09/3-243/14-445 ja 16.11.2001 ettekirjutuse nr 5-03/14-713, mis jäid võlgniku poolt täitmata. Võlausaldaja pidi juba siis mõistma, et võlgnik ei suuda maksunõuet täita ning võlausaldajal oli võimalus esitada nõue kostja vastu. MKS § 132 kohaselt algab aegumistähtaeg kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta
1g 2 sätestatud äriühingu täisosaniku solidaarvastutusel, on ka sel alusel esitatud nõue aegunud.
S § 97 lg 1,2 on täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Võlausaldaja ei või pärast täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti väljakuulutamist esitada äriühingu vastu suunatud nõudeid äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu.
lg 2 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. VÕS § 65 lg 1 alusel, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja isik, kes võib esitada nõude täisühingu osanike vastu. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt
mõttele ja regulatsioonile ongi täisühingu ja selles osalevate isikute vastutuse olemus ja mõte selles, et täisühingu osanikud on otsustanud taoliselt täisühingu osanikena pakkuda kõigile võlausaldajatele oluliselt suuremat vastutust kui teiste äriühingute (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi osanikud/aktsionärid) ja seega vastutavad täisühingu osanikud solidaarselt terves ulatuses koos äriühinguga äriühingu kohustuste eest. Hagi materjalidest nähtuvalt on kostjate vastu esitatava nõude sisuks täisühingu maksuvõlgnevus. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg MKS tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maksuvõlgnevuse nõue on muutunud sissenõutavaks täisühingu suhtes, kuivõrd TÜ Rahe Grupp (pankrotis) 06.01.2003.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul on tunnustatud Maksu- ja Tolliameti nõuet summas 674 xxx xxx ning nõudele ei ole vastu vaielnud ka võlgnik. TÜ Rahe Grupp (pankrotis) maksuvõlg on hagiavalduse täienduste kohaselt kujunenud perioodil november 2000- mai 2002 täisühingu poolt deklareeritud maksusummade tasumata jätmisest. Kohus leiab, et käesolevas asjas täisühingu osanike vastu esitatav nõue on käsitletav seadusest tuleneva nõudena, mille aegumisele kuulub kohaldamisele TsÜS § 149. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõude sissenõutavaks muutumine tähendab TsÜS § 147 lg 2 kohaselt ajahetke, millest alates on õigustatud isikul õigus nõuda kohustatud isikutelt oma kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on 5
lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt võib osanik keelduda täisühingu kohustuste täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Kostja R. U. väidetest nähtuvalt (I kd, tl 53) on võlausaldaja esitanud võlgnikule kolm ettekirjutust: 16.05.2000 ettekirjutuse nr 40-08/62-2, 05.12.2000 ettekirjutuse nr 30-09/3-243/14-445 ja 16.11.2001 ettekirjutuse nr 5-03/14-713; isikukontoridadest nähtuvalt (II kd, tl 9-15) on täisühing enne pankroti väljakuulutamist leidnud rahalisi vahendeid oma maksuvõlgnevuse tasumiseks, tasudes tulumaksuvõlgnevuse 05.01.2001.a. summas 4627 EEK, 16.07.2001.a. summas 12 xxx xxx ning tulumaksuvõlgnevuselt arvestatud intresside katteks 16.07.2001.a. 1406 EEK; samuti on täisühing enne pankroti väljakuulutamist vähendanud oluliselt sotsiaalmaksuvõlgnevust, tasudes 16.07.2001.a. põhivõlgnevuse katteks 33 xxx xxx. Täisühingu osanike vastutuse alusel nõude esitamise eelduseks on
lg 5 kohaselt see, et osanikult saab nõuda vastutamist alles siis kui võlausaldaja nõue täisühingu vastu on olnud tulemusetu. Kohus leiab, et TsÜS § 149 ja
lõike 5 koostoimes saab käesolevas asjas käsitleda kümneaastase aegumistähtaja algusena täisühingu pankroti väljakuulutamise aega s.o. 04.07.2002.a., kuivõrd pankrotiotsusest nähtuvalt ei saa võlausaldaja nõuded rahuldatud täisühingu vara arvelt (I kd, tl 13-17). Seega saabus TsÜS § 149 järgi kostjate vastu esitatavate nõuete aegumise tähtaeg 04.07.2012, hageja on hagi esitanud 17.11.2010.a (I kd, tl 3). Kohus ei nõustu esialgu hageja poolt avaldatud seisukohaga, et käesoleva hagi puhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 3, mille kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat pankrotimenetluse lõppemisest ning vastavalt MKS § 132 lg 4 p 3 katkeb maksusumma sundtäitmise aegumine pankrotiavalduse esitamise korral. Kohus nõustub kostjatega, et põhivõlgniku ja temaga solidaarselt vastutavate täisühingu osanike vastutus on erinev ning TsÜS § 157 lg 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda ainult põhivõlgnikult täitedokumendi alusel tunnustatud nõude täitmist rahuldamata osas ka pärast pankrotimenetluse lõppemist ning see võlausaldaja täitmise nõue ei aegu enne kümne aasta möödumist pankrotimenetluse lõppemist. Samuti kuigi TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi peatub aegumine nõude esitamisega pankrotimenetluses, ei peatu kohtu arvates selle sätte alusel täisühingu pankrotimenetluse korral tema osanike vastu
Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja esitanud võlgnikule 16.05.2000 ettekirjutuse nr 4008/62-2, 05.12.2000 ettekirjutuse nr 30-09/3-243/14-445 ja 16.11.2001 ettekirjutuse nr 5-03/14713. Kuni 30.juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 231 lg 1 kohaselt oli maksuhalduril õigus ettekirjutusega nõuda maksuvõla tasumist täisühingu osanikult. Alates 1.juulist 2002.a. kehtiva maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele (ka täisühingu osanik) võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Pankrotimenetluse algatamise määrusest (I kd, tl 8) nähtuvalt oli Valga Maakohus juba 21.juunil 2002.a. algatanud Valga Maksuameti pankrotiavalduse alusel TÜ Rahe Grupp pankrotimenetluse. Kohus nõustub hagejaga, et 6
alusel nõude esitamise eelduseks ei ole nende suhtes vastutusotsuse või ettekirjutuse tegemine. Asjakohane ei ole kostja R. U. viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-75-
Maksukorralduse seaduse § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla, maksuvõla sundtäitmine toimub MKS käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras, maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 12.oktoobri 2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06 leidnud, et maksukohuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Ka PankrS § 97 lg 1,2 sätestab, et täisühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu; nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Seega ei saa käesolevas asjas kohaldada pankrotimenetluses maksunõude suhtes MKS sätteid. Pankrotiseadus ei reguleeri PankrS § 97 lg 1 alusel esitatud nõuete aegumist. Kohus ei nõustu kostja H. K. ga, et hageja poolt taolisel alusel esitatud nõuet on võimalik käsitleda vara tagasivõitmise hagina PankrS § 109 jj. tähenduses, mille aegumistähtaeg on PankrS § 118 lg 2 kohaselt kolm aastat pankroti väljakuulutamisest alates. PankrS § 109 lg 1 annab tagasivõitmise mõiste, mille kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hageja ei ole käesolevas asjas taotlenud võlgniku tehingu või muu toimingu kehtetuks tunnistamist. Hageja poolt nõutavaks intressivõlgnevuse suuruseks on 66 xxx xxx (4244,31 eurot). Intressivõlgnevuse suuruse osas juhib hageja tähelepanu ka sellele, et nõuete kaitsmise koosolekul ei vaielnud võlgnik vastu intressi arvestamisele ning selle metoodikale, mistõttu on võlgnik ja kostjad aktsepteerinud intressivõlgnevust. MKS § 115 lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 119 lg 1 p 1 alusel peatub intressi arvestamine pankroti väljakuulutamisel. Kohus leiab, et intress on oma olemuselt sarnane eraõiguslikes suhetes rakendatavale viivisele (viivitusintressile). Intresside näol on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjatel on kohustus tasuda intressi iga maksumaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. TsÜS § 154 kohaselt korduvate 7
lg 4 kohaselt on osanikul õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing; osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab. Kostjad on hageja nõudele tervikuna (ka intressid) vastu vaielnud. Kohus ei nõustu kostja H. K. väidetega, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-05 andnud selge juhise, et
sätete kohaldamisel on tegemist kahju hüvitamisega äriühingule ja kuna kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama ning eeldades kostja vastu suunatud nõude sissenõutavaks muutumise algustärminina äriühingu pankroti väljakuulutamise daatumi, aegus kahjuhüvitisnõue kostja vastu TsÜS § 150 lg l kohaselt hiljemalt 04.07.2005.a. Viidatud Riigikohtu lahendis on käsitletud osaühingu juhatuse liikme vastutust oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise eest
lg 2 alusel, milline regulatsioon on oluliselt erinev
Samuti ei ole asjakohane ka kostja H. K. väide, mille kohaselt nõue on aegunud
kohaselt, mille järgi on täisühingu maksejõuetuse korral pankrotiavalduse mitteesitamise eest vastutavate isikute vastu esitatava kahjuhüvitisnõude aegumistähtaeg viis aastat alates kohustuse rikkumisest. Nagu kohus eespool selgitas, ei ole antud juhul tegemist hageja poolt kahju hüvitamise nõude esitamisega. Kohtuistungil leiab kostja H. K. täiendavalt, et hageja on tegutsenud pahauskselt, esitades hagi 8 aastat ja 4 kuud pärast pankroti väljakuulutamist, mil kostjatel on võimalikud tõendid kadunud. Riigikohus on leidnud, et „aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi." (RK TKO 3-2-1-79-09 p 11). Kohus nõustub kostjaga, et hageja on pikema aja jooksul jätnud oma õiguse hagi esitamiseks kasutamata, mis võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. Riigikohus on 2.juuni 2003.a. otsuses nr 3-2-1-70-03 ja reas teistes kohtulahendites nr 3-2-1-109-08, 3-2-1-10808, 3-2-1-137-06, 3-2-1-105-08 asunud seisukohale, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud, mida pole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Paljasõnalised on kostja väited, et selle aja jooksul on võimalikud tõendid kadunud; kohtule pole esitatud tõendeid, et hageja oleks käitunud pahauskselt. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on aegunud osaliselt intresside 4244,31 euro (66 409 krooni) nõude osas ja kostjate taotlused tuleb rahuldada osaliselt ning jätkata menetlust TÜ Rahe Grupp 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.