3-13-1209/73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-1209 Kohtuasi E.I.i kaebus Viru Vangla 27.05.2013 vaideotsuse nr 6-12/123-3 punkti 3 ja 27.05.2013 käskkirja nr 6.2/789-T tühistamiseks, 15.07.2013 vaideotsuse nr 6.12/153-3 õigusvastasuse tuvastamiseks, toidujagaja ametisse ennistamisele kohustamiseks ning töölt puudutud aja eest tasu maksmiseks Kaebaja: E.I. Vastustaja: Viru Vangla, esindajad Olga Hodakovskaja ja Eve Kangro Menetlusosalised ja esindajad Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta E.I.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 26.02.2013 koostatud käskkirjaga nr 6-2/267-T (tl 74-75) määras Viru Vangla kinnipeetav E.I.i alates 26.02.2013 kuni 26.05.2013 finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, toidujagajaks tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. 22.03.2013 käskkirjaga nr 6-2/438-T (tl 76-77) vabastati E.I. toidujagaja ametikohalt tagasiulatuvalt alates 27.02.
4. 27.05.2013 koostati Viru Vanglas otsus nr 6-12/123-3 (tl 87-88), millega rahuldati E.I.i vaie (tl 78-84), tunnistati 22.03.2013 käskkiri nr 6.2/438 puudulike põhjenduste tõttu kehtetuks ning tehti ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Samal päeval anti E.I.i alates 27.02.2013 töölt vabastamise kohta uus käskkiri nr 6-2/789-T (tl 92-92) ja märgiti põhjuseks tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus. 15.07.2013 vaideotsusega nr 6-12/153-3 (tl 100-101) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 94-97) rahuldamata. Viru Ringkonnaprokuratuuris 30.05.2013 koostatud määrusega (tl 49) lõpetati aluse puudumise tõttu E.I.i suhtes algatatud kriminaalmenetlus. 13.06.2013 koostas Viru Vangla otsuse nr 6-12/123-4 (tl 46-47), millega jättis E.I.i 10.04.2013 vaides sisalduva kahjunõude rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 30.05.2013 koostas E.I. kaebuse (tl 2-5), milles palus tühistada Viru Vangla 27.05.2013 vaideotsuse nr 6-12/123-3 punkti 3, kohustada vanglat ennistama ta toidujagaja ametisse ning mõista välja saamata jäänud töötasu 95 eurot + 30 % iga kuu eest. Ta väitis, et kuna tema pole nõudnud vallandamise käskkirja uut läbivaatamist, on vangla väljunud vaide raamidest. 24.06.2013 avalduses (tl 43-45) kordas kaebaja töölt puudumisega seotud kahju hüvitamise nõuet ning märkis seejuures ära, et vangla rikkus vastavale nõudele vastamise tähtaega. 21.07.2013 koostas E.I. uue kaebuse (toimiku nr 3-13-1586 lehed 1-3), milles palus tühistada ka Viru Vanglas tema töölt vabastamise kohta 27.05.20213 tehtud käskkiri nr 6-2/789-T ning tunnistada õigusvastaseks 15.07.2013 vaideotsus nr 6-12/153-
6. Kaebaja leidis, et kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 3 lubab kinnipeetava töölt kõrvaldada ainult üheks kuuks ja justiitsministri käskkirja § 5 lg 3 p 1 võimaldab vaid ajutist töölt vabastamist, on tema alaline vabastamine ebaseaduslik ning lisaks pole arvestatud ka võimalusega, et kinnipeetav võidakse õigeks mõista, mida Viru Ringkonnaprokuratuur ongi teinud. Veel leidis kaebaja, et vaidele vastamisel on rikutud 30 päevast tähtaega.
7. Viru Vangla vastustes (tl 69-73 ja 159) paluti kaebusi mitte rahuldada, peeti kaebaja suhtes tehtud otsustusi igati õiguspärasteks ning selgitati, et kuigi ettekirjutuse tegemiseks polnud vajadust, ei riku vastav otsus kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult. Kohustamisnõude osas leiti, et kuna kaebaja kohustus töötada toidujagajana lõppes 26.05.2013, ei ole seda nõuet võimalik muutunud asjaolude tõttu täita. Seejuures märgiti, et kuigi käskkiri on pealkirjastatud töölt vabastamisena, võimaldab selle sisu mõista kriminaalmenetluse ajaks kinnipeetava töölt ajutises kõrvaldamises seisnevat tegelikku eesmärki. Töölt puudutud aja eest tasu maksmise nõude osas märgiti, et töölt ajutise kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka, kaebaja pole reaalselt ühtegi päeva töötanud ning puudub ka kahju hüvitamise eelduseks olev avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas on vaidlus tähtaegselt majandustöödele määratud kinnipeetava töölt kõrvaldamise õiguspärasuse üle ning lahendamist vajavad küsimused, kas niisugune kinnipeetav on õigustatud nõudma töölt kõrvaldamise korral enda ennistamist ja tasu töölt puudutud aja eest. Samuti on vaja lahendada küsimus, kas vangla on kinnipeetava vaide lahendamisel seotud üksnes esitatud nõuetega või võib neist ka kõrvale kalduda ning kas ja kuidas mõjutab vaideotsuse õiguspärasust vastavate menetlustähtaegade järgimine.
9. Kinnipeetavate tööle rakendamisega seonduvat reguleerib vangistusseadus. Selle § 37 lg 1, § 38 lg 1 ja 39 lg 3 kohaselt on kinnipeetavad üldjuhul kohustatud töötama ning vanglateenistus peab nad võimaluse korral kindlustama tööga või rakendama selle puudumisel vastavalt töö eripärale enda äranägemisel majandustöödel. Kohtutoimikusse esitatud 26.02.2013 käskkiri nr 6-2/267-T kinnitab, et E.I. rakendati toidujagajana vangla majandustöödele tähtajaliselt kuni 26.05.
10. See tähtaeg on juba möödunud ning tööle määramine seeläbi oma kehtivuse kaotanud. Kuna kaebaja pole kohtule väitnud ega tõendanud, et tema toidujagajaks määramise kohta on välja antud uus käskkiri, on täielikult alusetu kaebuse see nõue, milles ta palub ettekirjutust enda tööle ennistamiseks. Niisugust ettekirjutust ei ole kohtul võimalik teha veel ka seetõttu, et käesolevaks ajaks on E.I. Viru Vanglast vabastatud ega saa enam kuidagi töötada selle vangla majapidamistöödel.
11. Kaebustega vaidlustatud Viru Vangla 27.05.2013 käskkiri nr 789-T on antud vangistusseaduse § 38 lg-s 22 ja justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ alusel. Vangistusseaduse nimetatud sättes kehtestatu võimaldab kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui ta ei ole võimeline töökohustust täitma või ohustab töötamine tema enda või vangla julgeolekut. Vastav täpsem kord sisaldub justiitsministri määruses, mille § 5 lg 3 p-s 1 lubab kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada muuhulgas kriminaalmenetluse ajaks ning seejuures ei ole ega saagi olla kehtestatud tingimust, et see menetlus peab tingimata lõppema kahtlustatava süüdi tunnistamisega. Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.05.2013 määrusest nähtub, et 28.02.2013 alustati E.I.i suhtes menetlust karistusseadustiku § 121 tunnustel seoses 25.02.2013 toimunud kaklusega. Sellest hetkest alates oli vanglal olemas seadusest tulenev võimalus ta eelnimetatud õiguslikel alustel kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni töölt kõrvaldada. Tegemist ei ole distsiplinaarkorras karistamisega ja seetõttu on asjakohatu kaebaja viide vangistusseaduse § 63 lg 1 p-s 3 ette nähtud töölt eemaldamises seisneva distsiplinaarkaristuse maksimaalsele pikkusele.
12. Kriminaalmenetluse ajaks kinnipeetava töölt ajutine kõrvaldamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mille puhul on kohtuliku kontrolli võimalused halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg-s 3 kehtestatu kohaselt piiratud. Kohus võib hinnata ainult seda, kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud. Otsuse sisulise otstarbekuse hindamise õigust pole seaduseandja kohtule andnud ning ta ei saa asuda vanglateenistuse asemele ega ise kaaluda otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Viru Vangla 27.05.2013 käskkiri nr 789-T vastab põhilises kõigile olulistele nõuetele. See järgib haldusmenetluse seaduse §-des 55, 56 ja 57 kehtestatud vorminõudeid, on antud vangla sisekorraeeskirja § 12 lg-st 1 üksuse juhi ülesandeid täitvale vanglateenistuse ametnikule tuleneva otsustuspädevuse piirides ning lähtub vangistusseaduse § 38 lg-s 22 ja justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 5 lg 3 p-s 1 kehtestatust. Asjaolu, et käskkirja pealkirjas ja resolutsioonis on kasutatud väljendeid „tööl vabastamine“ ja „ametikohalt vabastamine“, on küll mõnevõrra eksitav, kuid kirjeldavast osast selgub üheselt, et silmas on siiski peetud ajutist töölt kõrvaldamist kriminaalmenetluse ajaks. Seda kinnitab nii käskkirja vastava osa sõnastus kui viited 25.02.2013 toimunud sündmusega seoses karistusseadustiku § 121 alusel algatatud kriminaalmenetlusele ja just seda abinõu reguleerivatele konkreetsetele seadusesätetele. Siinkohal on oluline tähtsus veel ka asjaolul, et eelnimetatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.05.2013 määrusega lõpetati nimetatud kuupäeval kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt saab haldusakt kehtida üldjuhul üksnes oma kehtivusaja lõpuni. Kuna tema töölt kõrvaldamine oli seotud kriminaalmenetlusega, kaotas 27.05.2013 käskkiri nr 789-T selle menetluse lõppemisel kehtivuse. Haldusakti, mis enam ei kehti, pole võimalik tühistada ja seega on ka vastav nõue täielikult alusetu.
13. Vangistusseaduse eelnevalt juba nimetatud sätetest tuleneb üheselt mõistetavalt, et kinnipeetaval on küll töötamise kohustus, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda enda tööle rakendamist. See saab toimuda vaid vastava võimaluse olemasolul, sõltub käesoleva vaidluse tinginud majandustööde puhul vangla äranägemisest ning ei ole samastatav töölepingu alusel töötamisega. Vangistusseaduse § 43 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetava töö tasustamisel lähtuda töötatud ajast. Ka E.I.i majandustööle määramise käskkirjas on selgelt kirjas, et 0,63 euro suurust tunnitasu makstakse talle vastavalt töötatud tundidele. Vangla väidetel ei ole kaebaja reaalselt ühtegi päeva töötanud. Ta ise pole seda väidet ümber lükanud ega vastupidist tõendanud. Viru Vangla 27.05.2013 käskkirjast nr 789-T tulenevalt oli oli tegemist ajutise töölt kõrvaldamisega. Seega kuulub kohaldamisele justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 5 lg 1, milles kehtestatu ei võimalda ajutise töölt kõrvaldamise aega töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka arvestada. Saamata jäänud töötasu maksmisega seotud nõuet ei ole kuidagi võimalik käsitleda ka riigivastutuse seadusel rajaneva kahju hüvitamise nõudena. Nimetatud seaduse § 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab isik talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil ning varalise kahju rahas hüvitamine tähendab seda, et hüvitisega luuakse olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi poleks rikutud. Eelnevalt juba esitatud põhjenduste kohaselt oli Viru Vanglal olemas õiguslik alus selleks, et E.I. kriminaalmenetluse ajaks ajutiselt vangla majandustöölt kõrvaldada ja vastavat aega töötasu maksmisel mitte arvestada. Seega ei ole tema õigusi õigusvastaselt rikutud ega talle rahas hüvitatavat kahju tekitatud.
14. Vaidemenetlusega seonduv on reguleeritud haldusmenetluse seaduses. Haldusorgani volituste ulatus on reguleeritud selle seaduse § 85 neljas punktis ja lubab muuhulgas teha vaideotsusega ka ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kuna seejuures ei ole kehtestatud, et niisugune õigus on ainult vastava konkreetse taotluse esitamise korral, oli Viru Vanglal E.I.i poolt 10.04.2013 koostatud vaiet lahendades õigus endal otsustada, kas asjaolud võimaldavad tal piirduda antud juhtumi puhul üksnes vaidlustatud haldusakti tühistamisega või on vajalik teha ka ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel langetatava otsusega, mille sisulist otstarbekust ei saa halduskohus eelnevalt juba viidatu kohaselt kontrollida.
15. Kinnipeetavate poolt esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuetele kohalduvad menetlustähtajad sisalduvad riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1, vangistusseaduse § 1’ lg-s 7 ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekonnaeeskirja“ §-s 49’ lg-tes 1 ja
16. Neis sätestatu näeb ette kohustuse lahendada kahju hüvitamise nõue kahe kuu ja vaie 30 päeva jooksul selle nõuetekohasest esitamisest või läbivaatavale organile edastamisest arvates, kuid võimaldab saata võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise nõuded enne menetlusse võtmist tõlkijale ja arvestada menetluse tähtaegu eestikeelse dokumendi saabumisest. Mõlemad kaebaja poolt nimetatud vaided olid venekeelsed ja vajasid seega enne menetlusse võtmist tõlkimist. 10.04.2013 koostatud vaide tõlge on kohtutoimikusse esitatud dokumendi kohaselt saadud 26.04.
17. Kuna otsus selles sisalduva kahju hüvitamise nõude kohta vormistati 13.06.2013, ei ole seaduses ettenähtud kahekuulist tähtaega rikutud. 30.05.2013 koostatud vaide kohta on samuti olemas tõlge, kuid selle edastamisega seotud dokumendid puuduvad ja seetõttu pole võimalik tuvastada, kas 15.07.2013 vaideotsus oli ikka koostatud kooskõlas vastavate menetlustähtaegadega. See asjaolu aga ei anna veel alust kaebuse vastava nõude rahuldamisele, sest ka juhul kui vaide lahendamiseks vanglale antud 30 päevane tähtaeg oli ületatud, ei tähenda see veel, et vaideotsus on oma sisus õigusvastane. Tegemist oleks vaid otsustamist mittemõjutanud menetlusliku rikkumisega.
18. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul põhjust E.I.i kaebusi ühegi neis esitatud nõude osas rahuldada. Kaebaja oli kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivude tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud pole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane