lg-st 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tõttu ei saa Keskkonnaamet hinnata vastustaja nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust ega õiguspärasust. Olenemata kohaliku omavalitsuse seisukohast võib MaaPS § 34 lg 1 p 16 ja lg 2 kohaselt kaevandamisloa välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teatas, et ministeeriumile või tema valitsemisala asutustele ei ole vajalik Kõnnu liivakarjääri maa-ala (tl 61). Riigimetsa Majandamise Keskus ei toetanud Kõnnu liivakarjääri rajamist (tl 62, 63). Oma täiendavas vastuses (tl 80-81) märgib keskkonnaministeerium, et uuringuloa ja kaevandamisloa saamiseks on sätestatud eraldi menetlused. Uuringuloa andmise menetlus ei lähe automaatselt üle kaevandamisloa andmise menetluseks ja need menetlused ei ole omavahel seotud. Vastustaja leidis oma vastuses (tl 66-68), et Iisaku valla üldplaneeringuga on välistatud Kõnnu liivamaardlas maavara kaevandamine ja uue karjääri rajamine. Asjaolu, et Iisaku 3 3-12-1373 Vallavolikogu on 29.04.2010 otsusega nr 40 andnud nõusoleku geoloogilise uuringuloa andmiseks ei saa tekitada õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Asfalditehaseid on ka teistes Eesti piirkondades, mitte ainult Jõhvis. Ei saa välistada, et kaebaja hakkab tarnima liiva mujale Eestisse. Ka Tartu tehas vajab liiva ja väljaveo tee kulgeb sel juhul läbi Jõuga küla ning avaldab negatiivset mõju puhkepiirkonnale Jõuga järvede läheduses. Kaebaja on turul tegutsenud viis aastat ja see aeg ei anna piisavat ülevaadet kavandatavast kaevandamisest, mida taotletakse 15 aastaks. Kaebaja ei avaldanud soovi Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks kaevandusloa saamiseks MaaPS § 34 lg 1 p 16 ja lg 2 korras. Ka kohalik omavalitsus saab tugineda Ehitusmaavarade riiklikule arengukavale. Volikogu poolt arvamuse andmine, mille sisuks on nõusoleku andmisest keeldumine, on menetlustoiming, mitte haldusakt ning seega ei saa seda tühistada. Kaebuse esitaja ei nõustu volikogu antud arvamuse (menetlustoimingu) sisuga. Kehtiv seadusandlus ei anna halduskohtule pädevust teha vallavolikogule ettekirjutust, millega saaks kohustada volikogu andma kaebajale sobiva sisuga arvamust. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-38-10 tuleneb, et kohalik omavalitsus peab nõusoleku andmise üle otsustamisel lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest. Vastustaja on põhjendanud nõusoleku andmisest keeldumist lähtudes valla ja kohaliku elanikkonna huvidest, mitte erahuvidest. Vallavolikogu otsus on õiguspärane, antud pädeva organi poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. ASJASSEPUUTUV ÕIGUSNORM Maapõueseaduse § 28 kaevandamisloa taotlemine
§-st 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
ga ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust saab kohus kontrollida kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ja proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (RKHKo 3-3-1-11-03, p 48). Vastustaja põhiargumendiks vaidlustatava toimingu tegemisel oli valla üldplaneeringu põhimõtetest kinnipidamine ning looduskauni elukeskkonna säilitamine ja edasiarendamine. Samuti tugines vastustaja Kivinõmme maastikukaitseala kaitsmise vajadusele ja praegu valla territooriumil tegutsevate karjääride rohkusele. Siinkohal ei nõustu halduskohus vastustaja seisukohaga, millest tulenevalt üldplaneeringuga, kui sellisega saab välistada maavara kaevandamise ja karjääri rajamise, kui sellise. 5 3-12-1373 Kaevandamisloa andmine on reguleeritud maapõueseadusega ning kohalik omavalitsus ei saa seada oma õigusaktiga piiranguid seadusega sätestatud õigusele. Kontrollides vaidlustatava toimingu sobivuse kriteeriumile leiab halduskohus, et vastustaja seisukoht on põhjendatud ning tehtud toiming soodustab valla poolt seatud eesmärgi saavutamist. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et looduskauni keskkonna säilitamise ja maastikukaitseala kaitsmise eesmärkide saavutamist võib soodustada ka ennetavate meetmetega, nt vaieldes vastu maastikukaitseala lähedusse kavandatava karjääri rajamisele. Vajalikkuse kriteeriumile vastavuse hindamisel leiab kohus, et vastustaja toiming oli vajalik, sest taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaasaegne karjääritehnika võib teha tööd põhjustamata liigset müra ning ei erine selle poolest põllul töötavast traktorist. Samas peale müra kaasneb maavarade kaevandamisega rida teisi mõjufaktoreid – masinate ja liiva transportimiseks kasutatavate veoautode heitgaasid, maapinna vibratsioon jne. Kaebaja viidatud võimalused – tingimuste seadmine väljaveotee kasutamise, tööaja, karjääriala planeerimise ja korrastamise osas, saavad neid mõjusid vähendada, kuid ei võta neid täielikult maha. Kaebaja tunnistab ise, et kaevandamine avaldab negatiivset mõju keskkonnale, leides aga, et see ei ole ülemäärane. Seega vastustaja taotletavat eesmärki – elukeskkonna säilitamist ja maastikukaitseala kaitset ei ole võimalik saavutada teise vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne, kui valla otsustus, mitte toetada Kõnnu liivamaardla alale karjääri rajamist. Uue karjääri rajamine võib halvendada valla elukeskkonda ja avaldada negatiivset mõju lähedalasuvale kaitsealale. Selles mõttes ei ole veenvad ka kohtule esitatud ekspertarvamuse (tl 33-34) põhjendused. Tundub olevat mõistlik keskkonnaeksperdi arvamus, et kuna kaevandatava liivakihi alumine piir asub põhjaveetasemest kõrgemal, siis liiva väljamine piirkonna põhjaveerežiimis muutusi ei tekita. Samas ei nähtu nimetatud arvamusest, millele tuginedes jõudis keskkonnaekspert järeldusele, et "kuna kavandatava liivakarjääri lähim külg asub Kivinõmme maastikukaitseala piirist ligikaudu 0,2 km kaugusel ja karjääri ning kaitseala vahel kasvab mets, siis kaitseala põhieesmärkide (pinnavormide, järvede ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse) kahjustamine on välistatud". 200 meetrit vahemaad ja sellel kasvav mets ei pruugi olla piisavaks takistuseks, et välistada karjääri alalt tulevaid negatiivseid mõjutusi maastikukaitsealale. Ekspertarvamuses ei viidata, milliseid uuringuid tehti vastavate eelduste kontrollimiseks ja millistele uurimismeetoditele tuginedes jõudis ekspert oma järeldusteni. Nimetatud ekspertarvamus ei ole kohtu arvates piisav, et tunnistada keskkonnale negatiivse mõju avaldamine välistatuks. Halduskohus leiab, et vaidlustatav toiming on ka mõõdukas, ehk proportsionaalne soovitud eesmärgiga. Toiming oleks ebaproportsionaalne, kui kaebaja õiguste riive intensiivsus oleks kõrgemal astmel, kui seda õigustavate põhjuste kaalukus nende kogumis. Kaebaja toob uue karjääri avamise otstarbena välja AS TREF Jõhvi asfalditehase tehnoloogilise liivaga varustamise vajaduse. Kohus märgib sellesse puutuvalt, et kohtule esitatud AS TREF 30.05.2011 kirjast nr 66 (tl 32) nähtub, et praegu ostetakse asfaltbetooni tootmiseks sobiliku liiva sisse Pannjärve liivakarjäärist. Seega AS TREF tootmisvajadused on rahuldatud. Kaebaja väide, et asfaldi tootmises kasutatavat liiva ei leidu üheski valla 6 3-12-1373 territooriumil tegutsevast karjääri ei puutu kohtu arvates asjasse, kuna Kõnnu liivamaardla ei asu ka selle valla territooriumil, millel asub Ahtme asfalditehas. Kusjuures Pannjärve karjäär asub Ahtmest 11 km kaugusel, Jõuga külast Ahtmeni on aga üle 20 km. Samast kirjast nähtub, et uue karjääri rajamine võiks vähendada AS TREF ettevõtlusriske. Kaebaja ettevõtlushuvi tarnida liiva rajatavast karjäärist AS-le TREF on seega erahuvi, millele seisavad vastu Iisaku valla ja selle elanike huvid elukeskkonna säilitamiseks ja maastikukaitseala kaitsmiseks. Vastustaja toiming on aluseks lõppastmes kaevandamisloa taotluse rahuldamata jätmiseks (MaaPS § 34 lg 1 p 16), seega võib olla kaebaja õigusi riivava otsustuse tegemise aluseks. Toimingu mõõdukuse kontrollimiseks peab kohus hindama, kas kaebaja võimalik õiguste riive intensiivsus kaalub üles vastustaja silmas peetud eesmärkide tähtsust. Halduskohus leiab, et antud juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja erahuvid.
Põhiseadus peab seega keskkonda iga Eesti elaniku jaoks oluliseks. Ärilise kasumi teenimise eesmärk on kohtu arvates väiksema kaaluga huvi võrreldes elu- ja looduskeskkonna säästmise huvidega.
§-st 31 tulenev ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Nimetatud
sätte teisest lausest tulenevalt võib seadus kehtestada piiranguid ettevõtlusvabadusele. MaaPS § 34 lg 1 p-st 16 tulenev piirang ongi seatud kohaliku kogukonna huvide kaitsmiseks ning vallavolikogu realiseeris arvamuse andmisel temale kuuluva õiguse, juhindudes valla elanike ja keskkonnakaitse huvidest. Kohus nõustub kaebaja väitega, et maavarade kaevandamine ei ole mõeldud ainuüksi kohaliku omavalitsuse vajaduste rahuldamiseks ning kaevandamise eesmärgiks võib olla ka erasektori tootmisvajaduste rahuldamine. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et erasektori (AS TREF) tootmisvajadused on faktiliselt rahuldatud. AS TREF kirjast (tl 32) tulenevalt soovib ettevõtja teise võimaliku tarnija abil vähendada oma sõltuvuse ühest tooraine pakkujast (Pannjärve karjäär) ja vähendada oma ettevõtlusriske. Kohtu arvates kaaluvad keskkonna kaitse ja kohaliku kogukonna huvid üles ühe äriühingu ettevõtlusriskide maandamise huvid. Seega leiab kohus, et vaidlustatav toiming on ka mõõdukas ja tervikuna proportsionaalne HMS § 107 lg 2 mõistes. Halduskohus ei tuvastanud võrdse kohtlemise või õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumist vaidlustatud toimingu sooritamisel. Halduskohus nõustub ka kaasatud isiku seisukohaga, et uuringuloa andmise menetlus ei lähe automaatselt üle kaevandamisloa andmise menetluseks ja need menetlused ei ole omavahel seotud. Seetõttu ei saanud uuringuloa andmine tekitada kaebajal ootust, et talle tingimata antakse ka kaevandamisluba. Halduskohus leiab, et Iisaku Vallavolikogu 24.05.2012 otsus nr 118, millega vastustaja keeldus kaebaja esitatud kaevandusloale nõusoleku andmisest, on igati õiguspärane. Kuna kohus ei tuvastanud toimingu õigusvastasust, puudub alus ka vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. Kaebus jäetakse täielikult rahuldamata ning menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.