Obsah (4)

§ 12§ 11§ 14§ 15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-28875 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Tsiviilasi J. H.i ja A. KH.a hagi kor

tja: korteriühistu Puru tee 37 (RK 80105569, asukoht: Puru tee 37, 31023 Kohtla-Järve)

tja esindajad: juhatuse liige O. Š ja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo, epost: roman.golovenko@jewelex.ee ) Viimase kohtuistungi aeg 29.10.

1. a RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi osaliselt: 1.
3. Tuvastada, et J. H.il ja A. KH.al oli ajavahemikul 01.10.
4. a kuni 30.09.
5. a õigus tasuda kütte eest lähtudes sellest, et xxx asuva korteri köetava pinna suurus on 9,12 m
6. 1.
7. Mõista korteriühistult Puru tee 37 J. H.i ja A. KH.a kasuks solidaarselt välja 424 (nelisada kakskümmend neli) eurot 04 senti. 1.
8. Jätta rahuldamata J. H.i ja A. KH.a nõue kohustada korteriühistut Puru tee 37 taastama xxx asuvas korteris gaasivarustus. 1
9. Jätta menetluskuludest 1/3 J. H.i ja A. KH.a kanda ning 2/3 korteriühistu Puru tee 37 kanda. J. H. ja A. KH.a vastutavad menetluskulude eest solidaarselt.
10. Mõista J. H.ilt ja A. KH.alt solidaarselt välja täiendav riigilõiv 16,67 eurot. Mõista korteriühistult Puru tee 37 välja täiendav riigilõiv 33,33 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
11. Hagejad esitasid 24.07.
12. a hagi järgmiste nõuetega: * kohustada

tjat taastama xxx asuvas korteris tema poolt välja lülitatud kommunikatsioonid - gaasi, vee ja tsentraalkütte; * tühistada hagejate võlg kütte eest ning arvestada ümber soojusele esitatavad arved, võttes arvesse, et hagejate korteris puudub tsentraalküte. 2. Menetluse käigus taastasid hagejad korteris veevarustuse ja tsentraalkütte ning esitasid

tjale kahju hüvitamise nõude seoses tsentraalkütte taastamisega. Kohus täpsustas hagejate nõuet seoses võla tühistamise ja küttekulude ümberarvestamisega ja sõnastab selle ümber, lähtudes hagejate ja

tja seisukohtadest. Hagejate lõplikud nõuded, mida kohus lahendab, on järgmised: 1) tuvastada, et hagejatel oli ajavahemikul 01.10.

1. a kuni 30.09.
2. a õigus tasuda kütte eest lähtudes sellest, et köetava pinna suurus on 9,12 m2; 2) mõista

tjalt välja hüvitis 511,62 eurot; 3) kohustada

tjat taastama korteris gaasivarustus.

1. Hagejate põhiseisukohad vaidluses 3.
2. Hagejad said xxx asuva korteriomandi (registriosa number xxx) omanikeks 29.06.
3. a. Korteris oli varem olnud tsentraalküte ja gaasivarustus. Kui hagejad said korteriomandi omanikeks, puudus korteris küte ja gaasivarustus: küttesüsteemist olid olemas korterit läbivad püstakud, radiaatorid olid nende küljest ära lõigatud ning gaasitorustikku ei olnud. 3.
4. Hagejate korteri küttesüsteem ja gaasivarustus muudeti kasutamiskõlbmatuks

tja poolt.

tja ei ole tõendanud, et ta tegi seda hädakaitse- või hädaseisundis. 3.

1. Elamu küttesüsteem (sh korterites olevad radiaatorid) ja gaasitorustik kuuluvad kaasomandi eseme hulka. Seetõttu oli kommunikatsioonide väljalülitamiseks hagejate korteris nõutav korteriomanike kokkulepe. Üldkoosolek ei olnud pädev seda asja otsustama. Lisaks 2 kahtlevad hagejad 19.09.
2. a toimunud üldkoosoleku seaduslikkuses (koosolekul puudus kvoorum ning on võimalik, et koosolekut üldse ei toimunud). 3.
3. Kaasomandi eseme hulka kuuluvate kommunikatsioonide taastamine on

tja kohustus. Hagejad on nõudnud

tjalt tsentraalkütte taastamist,

tja ei ole seda teinud. Korteris olnud ja 7 aastat kasutamata seisnud radiaatorite kontrollimisel selgus, et need on kasutamiskõlbmatud. Hagejad taastasid tsentraalkütte ise ja kandsid sellega seotud kulud. Hagejatel on õigus nõuda

tjalt tehtud kulutuste hüvitamist. 3.5.

tja on perioodil oktoober 2011 - september

1. a alusetult nõudnud hagejatelt tasu kütte eest, arvestades köetava pinna suuruseks 60,80 m
2. Õige on arvestada köetava pinna suuruseks 9,12 m
3. Nii on tasu kütte eest nõutud korteri eelmistelt omanikelt ja selline köetav pind oli ka varasematel hagejatele esitatud arvetel.

tja teab, et hagejate korteris puudub tsentraalküte. Hagejate suhtes muutis

tja tasu arvestamist pärast seda, kui hagejate ja

tja vahel tekkisid erimeelsused küttesüsteemi taastamisel (

tja nõudis hagejatelt üleminekut alternatiivküttele, ei olnud nõus taastama tsentraalkütet). 4.

tja põhiseisukohad vaidluses 4.

1. Korteriühistu üldkoosolek võttis 19.09.
2. a vastu otsuse lülitada korteris nr xx välja radiaatorid ning pärast võlgnevuse kustutamist kohustada korteriomanikku paigaldama radiaatorid omal kulul. See otsus on kehtiv ja ühistu liikmetele, sh hagejatele kohustuslik. Radiaatorid lõigati välja 22.09.
3. a ja jäid korterisse. Hagejatel oleks olnud lihte taastada küttesüsteem samade radiaatorite ühendamise teel.

tja nõudis korteri varasematelt omanikelt (hagejate õiguseellastelt) küttesüsteemi taastamist.

tja nõudis hagejatelt pärast korteri ostmist küttesüsteemi taastamist. Hagejad on sellest keeldunud. Hagejad ei ole nõudnud korteriühistult kommunikatsioonide taastamist. 4.2. Radiaatorite demonteerimise põhjuseks oli korteri tolleaegse omaniku xx xx suur võlgnevus

tja ees, see põhjustas kahju teistele korteriomanikele. Hagejad kui korteriühistu liikmed on xx xx õigusjärglased. See tähendab, et hagejad vastutavad ise kahju tekkimise eest. Hagejad teadsid korterit ostes, et kommunikatsioonid puuduvad ja tuleb taastada. Sellest tulenevalt oli korteri hind odavam ja hagejad on selle arvel säästnud.

tja lülitas korteri nr xx küttesüsteemist välja hädakaitse- (so avarii vältimiseks) ja hädaseisundis. Eeltoodud põhjustel ei olnud

tjal kohustust taastada korteri küttesüsteem ja ei ole kohustust hüvitada kahju. 4.

1. Korteri küttesüsteemi oleks saanud taastada 187,39 euro eest. Hagejad oleksid saanud kasutada olemasolevaid, 22.09.
2. a välja lõigatud radiaatoreid. Uute radiaatorite paigaldamine ei olnud vajalik elamu korrapäraseks korrashoiuks ning töö teostamiseks ei olnud kaasomanike nõusolekut. Uued radiaatorid paigaldati ilu pärast. Hagejad ei ole tõendanud kahju suurust summas 511,62 eurot. 4.
3. Tasu kütte eest on majandamiskulu ning hagejatel on kohustus tasuda kütte eest vastavalt korteri üldpinnale. Pärast radiaatorite väljalülitamist
4. aastal hakkas

tja küll korteri nr xx omanikele arvestama kütte eest tasu 15 %, kuid selleks puudus õiguslik alus (põhikiri, üldkoosoleku otsus, korteriomanike kokkulepe). Kütte eest võetava tasu suuruse muutmist võib otsustada ainult üldkoosolek. 3 4.5. Hagejatel oli korteri ostmisest kuni kütteperioodi alguseni piisavalt aega radiaatorid ühendada.

tjal puudus võimalus kontrollida, et korteris tsentraalkütet ei ole. See õigustab kütte eest tasu võtmist vastavalt korteri üldpinnale.

tja hakkas hagejatelt nõudma kütte eest tasu 100 % õiguskaitsevahendina, avaldamaks hagejatele survet küttesüsteemi taastamisel. 4.6.

tjal ei ole kohustust taastada hagejate korteris gaasivarustus.

tja lasi gaasi sulgeda õnnetuse ohu tõttu, see oli samuti tingitud hagejate õiguseellase tegevusetusest ning toimus hädakaitse olukorras ja hädaseisundis. Hagejad ei ole tõendanud, et

tja keeldus korteri gaasivarustuse taastamisest.

tja on nõus osutama selleks kaasabi, aga hagejad peavad kandma gaasivarustuse taastamisega seotud kulud. Praegu on gaasitoru olemas ainult I ja II korrusel, hagejate korter asub V korrusel. Gaasivarustuse taastamine hagejate korteris on

tjale ebamõistlikult koormav ja kulukas. Nõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Korteris on võimalik kasutada elektripliiti.

tja esitab sellele nõudele aegumise vastuväite. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus märgib alustuseks, et võla puudumise tuvastamise nõude puhul on tegemist korteriühistu ja ühistuliikme vahelise õigussuhtega. Korteriühistu liikmeks saab korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 5 kohaselt olla vaid üks hagejatest ning kohtule ei ole teada, kumb hageja on ühistu liige. Samas on kohtuasja asjaoludest ilmne, et xxx asuv korteriomand on abikaasade ühisomand, abikaasad valitsevad seda ühiselt ja ükskõik kumma abikaasa kui ühistu liikme kohustus on perekonnaseaduse § 29 lg 4 alusel abikaasade solidaarkohustus. Seetõttu leiab kohus, et hagejad võisid esitada selle nõude ühiselt.
2. Ülejäänud kahe nõude puhul ei ole tegemist korteriühistu ja ühistu liikme vaheliste õigussuhetega, vaid korteriomandite kaasomandi eseme omanike vaheliste õigussuhetega, kusjuures korteriühistu tegutseb nendes õigussuhetes kaasomandi eseme omanike ühiste huvide esindajana (KÜS § 2 lg 2). Hagejad on korteriomandi ühisomanikud ja võisid esitada need nõuded ühiselt.
3. Eeltoodust tulenevalt on hagejad kõigis käesolevas otsuses käsitletud õigussuhetes solidaarvõlausaldajad ja solidaarvõlgnikud.
4. Nõue tuvastada, et hagejatel oli ajavahemikul 01.10.
5. a kuni 30.09.
6. a õigus tasuda kütte eest lähtudes sellest, et köetava pinna suurus on 9,12 m
7. 8.
8. Tõendatud on, et 19.09.
9. a otsustas

tja üldkoosolek ajutiselt ära lõigata radiaatorid korteris nr xx (tl 50-52). 8.2. Tõendatud on, et vähemalt ajavahemikul detsember 2007 - september 2011 arvestas

tja korteri nr xx omaniku poolt kütte eest tasumisele kuuluvat summat lähtudes sellest, et köetava pinna suurus on 9,12 m2. Kohtule on esitatud

tja poolt väljastatud arved ajavahemiku kohta detsember 2007 - veebruar 2008 (tl 17-19) ja juuni 2011 - september 2011 (tl 20-22), millel köetava pinna suuruseks on märgitud 9,12 m2. Hagejad on väitnud, et tasumine kütte eest toimus samal alusel ka vahepealsel ajal ning

tja ei ole sellele vastu vaielnud. 4 8.3. Seega eemaldati korter nr xx elamu küttesüsteemist ja jäeti ilma tsentraalkütteta

tja otsusel ning korteri nr xx omaniku poolt kütte eest tasumisele kuuluvat summat arvestati lähtudes sellest, et korteris küte puudub, samuti

tja otsusel. Korteri omanikul puudub võimalus mõjutada seda, kuidas arvestab

tja kütte eest tasumisele kuuluvat summat ja väljastab arveid. 8.

1. Tõendatud on, et korteris nr xxx puudus tsentraalküte kuni 28.09.
2. a: * 06.10.
3. a aktiga (tl 56-57) on fikseeritud, et korteris on radiaatorid demonteeritud. Aktile on alla kirjutanud hageja J. H. ja

tja; * hagejate poolt küttesüsteemi taastamiseks tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, sh osaühingu xx poolt J. H.ile väljastatud kviitung, millel teenusena on märgitud "Nelja vesiradiaatori paigaldamine ja ühendamine aurusüsteemiga", pärinevad ajavahemikust 26.09.

1. a - 28.09.
2. a (tl 93-94); * 28.09.
3. a ülevaatuse akti (tl 79-80) kohaselt on korteris nr 14 radiaatorid kõigis tubades ja köögis paigaldatud ning ühendatud maja küttesüsteemiga. Aktile on alla kirjutanud hagejad ja

tja. 8.

1. Tõendatud on, et alates 01.10.
2. a ehk pärast tsentraalkütte taastamist on hagejad täielikult tasunud igakuised arved, millel tasu kütte eest on arvestatud lähtudes korteri üldpinnast (tl 120-122, 124). Samuti on tõendatud, et
3. aasta septembrikuu eest esitatud arvel tasu kütte eest ei olnud (tl 120). 8.
4. Tõendatud ei ole, et hagejad oleksid keeldunud tsentraalkütte kasutamisest. Vastupidi: hagejate kirjades

tjale (10.10.

1. a kiri tl 58-59, 11.10.
2. a kiri tl 60-61, 20.10.
3. a kiri tl 64-65) on hagejad selgitanud, et nad soovivad liituda elamu tsentraalküttega, kuid vajavad aega remondi tegemiseks.

tja sisuliselt hagejate pöördumistele ei vastanud: 12.10.2011. a teatas

tja, et kuna hagejad ei ole esitanud dokumente alternatiivkütte ehitamise kohta, on korteriühistul õigus arvestada küttekulusid vastavalt korteri pinnale (tl 5455, 62-63). 8.7.

tja põhikiri (tl 8-13) ei reguleeri küttekulude jagamist erinevalt seaduses sätestatust. Iseenesest on õige, et kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud majandamiskulude jagamise teistsugust korda, siis tuleks kulud (sh kulud elamu kütmisele) jagada lähtudes kaasomandiosade suurusest, mis omakorda on moodustatud lähtudes korteri üldpinna suhtest kõigi korterite üldpinda (KÜS § 4 lg 2 ja 151, korteriomandiseaduse § 13 lg 1). Samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad J.idilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti J.idilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hagejad on tuginenud sellele, et korteris nr xx kaotati tsentraalküte

tja enda poolt, sama korteri varasematele omanikele arvestati tasu kütte eest lähtudes köetavast pinnast 9,12 m2 ning hagejate suhtes muutis

tja oma varasemat seisukohta põhjendamatult ja ebaõiglaselt. See tähendab, et sisuliselt on hagejad tuginenud hea usu põhimõtte rikkumisele. 8.8.

tja ei ole esitanud põhjendusi või tõendeid, mis õigustaksid nõuet tasuda kütte eest lähtudes korteri üldpinnast olukorras, kus korteri on jätnud ilma kütteta

tja ise. Sellist nõuet ei õigusta

tja poolt väidetavalt hagejatele esitatud nõue taastada korteris küte: esiteks puudus hagejatel küttesüsteemi taastamise kohustus ja teiseks on see väide tõendamata (täpsemalt allpool). Korteriühistul on õigus nõuda korteris tsentraalkütte taastamist ja tasumist lähtudes sellest, nagu oleks tsentraalküte korteris olemas ainult juhul, kui korteriomanik ise omavoliliselt tsentraalkütte kasutamise lõpetab. 5 8.9. Kohus ei nõustu

tja väitega, et hagejatel puudub õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel. Hagejad on esitanud kohtule

tja poolt väljastatud arved, millelt nähtub, et nende poolt tasumisele kuuluva summa hulka on arvestatud ka

tja poolt kütte eest valesti arvestatud summa, hagejate poolt kütte eest tasumata jäetud summadest tekkinud võlgnevus ja sellelt arvestatud viivis. Hagejad on selgitanud, et nende eesmärk on vabaneda kohustusest, mida nad peavad alusetuks. 8.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et hea usu põhimõttega on vastuolus nõuda hagejatelt tasu kütte eest lähtudes korteri üldpinnast. Seetõttu rahuldab kohus hagejate nõude ning tuvastab, et hagejatel oli ajavahemikul 01.10.
2. a kuni 30.09.
3. a õigus tasuda kütte eest lähtudes sellest, et köetava pinna suurus on 9,12 m
4. 8.
5. Kohtul ei ole võimalik käsitleda hagejate poolt algselt esitatud nõuet tuvastada võla puudumine, kuna vaatamata kohtu ettepanekule (tl 99 pöördel) ei ole hagejad ega

tja esitanud kohtule ühist seisukohta või ühe poole arvutusi ja tõendeid selle kohta, kui suur summa on kütte eest valesti arvestatud. Lähtudes kohtu otsusest on pooltel võimalik teha ümberarvestused ning teha kindlaks, kas hagejate poolt tasutud summad on õiged. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kui puudus võlakohustus, siis ei ole võimalik arvestada ka viivist. 9. Nõue mõista

tjalt välja hüvitis 511,62 eurot 9.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elamu küttesüsteem, sh korterites olevad radiaatorid kuulub kaasomandi eseme hulka. Vaidlust ei ole ka selles, korteri nr xx radiaatorid lõikas
2. aastal ära

tja, tuginedes üldkoosoleku 19.09.

1. a otsusele (tl 50-52). Koosolekul osales 17 korteriühistu liiget 30-st. Korteri nr xx omanik koosolekul ei osalenud. 9.
2. Kohus ei käsitle hagejate väiteid 19.09.
3. a üldkoosoleku seaduslikkuse kohta. Hagejad ei ole tõendanud asjaolusid, mis oleksid otsuste tühisuse aluseks. Otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on möödunud (KÜS § 13 lg 3). 9.
4. Korteriomandiseaduse (

) § 8 lg 1 sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. 9.4. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 ja 151 tuleneb, et korteriühistu pädevuses on ja korteriühistu üldkoosolek saab otsustada elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise või majandamiskulude kandmise küsimusi. Neid piire ületavad küsimused tuleb

§ 12lg 1 alusel lahendada korteriomanike kokkuleppega.

Riigikohus on leidnud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud (lahend 3-2-1-50-11, p 10). 9.5. Kuna otsust eraldada korter nr xx elamu küttesüsteemist ei tehtud korteriomanike kokkuleppel ja otsuse poolt ei hääletanud kõik korteriühistu liikmed, siis ei ole tegemist otsusega, mis on kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele. Seega ei ole tegemist ka korteriühistu liikme kohustusega, mis KÜS § 51 alusel oleks läbi kõigi korteriühistu 6 vahepealsete liikmete üle läinud hagejatele. Korteriomandi omandaja ei ole mitte võõrandaja üldõigusjärglane, nagu arvab

tja, vaid KÜS § 51 kohaselt lähevad talle üle ainult korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused. 9.6. Hagejate seisukohast on seega tegemist olukorraga, kus neil puudub võimalus kasutada kaasomandi eset (kasutada oma korteris tsentraalkütet), selle olukorra on radiaatorite äralõikamisega põhjustanud

tja ning puudub kokkulepe või hagejatele siduv üldkoosoleku otsus hagejate korteri tsentraalküttest eraldamise kohta. 9.7. Kohtupraktika kohaselt on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena

§ 11

kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-103-13, p 10). Korteriomanike ühise kohustuse rikkumisest tuleneva nõude saab korteriomanik esitada korteriühistu kui kõigi korteriomanike ühiste huvide esindaja vastu. 9.8.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

tja on rikkunud seda kohustust:

tja on muutnud hagejatele tsentraalkütte kasutamise võimatuks ning seda ei saa pidada teiste korteriomandite tavakasutusest tulenevaks mõjuks. 9.9.

§ 11

lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise (sh ei vastuta korteriühistu korteriomanike ühise kohustuse rikkumise) eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

tja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. 9.10.

tja on radiaatorite äralõikamist õigustanud sellega, et korteri nr xx tolleaegsel omanikul oli suur võlg korteriühistu ees ning võla suurenemine oleks kahjustanud teisi korteriomanikke. See võib küll olla õige, kuid tegemist ei ole sellise ohuga

tja või teiste korteriomanike varale, mis õigustaks

tja teguviisi. Korteriühistul on muid võimalusi kutsuda korrale ühistu liiget, kes makseid ei tasu, näiteks pöörduda võla väljamõistmiseks kohtusse või nõuda, et korteriomanik oma korteri võõrandab (

§ 14

). Tegelikult nähtub

tja enda poolt esitatud tõenditest, et

tja ei teinud pikemat aega mingeid pingutusi võla kättesaamiseks korteri tolleaegselt omanikult või võla suurenemise ärahoidmiseks: 19.09.2004. a üldkoosoleku otsuses (tl 50-52) on öeldud, et võlg on juba kasvanud nii suureks, et ületab korteriomandi turuväärtuse ning kohtusse pöördus

tja võla väljamõistmise nõudega alles 2006. aastal (tl 46-47). Tegemist ei olnud teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumisega TsÜS § 141 mõttes, st

tja ei tegutsenud hädaseisundis.

tja väide tegutsemise kohta hädakaitses, st ründe tõrjumiseks on põhjendamata ja tõendamata. 9.11. Hagejad pidid tegema kulutusi tsentraalkütte taastamiseks ning see on käsitletav

tja poolt hagejale tekitatud kahjuna, mis

tjal tuleb hüvitada. 9.12. Vastastikustest väidetest, et hagejad nõudsid

tjalt kommunikatsioonide taastamist ja

tja nõudis hagejatelt tsentraalkütte taastamist, on tõendatud ainult see, et 24.09.2012. a, st ajal, kui hagejad olid küttesüsteemi juba taastanud ja elamu küttesüsteemiga ühendanud, otsustas

tja üldkoosolek esitada hagejatele nõude tsentraalkütte radiaatorite lülitamiseks

1. oktoobriks
2. a (tl 136-138). Varasemalt on hagejad ja

tja küll pidanud 7 kirjavahetust küttesüsteemi teemal, kuid ühtegi selgesõnalist nõuet ühelt või teiselt poolt kohtule esitatud ei ole. 9.13. Kohus leiab, et hagejatel on õigus esitada kahju hüvitamise nõue olenemata sellest, et nad ei ole eelnevalt nõudnud

tjalt küttesüsteemi taastamist. Arvestades

1. aasta sügiseks välja kujunenud pooltevahelisi suhteid ei oleks sellisel nõudel ilmselt tulemust olnud ning hagejatel oli õigus nõuda kahju hüvitamist ilma eelnevalt kohustuse täitmist nõudmata võlaõigusseaduse § 115 lg 3 alusel. 9.
2. Hagejad on tõendanud kahju suuruse 424,04 eurot: * nelja radiaatori, liitmike, kolmikute ja kuulkraanide soetamise kulu 281,40 eurot (tl 93); * muude materjalide soetamine 5,04 + 10,60 = 15,64 eurot (tl 94); * tööde teostamine 127 eurot (tl 94). Hagejad ei ole tõendanud nende poolt esitatud kviitungi summas 87,58 eurot (tl 95) seost nõudega. Kviitungilt ei nähtu, mille eest on see summa tasutud. 9.
3. Asjaolu, et summa 281,40 eurot tasus radiaatorite eest xxx OÜ, ei takista kohtul arvestada seda tõendina kahju suuruse kindlakstegemisel. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peavad hagejad tõendama kahju suuruse, mitte seda, et kulud on tegelikult nende poolt kantud. Hagejad on xxx OÜ kirja ja tööde üleandmise aktiga (tl 126, 128, 129, 131) tõendanud, et radiaatorid paigaldati korterisse nr xx. 9.
4. Oluline ei ole ka see, et radiaatorid paigaldanud OÜ xx põhitegevus on

tja andmetel autode remont. See argument ei muuda olematuks asjaolu, et hagejad on kviitungil näidatud summa radiaatorite paigaldamise eest tasunud. 9.17.

tja vaidles vastu hagejate kahjunõude suurusele ning esitas omapoolse hinnapakkumise, mille järgi tööde kogumaksumus on 187,39 eurot (tl 139).

tja ei ole arvestanud sellega, et talle esitatud pakkumises ei sisaldu radiaatorite hinda. Seega ei lükka

tja poolt esitatud hinnapakkumine ümber hagejate poolt tõendatud kahjusummat. 9.

1. OÜ xxx aktiga (tl 127 ja 130) on tõendatud, et
2. aastal ei olnud korterisse jäetud radiaatorid enam kasutuskõlblikud

tja arvates ei saa selle aktiga arvestada, kuna aktile alla kirjutanud xx xx ei ole OÜ xx juhatuse liige ja tema seos OÜ-ga xx ei ole

tjale teada. Kohus sellega ei nõustu. OÜ xx on

tjale tuntud ja tema poolt usaldatud ühing, seda tõendab asjaolu, et

tja kutsus sama ühingu korteri nr xx küttesüsteemi üle vaatama ja on esitanud tõendina selle ühingu poolt koostatud akti (tl 56-57). Mõlemad aktid on vormistatud samal kirjablanketil ja sarnases stiilis. Majandus- või kutsetegevuses teenuseid osutava isiku esindusõigust eeldatakse (TsÜS § 121). Hagejatel ei olnud kohustust kutsuda

tja radiaatorite ülevaatuse juurde. 9.19. Kohtule jääb arusaamatuks

tja etteheide, et tsentraalkütte taastamine hagejate korteris on tehtud ilma korteriühistu üldkoosoleku või kaasomanike otsuseta. Seda, et hagejate korteri eraldamine tsentraalkütte süsteemist on teostatud õigusnorme rikkudes, on väitnud

tja ise:

tja 03.10.2011. a kirjas (tl 54-55) nõuab

tja hagejatelt dokumente selle kohta, et korteri eraldamine tsentraalküttest on õiguspärane (kõigi korteriomanike nõusolek, projekt, ehitusluba). Seega ei teostanud hagejad kaasomandi eseme olulist ümberehitust (nagu seda tegi radiaatoreid eemaldades

tja), vaid taastasid radiaatorite eemaldamise eelse ehk õiguspärase olukorra.

tja seisukoht on kahetsusväärselt kõikuv:

tja ei tunnista, et eraldades korteri nr xxx tsentraalküttest ilma kõigi korteriomanike nõusoleku, projekti ja ehitusloata on ta midagi valesti teinud, kuid teeb samadel alustel etteheiteid hagejatele. 8 9.

1. See, millise hinnaga ostsid hagejad korteriomandi, miks lepiti kokku sellises hinnas ja millised olid korteriomandi müüja selgitused korteriomandi omaduste ja seisukorra kohta, on hagejate ja kolmanda isiku vahelise suhte küsimus ja ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse. 9.
2. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagejate nõude osaliselt ning mõistab

tjalt hagejate kasuks välja 424,04 eurot. 10. Nõue kohustada

tjat taastama korteris nr xx gaasivarustus 10.

1. Tõendatud on, et 07.08.
2. a suleti gaas korteris nr xx

tja avalduse alusel korterieelse kraani keevitamise teel (tl 107-109). 10.2.

tja väitel ei ole praegusel ajal hagejate korteris gaasi kasutamisel takistuseks mitte see, et korterieelne kraan on suletud, vaid see, et gaasitoru on olemas vaid püstaku I ja II korrusel ning puudub III-V korrusel. Hagejate korter asub V korrusel. Hagejad ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Gaasitorustiku puudumist IV korrusel, hagejate korteri all asuvas korteris kinnitas tunnistaja xx xx (tl 187 pöördel). Tunnistaja ütluste kohaselt puudus peamine gaasitoru juba siis, kui ta korteri omandas. 10.3. Elamu gaasitorustik kuulub sarnaselt tsentraalkütte süsteemiga kaasomandi eseme hulka. Kuid erinevalt radiaatorite äralõikamisest ei ole hagejad tõendanud, et gaasitorustiku puudumise on oma kohustusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega põhjustanud

tja. 10.4. Olukorras, kus elamu gaasitorustik ei ole kasutuskorras

tjast olenematul põhjusel, kuulub gaasitorustiku taastamine KÜS § 15 ja 151 kohaselt elamu remondiks tehtavate tööde hulka, mida tehakse korteriühistu liikmetelt kogutavate vahendite arvel majandustegevuse aastakava alusel. 10.5. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on teinud

tjale ettepaneku võtta hagejate trepikoja gaasitorustiku taastamine majandustegevuse aastakavasse ning et

tja on sellest keeldunud või üldkoosolek on otsustanud seda tööd vastaval aastal mitte teha. Lisaks leiab kohus, et hagejatel puudub õigus nõuda, et korteriühistu teeb elamu remontimisel eelkõige need tööd, mis on olulised hagejatele. Majandustegevuse aastakava kinnitab üldkoosolek häälteenamusega. Olukorras, kus tegemist ei ole kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingutega (

§ 15lg 2), tuleb vähemusse jäänud korteriomanikel enamuse otsusega leppida.

10.6. Eeltoodu põhjal jätab kohus rahuldamata hagejate nõude kohustada

tjat taastama korteris nr xx gaasivarustus. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt kA.vad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9
2. Kohus rahuldas hagejate kolmest nõudest ühe täielikult, ühe 83 % ulatuses ja ühe jättis rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskuludest 1/3 hagejate kanda ja 2/3

tja kanda.

1. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
2. Hagi esitamisel määrasid hagejad hagihinnaks 3 500 eurot. Hagejate nõuete täpsustamisel selgus, et hagi hind on TsMS § 124 lg 1, 125, 132 lg 1 ja 134 lg 1 alusel kokku 4 390,48 eurot: * nõue tuvastada võla puudumine on rahaliselt hinnatav arvetel märgitud summa ja hagejate poolt tasutud summa vahena, see on 378,86 eurot; * kahju hüvitamise nõude puhul on hagihinnaks nõutav rahasumma 511,62 eurot. Sama summa on käsitletav esialgselt esitatud tuvastusnõudega eeldatavalt saadava hüve väärtusena; * gaasivarustuse taastamise nõude rahuldamisel saadava hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, seega eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot.
3. Hagejad esitasid hagiavalduse kirjalikult ja tasusid hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kui hagihind on 4390,48 eurot, siis on riigilõiv hagi esitamisel 350 eurot. Kohus mõistab täiendavalt tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot tulenevalt menetluskulude jaotusest 1/3 ulatuses välja hagejatelt ja 2/3 ulatuses

tjalt. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 10